Ebapärlikarp (0)

EBAPÄRLIKARP

Ehitus
Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera . Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks . Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata . Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi. Suguküpsus saabub 10-20 eluaastal .
Arvukus ja leviala
Ebapärlikarbi arvukus on langenud eelmise sajandi lõpus intensiivse melioratsioonitööde ja põllumajanduse tõttu jõe valgalal. Hukatuslikult mõjus ebapärlikarbi arvukusele ka 2002. aasta põuane suvi. Ebapärlikarbi suurim vaenlane on kobras. Koprapaisutus põhjustab suuri muutusi veerežiimis ja setete paiknemises, mis võib saada saatuslikuks selles piirkonnas elavatele karpidele. Karbid elavad hapnikurikastes puhastes veekogudes. Käesoleval ajal on säilinud Eestis vaid üks ebapärlikarbi populatsioon Pudisoo jões Põhja-Eestis. Nüüdisajal võib ebapärlikarpe leida Põhjamaades, Šotimaal ja vähestes Lääne-Euroopa jõgedes.
Sigimine ja areng
Karbid kasvavad väga aeglaselt. 12 - 13 sentimeetri pikkused ebapärlikarbid on suhteliselt eakad - umbes 70 aasta vanused. Sentimeetrise läbimõõduga pärl on kasvanud kolm-, nelikümmend aastat. Ebapärlikarpide kudemisaeg on juulis - augustis. Peale munemist kinnituvad munad emaslooma liistaklõpustele, kus nad arenevad väikesteks vastseteks. Oma arengu teises faasis kinnituvad vastsed kalade lõpuste külge ning saavad nii priiküüdi uude elukohta. Mõne aja pärast, olles piisavalt kosunud, kukutavad nad end jõepõhja, kus elavad 2 aastat kuni poolemeetrise liivakihi all. Kui koda on kasvanud 2cm pikkuseks, alustab noor karp iseseisvat elu nagu ta vanemadki.
Looduskaitse
Ebapärlikarp on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik. Eesti Punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi Punase Nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenevad ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Selleks, et Eestis leida üks pärl on vaja keskmiselt lahti kangutada 10 000 karpi. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud ka vee reostus . Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees.
Kasutatud kirjandus:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel579_569.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Ebap%C3%A4rlikarp
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ebaparli.ht m
http://matefus.onepagefree.com/files/Ebap%C3%A4rlikarbi%20%C3%B6koloogia.pdf