Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valgustusajastu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valgustus, valgustaja, valgustajate, absolutism, monarh, valgustusajastu, rahulolematus, harida, ühisjooned, kriteerium, inimmõistus, astusid, feodaalse, leibniz, allus, montesquieu, monarhia, võimulahusus, kohtuvõim, voltaire, riigikord, rousseau, locke, kuuluma, theresia, soosis, tulumaks, sõjaväereform, pärisorjus, preisimaa, friedrichTallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu............................................................................................................ 4 Inglismaa valgustus:................................................................................................. 4 Saksamaa valgustus:................................................................................................ 4 Prantsusmaa valgustus:............................................................................................ 4 Voltaire:..................................................................................................................... 4
saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgustus, hariduse levik, rahvuslik liikumine,teaduse areng, vaimulik ideoloogia jäi tahaplaanile. c)VALITSEMISES- absolutistlik monarhia, parlamentalism, revolutsioonid, võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Absolutismi tunnused: *jagamatu riigivõim *valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja *kogu võim koondunud 1 isiku kätte *erkantelistlik majanduspoliitika
Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud
Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale võitluses vana korraja mõtlemisviisi vastu. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Küll taotleti vabariiki, kontstutsioonilist monarhiat ja ka muud. Valgusfilosoofia Prantsusmaal Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Tõuke andis Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.
Kontrolltöö Nimi: ..................... §7.-9. 1. Seleta mõiste deism. 17.-18. sajandil levinud õpetus jumalast, kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu 2. Seleta mõiste valgustus. Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine 3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid.
Prantsusmaa teed ehitama ise) 5) Kaotada feodaalsuhted, sest nad takistasid turumajanduse arengut. Kuna paljud protesteerisid Turgot uuenduste vastu, siis saadeti ta erru ja reformid tühistati. Kokku kutsuti notaablite kogu(tähtsaimad isikud riigis), et kehtestada üldine maamaksu kohustus, kuid see ei õnnestunud. Riik oli pankrotis ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Järgnes Suur Prantsuse revolutsioon, kuninga kukutamine ja vabariigi loomine. Absolutism 1) monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda. 2) Kuningad lähtusid jumaliku õiguse postulaadist. Rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkusest. 3) Lähtusid riigi huvi teooriast- kui riik on kuidagi ohustatud, siis ei ole valitseja tegevusel piiranguid. (õigustus türanniale) Luis XIV, Friedrich Wilhelm I(Preisimaa), Maria- Theresia(Austria) Valgustatud absolutism Valgustuse mõjul tekkis 18. saj kriitiline õhkkond
1642-1649-Inglise kodusõda, võimule saab parlament eesotsas Cromwelliga. 1660-Stuartite restauratsioon. 1689-Mõnus revolutsioon, parlamentarismi sünd. Õiguste akt, mis sätestas parlamendi õigused. 1)kuningas ei tohi parlamenti laiali saata. 2) kuningas ei saa seadustele vetot panna. 3) maksud on ainult parlamendi pädevuses. 18.saj-valgustusfilosoofia Valgustatud valitsejad: Preisimaal-Friedrich II 1740-1786 Austrias-Maria Theresia 1740-1780, Joseph II 1780-1790 Venemaal-Katariina II 1762-1796 Valgustatud valitsejad leiavad, et nende ülesandeks on teenida riiki ja rahvast. 1700-1721-Põhjasõda, Rootsi kaotas suurriigi staatuse, Eesti liideti Venemaaga. 1775-1783-Ameerika iseseisvussõda 1789-Ameerika võttis vastu uue konstitutsiooni 1770ndad-algab tööstuspööre Inglismaal 1789-1799-Suur Prantsuse revolutsioon, hävitatakse vana kord. 30.a sõda lõppes 1648 Vestfaali rahuga
maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on seadustest üle. Välismaalase ja katoliiklasena ei saavutatud aga inglaste usaldust, vaid mindi parlamendiga konflikti. Charles I ajal läks parlament kuninga avalikult tülli. Charles I põhiseaduse rikkumisest ärritunud parlament koostas 1628 Õiguste petitsiooni, mis oli mõeldud valitseja võimu piiramiseks. Seal sisaldusid ka esimest korda kaasaegse põhiseadusliku valitsemiskorra jooned, näiteks tohi tohtinud parlamendi loata rahvalt nõuda mingeid makse. Charles I
Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim,
John Milton türannid olevat saatanast, trükivabadus on inimõigus, valitseja vastutab alamate eest, kaitses vabariiki. Teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,Tagasivõidetud paradiis" Thomas Hobbes pooldas absolutismi, rahu ja julgeolek põhivajadused, eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu, inimest on vaja valitseda. Teos ,,Leviathan" John Locke kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes. Valgustus jäi peamiselt 18. sajandisse. Peamine hinnangute kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus. Esiplaanil inimene vajaduste ja kirgedega. Prantsusmaal esines ka võitlust kirikuga Rene Descartes teadmiste ainus allikas on mõistus, tuleb kahelda kõiges. Cogito, ergo sum. Peateos ,,Arutlus meetodist".
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil...........
· Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja
· Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18
Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Riik ja valitsemine Riiklikul alal isel
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda
o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Tööstuslik revolutsioon · 19saj kujunes industriaalühiskond. Tõi kaasa: o Masintootmise o Linnastumise o Uus elulaadi o Uute majandusteooriate kujunemise Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil ,
Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid
tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle
Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria, Galilei astronoomiaalased vaatlused, Descartese analüütiline matemaatika, deduktsioonimeetod. J.Locke 17. s Inglise
Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel:
Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa
erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta. Kiriku kui organisatsiooni peamine idee oli jumala armu vahendamine paradiisi pääsemiseks. Kõrgkeskajal hakati pöörama suuremat tähelepanu oma hingeelule, tekkis suurem rahulolematus olemasolevate institutsioonidega, leiti et on eemaldutud kristlikest ideaalidest. Erinevad ideed jõudsid üha kaugemale oma 4 tekkekohast. Uuendati kloostrielu, tekkisid uued vaimulikud ordud ja ka ketserlikud liikumised. Benediktiini kloostrid olid stagneerunud, nad olid suurte maavaldustega suured
Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. Nõnda kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaalne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Riigivõim oli sõltumatu kirikust. Ka Inglismaal on lühikest aega absolutism. Mõlemad on tugevad riigid. Mõlemas toimusid kuulsad revolutsioonid, mille tagajärjel võeti vastu ,,Bill of rights"(1689) Inglismaal ja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"(1789) Prantsusmaal. Mõlemad riigid olid tugeva majandusega suurriigid 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Inglismaal oli parlamentaarne monarhia, Prantsusmaal aga absolutistlik valitsemiskord.
*Valgustus Kujunemine, põhiseisukohad; Prantsuse valgustajad, nende vaated inimesele ja ühiskonnale, usule, riigi valitsemisele; Saksa valgustuse eripära, Herder Valgustus hakkas 17. sajandil Inglismaal ning levis sealt edasi mujale Euroopasse. Hiilgeaeg oli 18. sajand ja ühtlasi nimetatakse seda sajandik valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades elutõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned : 1) kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. 2) Teadmiste ainsaks allikaks on mõistus. 3) Tõsikindla teadmise jõudmiseni on vaja kahelda kõiges. 4)Ideaaliks sai ratsionistlik maailmakäsitlus. 5) Ideed muudavad maailma. 6) Inimühiskonnale oli eeskujuks loodus. 7) Seati esile inimese vajadused ja kired. Voltaire arvates peab inimene lähtuma loodusseadusest. Ühiskonna korra aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isiku-, sõna- ja trükkivabadust. Riigikorra ideaal oli valgustatud absolutism.
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise
19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal
Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu
industriaalühiskonnaks ja uus elulaad, sai alguse linnastumine. Põllumajandusliku tootmise valdkonnas olid Euroopa eri piirkondade vahel olulised erinevused: Lääne- Euroopas oli sajandite jooksul pärisorjus kaotatud, Ida-Euroopas püsis aga 19.sajandini. Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrvale tekkis uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis muutis riigivalitsemist, ühiskonnakorraldust ja kooliharidust. Väga mõjukaks kujunes rahvuslik liikumine, mis tavaliselt algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja saavutas kulminatsiooni võitluses rahvusriigi eest (juhul kui rahvas oli mitme riigi vahel killunenud). Valitsemisviisina oli uusaja algul valdav absolutistlik monarhia, hiljem parlamentaristlik monarhia
Kuna Vene laevastik sai nüüd rahulikult minna. Soome lahest avamerele väljuda. §7 Lk.39 "Ma mõtlen, järelikult olen olemas!" ütlus kutsus kahtlema kõiges ning usaldama sealjuures ainust omaenese mõistust. Deistid ei uskunud imedesse, kuna kõigel pidi seletus olema, imedel aga pole seaduspäraseid seletusi. Kuna Prantslased sõitsid Inglismaale ainult oma uute ideedega. Montesquieu arvamus riigikorrast: Konstitutsiooniline monarhia Voltaire'i arvamus riigikorrast: valgustatud absolutism. Rousseau arvamus riigikorrast: raha võim. Seda, et kui harimatud tegutsevad, siis nad ei tea, mis nad tegema peavad ja midagi ei saa tehtud, võid kõik võib kokku kukkuda. §8 Lk.44 Friedrich Wilhelm I karm, äärmiselt kitsi valitseja. Keelas välismaise kanga sisseost, kehtestas sõjaväekohustuse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik, kodumaine tööstus ja kaubandus. §9 Lk.49
annaabi.ee 
