Valglinnastumise mõju mõõtmine loodusmaastiku mustrile Lääne-Taihu järve valgalal Tartu 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Andmed ja metoodika.............................................................................................................. 5 Asukoht............................................................................................................................... 5 Andmed............................
Grand Canyon Grand Canyon on järskude servadega kanjon, mille on tekitanud Colorado jõgi Arizona osariigis, USAs. Colorado jõgi koos oma lisajõgedega on oma voolusängides kiht kihilt uuristanud kaljusid kuni moodustus Colorado platoo. Colorado jõe valgalal (mille osa on Grand Canyon) on arenenud viimase 40 miljoni aasta jooksul. Geoloogid vaidlevad tänaseni Grand Canyoni tekkimise geoloogilise protsessi ja aja üle, kuid hiljutised tõendid viitavad sellele, et Colorado jõgi tekitas oma sängi läbi kanjoni vähemalt 17 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast on jõgi jätkanud kanjoni uuristamist ja vormistamist selliseks nagu seda saab näha täna. Grand Canyon on 446 km pikk, kuni 29 km lai ja selle sügavus ulatub üle 1,83 km. Grand
mudastumine. Mis eutrofeeruvad ja mis on tagajärjed? Eutrofeeruvad kõik looduslikud veekogud, see on nende vananemisprotsess. Eutrofeerumise tagajärjel muutuvad vähetoitelised (oligotroosed) järved jt veekogud aja jooksul rohketoitelisteks ja seejärel ülirohketoitelisteks (hüpertroofseiks), madalad veekogud kasvavad järk-järgult kinni. Veekogudes, mida inimtegevus vähem mõjutab, toimub eutrofeerumine aeglaselt ja seda põhjustab peamiselt valgalal toimuv erosioon. Eutrofeerumise probleemid Laias laastus võib eutrofeerumise probleeme jagada kolmeks: saasteainete allikad, saasteainete transport, mõju keskkonnas ja tagajärjed. Keskonnaprobleem ● 21. sajandil on eutrofeerumine muutunud globaalseks keskkonnaprobleemiks. See hävitab meie veekogusid aeglaselt ning krooniliselt. Põhjused on olnud pikaajalised, sageli märkamatud. Akuutsete tagajärgede ilmnedes on lahenduse leidmine üliraske.
Veealased uuringud. Vee-energia tootmine. Maaparandus. 5)Piiriveekogudega ümber käimine. (mida peab silmas pidama nende puhul). Vastus: Eesti ja Venemaa vaheline piir on suures osas veepiir, mille ulatus merel on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km ehk 80% Eesti-Vene piirist on veepiir (koos merega). Eesti Vene peamised piiriveekogud on Peipsi järv (sh Pihkva ja Lämmijärv) ning Narva jõgi ja veehoidla. Seega kõik, mis toimub Narva jões, Peipsi järves ja tema valgalal, avaldub ka Läänemere, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedis, ja nii omandab riikidevaheline koostöö sellel valgalal ka olulise Läänemere kaitse aspekti. Eesti läti ühisveekogud Koiva jõgi, Võrtsjärv, Riia laht, Salatsa jõgi.
Erinevad heitveed. Nafta- põlevkivi-, paberitööstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusvesi. Puhta vee kulu vähendamine Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Kas läänemere seisund on halvem kui teiste merede seisund? Läänemeri: üks maailma saastatumaid; madal, halb veevahetus; valgalal elab üle 85 miljoni inimese. Mis on suurimad ohud? Eutrofeerumine toitainete üleküllus, mis põhjusatb vee kvaliteedi halvenemist. Õnnetused. Õlilekked. Naftareostus. Kuidas mõjutab Läänemere saastatus seal elavaid loomi? Mürkained DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raske- metallid. Mürgid kogunevad isendite organismidesse. Millised on peamised kaitseabinõud? Reovee puhastus.
Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit. Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese. Inimtegevus heitveed, põllumajandus, tööstus, transport ja energiatootmine kurnab Läänemerd. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud
Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi. Suguküpsus saabub 10-20 eluaastal. Arvukus ja leviala Ebapärlikarbi arvukus on langenud eelmise sajandi lõpus intensiivse melioratsioonitööde ja põllumajanduse tõttu jõe valgalal. Hukatuslikult mõjus ebapärlikarbi arvukusele ka 2002. aasta põuane suvi. Ebapärlikarbi suurim vaenlane on kobras. Koprapaisutus põhjustab suuri muutusi veereziimis ja setete paiknemises, mis võib saada saatuslikuks selles piirkonnas elavatele karpidele. Karbid elavad hapnikurikastes puhastes veekogudes. Käesoleval ajal on säilinud Eestis vaid üks ebapärlikarbi populatsioon Pudisoo jões Põhja-Eestis. Nüüdisajal võib ebapärlikarpe
pdf Kliima Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Talved karmid Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi 1950. aastatel rajati Narva veehoidla Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja, Avijõgi, Mustvee, Kullavere Mustajõe valgalal Puhatu soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle eripära: vallilaadsed leedemuldadega männimetsased kriivad Endla nõgu (soostik) – väljavoolujõeks on Põltsamaa jõgi. Lääneosas suured allikad. Muld ja taimkate Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud mullad → palu- ja nõmmemännikud Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade toitainete hulk ja liikide arv kasvanud Liigniisketes tingimustes gleistumine ja
samas kui selle maa-ala, millelt veekogu toitub (1,7 miljonit km² )on ligi neli korda suurem kui meri ise. Mere ümber elab ~85 milj inimest. Kogu Läänemere keskmine sügavus on ligikaudu 50 meetrit. Vesi on sügavaim Ava-Läänemere Landsorti süvikus, mille sügavuseks on registreeritud 459 meetrit. Veehulk Läänemeres on ligikaudu 21000 km3. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad ka Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Probleemid Läänemerd on nimetatud üheks reostunud veekoguks. See on inimtegevuse tagajärg, sest oleme püüdnud astuda vastu loodusele. Läänemere veevahetus on väga väike, see toimub Taani madalate ja kitsaste väinade kaudu, magedat vett tuleb jõgede kaudu. Kuna veevahetus on kesine, peaksime seda arvestama, kuid siiski on meri pidevas reostumises.
sulfaate, 6281 tonni kloriide ning 39 tonni naftasaadusi. Täpsemad andmed kasutatud ning loodusesse tagasi juhitud vee kohta on esitatud 2000 a Veekasutuse aruandes, millega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses. Veekogude ning veekogude valgalade kaitseks on heitvee juhtimiseks tagasi keskkonda kehtestatud Vabariigi Valituse määruses veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta nõuded. Kanalisatsiooniehitiste mõju Valgalal paiknevatest kanalisatsiooniehitistest võib reovesi lekkida veekogudesse või põhjavette. Ühiskanalisatsiooni kasutab ligikaudu 70% Eesti elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustiku üldpikkus on peaaegu 3280 km. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud reoveepuhasteid on 823. Veeseaduse kohaselt on keskkonnaminister kehtestatud määrusega kanalisatsiooniehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Naftasaaduste mõju
põllumajanduses, tööstustes, kui ka mujal. 4.slaid Põhjavett reostavad näiteks prügilad, mille pinnas on vett läbilaskev ning tänu millele jõuavad sealsed ohtlikud ained maapinda ning edasi põhjavette. Põllumajandusehitised, milleks on näiteks siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, mis reostavad veekogu fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega. Põllumajandustootmises maaharimises valel ajal väetamine ja üleväetamine ning loomapidamine veekogu valgalal põhjustab põhjavee reostust. Lisaks veel tööstused, naftahoiuehitised, kanalisatsiooniehitised, transpordivahendid ja palju muud, mille õnnetuste või lekkimiste korral võib veekogudesse sattuda palju ohtlikke aineid ning selle tagajärjel hävida mõni ökosüsteem, veekogu elustik või siis põhjavesi muutuda kasutuskõlbmatuks. 5.slaid Põhjavee reostust saab vähendada, kui kaitsta reostuse eest veekogude valgalasid, ehk maa-alasid kust
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu
ALUTAGUSE MADALIK Lühireferaat Asukoht, kirjeldus ja ajalugu Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30 40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva-
tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. 2. Intensiivsed vihmasajud. 3. Kiire lume sulamine, temperatuuri äkktõus. 4. Linnade kasv – vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke. 5. Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine. Rikub jõgede loomulikku veerežiimi. 6. Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine valgalal muudab veerežiimi ja suurendab üleujutuste riski. 7. Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust alguse saavad suured mussoonkliimaga alade jõed. Üleujutuste mõju inimesele POSITIIVNE Üleujutuse taandumisel viljakad mullad NEGATIIVNE 1. Teede ja ehitist jne hävimine 2. Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalinke põhjustavad: a) Paduvihmad, kestvad sajud
Läänemere eutrofeerumine Merily Taras PROBLEEMI OLEMUS Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse olevat maailma kõige saastatum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aegalne veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri. Läänemeri on kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid, mis panevad vohama vetikad. Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagun...
EUTROFEERUMINE Eutrofeerumine ehk rohketoitelisus on mure, mis tekitab probleeme mitmetele veekogudele (tiigid, inimese loodud paisjärved, madalaveelisi looduslikud järved ning merede rannikuvööndid). Eutrofeerumine on looduslik protsess, mille kulg ajas sõltub paljudest teguritest. Siseveekogude puhul on neist olulisimad järve või paisjärve tüüp, eriti troofsuse ehk toitelisuse seisukohalt, klimaatilised tingimused, veekogu sügavus ning inimtegevus veekogul ja selle valgalal (Sults 2003). Viimast tegurit peetakse peamiseks protsessi kiirendajaks möödunud 50 aasta jooksul. Just nii, nagu inimeste vananemise puhulgi, mõeldakse abile alles siis, kui selleks on juba kas liiga hilja, või nõuab tervendamine suuremaid kulutusi, kui ühiskond suudab või on nõus maksma. Teada on asjaolu, et eutrofeerumine on ajas kiirenev looduslik protsess, mille kulg näiteks järvedes võib
Põhjasõda, mil Rootsi pidi loovutama Eesti territooriumi Vene keisririigile. Vaatamata aga pidevale järelvalvele, kahanesid karbivarud pidevalt. Hariliku ebapärlikarbi arvukuse seisundist puuduvad andmed kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Hariliku ebapärlikarbi praeguse ainsa populatsiooni suuruseks Pudisoo jões on hinnatud u. 35 000 isendit. Ebapärlikarbi suremus oli kõrge aastatel 1989-1991, kui Lahemaa populatsiooni levilal, sealhulgas ka Pudisoo jõe valgalal toimusid maaparandustööd. Töödega kaasnes suur orgaaniliste setete koormus ning biogeenide sisalduse tõus, mis ebapärlikarpidele kui biofiltraatoritele mõjus hävitavalt. Suremus kahanes küll aastatel 1993- 1997, kuid praeguseks on see taas tõusnud. Eriti hävitavalt mõjus karpidele 2002. aasta põuane ja kuum suvi, mil levila veetemperatuur tõusis üle kriitilise piiri. 2.2 Ohud hariliku ebapärlikarbi jaoks Kuni 20
Vee omadused ja nende muutused mõjutavad. Suuruselt, hüdroloogiliselt tüübilt, vee omadustelt, elustiku koosseisult ja bioloogiliselt reziimilt on Eesti jõed väga mitmekesised ja regionaalselt varieeruvad. Jõe hüdroloogiline tüüp sõltub suuresti domineerivast toitumistüübist, valgala suurusest ja reljeefist. Jõe vee keemilised omadused olenevad kõige enam valgala muldade koostisest ning mitmesugust tüüpi kõlvikute (põllud, metsad, niidud, sood) osatähtsusest valgalal, kuid tihti ka reostusallikatest. Jõgede aktsepteeritav hüdrobioloogiline tüpoloogia senini puudub. Eesti jõgede biogeenidereostus Peamiste biogeensete elementide, fosfori (P) ja lämmastiku (N) mitmesuguste ühendite sisaldus hakkas Eesti jõgede vees 20. sajandi keskpaigast peale kiiresti suurenema. Selle põhjuseks oli kasvavate linnade ja maa-asulate puhastama või puudulikult puhastatud olmevete jõgedesse juhtimine. Samuti oli suureks ohuallikaks
arvestades veekogude valgalade hüdroloogilisi piire. Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada ning pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal tuleb saavutada 2015. aasta 22. detsembriks. Veemajanduskava § 317 Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest Veemajanduskava eesmärk on tagada veekogu võimalikult looduslik seisund (täpsemalt määratletud veeklass) ning hoida mere-, pinna- ja põhjavee kvaliteet, hulk ja režiim inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. http:// vesikonnad.keskkonnaamet.ee Pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide
kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget, mis on arvatud III katisekategooriasse. Metsadest on valitsevad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva maakonnas, Veriora, valla territooriumil, Võhandu jõe valgalal. Kaitseala moodustati 25.05.1981 aastal ning selle pindala on1757 ha. Sellest moodustab 53% Meenikunno raba, 1% hõlmavad veekogud ning ülejäänud 46% on kaetud metsaga. Kaitseala ülesanneteks on säilitada Ida-Eestile tüüpilist raba, soosaarte haruldast floorat, kaitsta omapärast maastikku, arenevaid älveid ning unikaalseid Nohipalu Must- ja Valgjärve. Kaitseala ülesandeks on ka põhjavee kaitse ja Meenikunno raba kui haruldase Lõuna-Eesti raba kaitse. Turismitegevus
· Ennistamise meetodid on kõige efektiivsemad, kui nad on integreeritud terviklikku ennistamisplaani. Tavaliselt kasutatakse korraga eri meetodite kombinatsioone, et saavutada soovitud tulemus. Lähenemine võib olla erinev: · Ei mingit tegevust. Lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja `lastakse loodusel ise taastuda'. · Haldamine. Vähendatakse survetegureid et süsteem taastuks. · Töötlus. Muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valgalal alates maa kasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni. Silmas pidada tuleb järgmist: · Enne meetodite rakendamist tuleb hinnata, mis juhtub kui see mingil põhjusel ei õnnestu. · Meetodid, mis muudavad jõesängi langu või ristlõiget võivad põhjustada jõesängi ebastabiilsust nii ülalpool kui allpool ennistustööde piirkonda. Siia kuuluvad ülevoolupaisud ja künnised, kalde kontrolli mehhanismid, ümberkorraldused jõesängis ning loogete taastamine.
põllustatud alad.Keskjooksu ülemises osas ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi soode ja soiste metsade,kus inimasustus on väga hõre vüi puudub.Jõkke kandub reostust ülemjooksu piirkonnas Väike-Maarja alevist,Rakke alevikust,Kiltsi asundusest,keskjooksul Põltsamaa linnast,Päinurme,Adavere ja Kamari alevikust.1988. a. asusid jõe läheduses loomapidamis suurfarmid Väike-Maarjas,Aol,Piibel ja näiteks Pärinurmes. Kõlvikute jaotus jõe valgalal on A.Loopmanni (1979) andmeil järgmine:põld 38%,mets 37%,soo 8%,soostunud heinamaa ja võsa 17%. Jõesängi laius on keskjooksul 6-70 (keskmiselt 20) m ja alamjooksul 12-40(keskm. 25) m ja sügavus keskjooksul 0,3-4,3 (keskm. 1) m ja alamjooksul 1,3-3,4 (keskm. 2) m.Keskjooksul on jõeoru laius 100-1200(keskm. 200) m ja sügavus 4-11 (keskm. 5) m.Alamjooksul on org väljakujunemata.Seal on jõe aasta keskmine vooluhulk 12,3 kuupmeetrit sekundis. Suurtaimestik
Üldfosfor Veekogude eutrofeerumine: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse lahustumatud ained(heljum, kolloidlahused) settimise ja filtreerimise põhimõttel, keemiline-
ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine Põhjused: selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine.
ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine Põhjused: selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine.
aasta suvel ebapärlikarpi Pärlijõest ja teistest Mustjõe lisajõgedest enamei leitud. Praegu leidub ebapärlikarpi meil vaid Pudisoo jões. Lõuna pool on ta siiani püsinud veel üksikutes Läti jõgedes Koiva jõgikonnas. Ebapärlikarbi Eestis ainsa teadaoleva populatsiooni arvukus ja asustustihedus on viimastel aastakümnetel tugevasti kahanenud. 1995. aastal hinnati Pudisoo jõe asurkonna suuruseks umbes 35 000 isendit. Ebapärlikarbi suremus oli eriti suur aastatel 198991, kui jõe valgalal tehti maaparandust. See tingis orgaaniliste ja mineraalsete setete ülemäärase koormuse, tugevalt suurenes ka biogeenide sisaldus vees. Olukord paranes küll aastatel 199397, kuid on nüüd taas halvenenud. Hävitavalt mõjus ebapärlikarbile 2002. aasta põuane ja kuum suvi. 1 Levik maailmas Inimtegevuse tagajärjel on ebapärlikarbile sobivad veekogud kogu Euroopas enamasti kadunud. Seda liiki saab päästa üksnes tema viimaseid teadaolevaid
Veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja valgalale looduslähedatse tingimuste taastamine. Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad maaparandus, paisutamine ja jõekallaste haldamine. Taastamisel on lähenemine erinev: Ei mingit tegevust. Lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja ‘lastakse loodusel ise taastuda’. • Haldamine. Vähendatakse survetegureid et süsteem taastuks. • Töötlus. Muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valgalal – alates maa kasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni. Näited EL Veepoliitika Raamdirektiiv Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse mingitest tõekspidamistest lähtuvalt ökoloogilist seisundit. • Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem.
● Produktiivsuse tõstmine ● Mingi liigi või koosluse kaitse Enamasti on siiski eesmärgiks: a) Ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine. b) Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine Järve taastamise eeldused ● Ükskõik millise veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja looduslähedaste tingimuste taastamine valgalal! Biomanipulatsioon- Meetod veekogu seisundi mõjutamiseks toiduahelate kaudu Biomanipulatsiooni eesmärk ● ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla saada (zooplanktoni lisamist üldiselt ei kasutata, efekt lühiajaline, töömaht suur) ● lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine (palju kasutatud, vähendab ZP ärasöömist)
5. Vesi desinfitseeritakse kloori abil Pinnavee töötlemine: · Setitamine, filtrimine, desinfitseerimine · Kloorimine / loobumine eelkloorimisest, osoneerimise kasutamine, ülemike kloorilt klooramiinile Eutrofeerumine taimede toiteelementide (P, N) ja orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärg Põhjused: · Muldade erosioon · Reovee juhtimine veekogudesse · Liigne väetamine · Maaparandus valgalal Tunnused: · Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täieli hapnikukadu sügavais veekihtides · Põhjasetete mudastumine Reostus pärineb: · Punktreostusallikad sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted · Hajureostus põllu-, metsamajandus, kaevandus, prügimäed
Hajureostus – põllu-, metsamajandus, kaevandus, prügimäed Reostuse näitajad- Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Veekogude eutrofeerumine- taimede toiteelementide (P, N) ja orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärg. Põhjused: Muldade erosioon Reovee juhtimine veekogudesse Liigne väetamine Maaparandus valgalal Raskmetallid- Gaasilised orgaanilised saasteained on benseen, tolueen, ksüleen, trikloroeteen, polüaromaatsed süsivesinikud jne. Õhuga homogeenne segu ja ei sadestu. Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja metsamajanduses Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku
02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus – õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest maismaal kaudselt - mere valgalal elava umbes 85 miljoni inimese reovete ja asustatud alade uhtevetest tingitud mere eutrofeerumine ja reostumine ohtlike ainetega. 20.02.2017, K. Künnis-Beres HELCOM - Helsingi Komisjon Läänemere kaitset korraldab 1974.a. asutatud riikidevaheline Läänemere merekeskkonna- kaitse komisjon ehk Helsingi Komisjon (HELCOM) • Komisjonis osalevad kõik Läänemere äärsed riigid HELCOM: -hindab Läänemere seisundit -võtab vastu soovitusi kaitse
äravool suurem Järvede mõju Järvede mõju äravoolule avaldub erinevalt, sest aurumine veepeeglilt ja maismaa pinnalt on erinev. Jõe aastane äravool, mis läbib järve, üldiselt väheneb suurema aurumise tõttu võrreldes seda järvedeta maaalaga. Järved ühtlustavad äravoolu s.t. vähendavad maksimaalset äravoolu ja suurendavad madalveeperioodide minimaalset äravoolu. Kuna järvedesse koguneb vesi suurveeaastatel on seetõttu ka jõgedel, millede valgalal on suuri järvi, madalvee aastate äravool suurem ja ühtlasem. Järvede mõju võib olla mitmene ja oleneb vesikonna järvisuse protsendist ja järvede suurusest -akumulatsiooni mahust. Seda vaja eriti arvestada lõuna piirkondades kus õhutemperatuur on kõrge. 6. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid (sademed ja aurumine). Klimaatiliste faktorite mõju äravoolule: Kliima (Kliima mõjub otseselt ja kaudselt teiste faktorite kaudu) Mullastik ja geoloogiline ehitus
mõju järve vee kvaliteedi kujundamisel teistest olulisem. Aastatel 2002-2007 andis Harku oja mõõdetud sissevoolude poolt järve kantud veest 81%, fosforist 88% ja lämmastikust 86%. Viimastel aastatel toimunud ehitustegevuse ja suurte alade kõvakattega katmise tulemusel on suurenenud lämmastiku ja fosfori ärakanne Harku järve. Praeguste arendusprojektide lõpuleviimisel võib fosfori osa neilt aladelt ulatuda kuni 30%ni. Seda peab silmas pidama Harku järve valgalal kavandatavate arendustegevuste osas (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007). Kavandatavad tegevused Harku järve valgalale toovad kaasa olulise negatiivse mõju Harku järve vee niigi halvale kvaliteedile. Seega objektilt tulev mõju järvele on tunduvalt madalam, kui seda on tema valgaladele ehitatavatel ehitistel. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on hinnanud Harku järve valgalasehitustegevusest tulenevat lisakoormust järvele
tuleb loobuda. 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid Materjal: Õpik lk. 247 254 Veekeskkonna kaitse juures on oluline: Vee kvaliteedi tagamiseks ei piisa veekogul või veekogu vahetus lähedusest toimuva tegevuse kontrollimis- est, vaid kaitseabinõusid tuleb rakendada kogu valgalal. Pinnavee ja põhjavee kaitse on põhimõtteliselt erinevad. Pinnaveel on suurem (kiirem) enesepuhas- tusvõimme. Saasteained kanduvad ühest keskkonnast üle teise (õhust vette ja vastupidi, veest pinnasesse ja vastupidi). Vajalik on integreeritud kaitse. Veekaitse abinõude kavandamisel ja rakendamisel eristatakse vee erinevaid kasutusotstarbeid. Sellest sõltuvalt on erinevad ka kvaliteedinõuded
UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon- Tallinna vanalinn (1997) ja Struve geodeetiline kaar (2005) Natura 2000: Linnudirektiiv- linnuhoiualade loomine, tähelepanu Ramsari alade kaitsele), Loodusdirektiiv- direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Valgalal lisaks Ukraina, Tsehhi, Valgevene, Slovakkia. Läänemere valgalas elab ~ 85 mln inimest. Igal aastal veetakse laevadega üle 500 mln tonni kaupa (2012- 52% laevaliiklusest, lisaks tankerid -16%). Laevaliiklus intensiivistub aastatega. Aeglane veevahetus, kihistunud meri. 2017. a fookuspunktid: eutrofeerumine, ohtlikud ained, mereprügi, võõrliigid. Mere seisund: uued võõrliigid, eutrofeerumine. Mere kaitsega seotud konventsioonid: · Mereohutusega seotud konventsioonid
Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja skumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Looduslikes veekogudes kulgeb aeglasemalt ( tuhandeid aastaid) ja seda põhjustab peamiselt valgala muldade erosioon. Protsessi kiirendab: · reovee juhtimine veekogudesse · liigne põldude väetamine · maaparandus valgalal jne. inimtegevus Tüüpilised entrofeerumise tunnused on : · elustiku (sh. Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides
Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja skumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Looduslikes veekogudes kulgeb aeglasemalt ( tuhandeid aastaid) ja seda põhjustab peamiselt valgala muldade erosioon. Protsessi kiirendab: · reovee juhtimine veekogudesse · liigne põldude väetamine · maaparandus valgalal jne. inimtegevus Tüüpilised entrofeerumise tunnused on : · elustiku (sh. Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides
liustikuga) EUTROFEERUMINE eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. inimtegevus Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine VEEMAJANDUS, VEETEHNIKA · Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse
piirkondade toetust. SISULISELT: kui projektile puud alternatiivid ning kui selleks on tungivad vajadused, siis KMH järel on võimalik läbi viia suuremaid projekte. Tuleb kasuks, kuna meie kaitsealad ei kaitse piisavalt paljusid liike ega elupaiku, kes on ohust üleeuroopaliselt. Vesi Asjaolud: 1) vee kvaliteedi tagamiseks ei piisa sellel või läheduses toimuva tegevuse kontrollimisest, kaitseabinõud rakend kogu valgalal 2) pinnaveel suht suur isepuhastusvõime, aga põhjaveel mitte > rangemad normid põhjaveele 3) saasteained võivad veekkst kanduda üle teistesse kkdesse, ja vastupidi 4) veekaitse abinõude kavand ja rakend erist vee erinevaid kasutusotstarbeid. Rahvah veepol Helsingi piiriveekogude konv (1992) lähtuvalt : 1) evp, saastajamaksab ja parim
taimede talvekindlust, saaki ning süsivesikute- ja valgusisaldust, linal parandab aga kiu omadusi. Teine suur probleem on veekogude eutrfeerumine. Eesti järvedest kuulub ligi 40% rohketoitaineliste kilda. Eutofeerumise all mõeldakse toitainete, eelkõige fosfori ja lämmastiku hulga, seega vee toitainelisuse suurenemist. Eutrofeerumine on oma põhiolemuselt loomulik, looduslik protsess, mis kaasneb veekogude vananemisega. Looduses tekitab eutrofeerumist toitainete ärauhtumine veekogude valgalal. See on aga küllalt aeglane protsess ja jääb seetõttu tavaliselt vähemärgatavaks. Inimene on see, kes looduslikku protsessi oluliselt kiirendab. Kui põllul väetiste lisamine soodustab taimekasvu, siis on üsna loogiline, et sama juhtub ka veekogus. Suurenenud toidukoguse juures hakkavad vohama põhja- ja kaldataimestik ning fütoplankton (vees hõljuvad taimorganismid), väheneb vee läbipaistvus ning suureneb hapnikutarbimine. Kihistunud veekogude puhul võib sügavamates veekihtides
annaabi.ee 
