Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vaimupuue ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaimupuude, puue, vaimupuudega, alaareng, vaimupuue, intelligentsus, haridus, küsimusi, olukordades, eluaastat, kindlast, omaette, teistega, emaks, perre, lasteaed, vestlus, hoolitseda, tunnevad, olevikus, kurbus, rõõm, valus, õed, tubli, perel, lähedased, terved, istuma, kogemustele, väärtushinnangud, erisus, käsitlus, ühiskonnal, põhiseadusVAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused........................................................................................................
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited
hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g. Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest Erivajadustega lapsi on lasteaedades iga aastaga üha rohkem. Kuigi kohti on viimastel aastatel juurde loodud, pole neid siiski piisavalt. Suur probleem on ka tugispetsialistide nappus. Kuigi järjekorrad
mosaiiksusega - nende keharakud on nagu erinevatest kildudest kokku pandud mosaiik - mõned rakud on normaalsed ja mõned lisakromosoomiga. Nagu arvata võib, ei ole mosaiiksuse korral laste välimus tänu normaalsete rakkude toimele nii iseloomulik. Mosaiiksusega indiviidide puhul ei ole Downi sündroomi füusilised tunnusjooned nii selgelt valja kujunenud; nende areng kulgeb normaalsemalt. Vaga harvadel juhtudel puudub Downi sündroomi selle vormi puhul ka vaimupuue. Lapse areng Normaalne laps omandab oskusi keskmise kiirusega. Arengu kiirus seevastu on laste vahel vägagi erinev. Nii ajavad mõned lapsed end näiteks juba 9 kuu vanuselt püsti ja hakkavad kõndima, sellal kui teised - samuti normaalsed lapsed - roomavad veel 18-kuuselt. Laste arengut käsitledes on kasulik kasutada analoogiat maanteel sõitvate autodega. Normaalne laps liigub oskuste arengu kiirteel keskmise kiirusega. Downi sündroomiga laps liigub sama teed
· Intellekti- ehk vaimupuue. Intellektipuu ei ole haigus. Intellektipuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellektipuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud intellektipuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. · Valimuse
· Mobiliseerida oma aktiivsust ja · Kriis möödub ilma erilisi jälgi perekonna toetust jätmata · Jääd kriisi ,,kinni" - depressioon jne. Info edastamine: Eneseabi või psühholoogilise abi/usaldustelefoni kaudu. 3) Perekriis Etapid: · Sokk ja paanika- oleneb, kas puue on nähtav või ei, sünnituse kulust. Võib esineda lapsest eemaldumist. Üksteise süüdistamised. · Kohandumisfaas Aeglane ja valulik protsess, info otsimine, rõõmustab iga väiksemagi saavutuse üle. · Reintegratsiooni faas Toimetulek igapäevaeluga, vajalik tugirühma tööst osavõtt. Pere toetamine: · Abi lapse arengu mõistmiseks
Paljudel juhtudel ei avastatagi seda enne kooli, kui alles seal selgub, et lapsel on õpiraskused. Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei ole (ega ka tule) rühmas erivajadustega lapsi ja seetõttu nad ei vaja antud teemadel ettevalmistust ei eriala omandamise käigus ega ka hiljem täiend-koolituse vormis." Selline arvamine on väga kurvastav,
Füüsiline puue Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On inimesi, kes ei saa kõndida, kuid samuti on puue see, kui kõndimine on raskendatud. Just füüsilise puudega inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist lõpetades ratastooliga. Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida, linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed, tualettidesse lisandunud abivahendid jms.
kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane); mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised). Hariduslikke erivajadusi põhjustavad tegurid vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga vanematel on alkoholilembus, vähe haridust. ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus, sünnipärased või omandatud puuded, õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse
erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks
1990/1991. õppeaastal Haridusministeerium andis luba "avada klassid mõõduka vaimse mahajäämusega lastele". (http://kroonu.tartu.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30) Toimetulekuõpe on mõeldud õpilastele, kellel on mõõdukas (Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2) või mõnikord raske (www.vidruka.edu.ee/oppekava.html ) vaimne alaareng. Milles see seisneb? Eripedagoog Viivi Neare (2009:4) kirjutab, et vaimupuue on püsivad tunnetusprotsesside hälbed, mis on tekkinud peaaju orgaanilistest kahjustustest ja mida varasemal aju arengu etapil see kahjustus toimus, "seda raskem on lapsearengu mahajäämus" (Specialnaja psihologija 2005, viidatud Neare 2009 järgi). Mõõduka vaimse alaarenguga inimeste tunnused on lähtuvalt RHK-10 järgmised: · Eneseteenindusoskused ja motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning
Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1. Puude olulisuse põhjal.......................................................................................5 2.2. Toimetuleku põhjal............................................................................................5 2.3. Meeleelundite puuded.......................................................................................5 2.4. Vaimne puue......................................................................................................6 2.5. Füüsiline puue...................................................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Viidatud allikad..................................................................................................................9
sündroomi jooni, aga mingil määral oli ta näost natuke aru saada, et tegemist on sündroomiga. Seda poissi oleksin lausa tahtnud kallistada, sest ta oli tõesti imearmas. Kindlasti soovitan raamatut kõigile, kes peab enda elus Downi sündroomiga kokku puutuma ning ka kõigile huvilistele. · Esimesed päevad on kõige raskemad · Vanemad kasutavadoma reaktsiooni kirjeldamiseks sõnu ,,vapustatud", ,,masendunud" ja ,,sokeeritud". · Downi sündroom on üks vähestest vaimupuudega seonduvates seisunditest, mille diagnoosimine on võimalik vahetult peale sündi. · Uuringud näitavad, et vanemad soovivad kuulda oma lapse diagnoosist võimalikult varakult; nad soovivad olla koos hetkel, mil neile sellest teada antakse, ning eelistavad ka lapse kohalolekut. · Tihti luuakse vanematele Downi sündroomist ebarealistlikult negatiivne pilt, mille alusel on vananenud ja ebaõige informatsioon.
Ebanormaalne refleksiaktiivsus, mida ei esine ühelgi normarengu etapil. Väljendub liigutuste sooritamisel ebaefektiivne jõupingutus ja kontrollimatu lihaspinge enamkahjustatud kehaosas - assotsiatiivne reaktsioon. Kompensatoorne lihastalitlus kahjustusest vähem haaratud kehaosades. Mäluprobleemid, raskused tegevuste plaanimise ja organiseerimisega, vähenenud teadlikkus iseendast ja teistest erinevates sotsiaalsetes olukordades, vähenenud arusaam ajast ja ruumist. Raskused kehaskeemi hoomamisel, tähelepanu suunamisel ja keskendumisel Kaasuvad häired: Söömis - joomisraskused Nägemisprobleemid Kuulmiskahjustused Kommunikatsioonihäired Sensoorse tundlikkuse häired Kognitiivsed häired Krambisündroomid Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid Kontraktuurid - deformatsioonid Mis on erivajadus ja mida see täpsemalt endst lapse eas kujutab? Erivajadus
2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks
Sellise kliendi puhul ära haara kinni kliendi liikumisvahendist, see on ka tema väga isiklikust ruumist. Paku oma abi, 6 kuid ära käi peale, kuid ära muuda pakutavat abi haletsemiseks. Ära kunagi räägi ratastoolis inimese juuresolekul nii, nagu teda ei olekski olemas, vaid räägi otse kliendiga, mitte tema saatjaga. Ära karda ka kasutada selliseid sõnu nagu käima, jooksma ning küsimusi esita vaid siis, kui need on vajalikud teenindamiseks aga mitte uudishimust. Nägemispuudega klientide hulka kuuluvad nii pimedad kui ka osaliselt nägemise kaotanud inimesed ehk vaegnägijad. Valge kepp tema käes aitab ära hoida kokkupõrkeid teiste inimestega. Räägi nägemispuudelise kliendiga normaalsel hääletoonil. Ära esita pimedale küsimusi teise isiku kaudu ning vestluse alustamiseks kõneta esmalt klienti ja alles seejärel võid teda puudutada
bussiliinid pakuvad tasuta sõitu puudega lastele, selleks aga on vaja kaasas kanda tõendavat dokumenti. Sotsiaalteenused puudega lapsele EV on: Tugiisiku teenus- mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe või mitme kooselava aitamine igapäevases elus. Isikliku abistaja teenus- puudega inimese abistamiseks ja tema perekonnaliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Sotsiaaltransport- liikumis- ja nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele. Koduhooldus teenus- sisaldab koduabi ja hooldusabi kodustes tingimustes, mis aitavad abivajajal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Lapsehoidja teenus- lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus. Rehabilitatsiooniteenus- isiku iseseisva toimetuleku ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks koostatakse isiklik plaan, mille alusel juhendatakse abivajajat ning osutatakse teenuseid.
Oluline on, et vanemad kiidaksid oma last piisavalt palju. KAS DOWNI SÜNDROOMIGA ISIKUD SAAVAD ISESEISVALT HAKKAMA? Sellise sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui teised. Palju sõltub juba kongreetsest inimesest kas vajatakse tuge vaid pisteliselt või pidevalt, igapäevatoimingutes. Enamik Downe saab täiesti rahuldavalt hakkama iseseisva elu ja lihtsama tööga. Sobiva ameti valimisel tuleb kindlasti arvestada inimese vaimupuude ulatust, oskusi iseseisvalt tööl käia ning kohalikke võimalusi. 3 KAS PUUDEGA LAPSELE ON PAREM ERIKOOL VÕI TAVAKOOL? Erikooli plussid ja miinused : · + Koolil on võimalik koondada vajalikud spetsialistid, neid efektiivselt rakendada ja koolitada, kuna palju samalaadsete erivajadustega lapsi on koos · + Kooli miljöö, sisekliima, õppe- ja koolivälise töö saab kujundada laste erivajadusele sobivaks.
püüab vastuseid leida küsimustele mille poolest erinevad lapsed täiskasvanutest ning mil moel arenevad laste võimed selliseks, nagu täiskasvanul. Kuidas, mida ja millal lastele õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale. EV psühholoogia puhul tuleb küsida neid küsimusi iga hälbegrupi puhul eraldi, ei saa üldistada. Sama puudutab spetsialisti, kes peab iga lapse puhul eraldi küsima. Erivajaduse defineerimine hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused e erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10; o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest;
domineerimine ja kombineerimine sõltub lapse arengutasemest ning esitatud ülesande raskusastmest. Nii ei ole kõnearengu probleemidega laste arengutegevuses otstarbeks kasutada valdavalt sõnalise meetodi võtteid. Samas ei tohi neid kindlasti ka välistada. Sõnaliste võtete kasutamine on põhjendatud ja vajalik laste tähelepanu köitmiseks, tegevuste korraldamisel, eesmärgi püstitamisel ja laste tegevuse kommenteerimisel ning selle tulemuse fikseerimisel. Õpetamise algetapil, vaimupuude korral ka kauem, on tulemuslik rakendada jäljendamisel põhinevat õppeviisi. Sel juhul näeb laps täiskasvanu poolt sooritatud tegevuse etappe ja jäljendab neid kohe. Kui lapsel esineb raskusi, võetakse kasutusele esimene abistav võte- osutav viibe. Kui lapsel esineb ka siis probleeme, võetakse tema käed ja sooritatakse nendega vajalik toiming. Kui ülesannete lahendamine jäljendamise teel on muutunud lapsele jõukohaseks, tõstetakse nende
LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade).
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada.
võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Hinda oma vaimset tervist: 1. Suudan inimestega suhelda, hoolin teistest, armastan. (3) 2. Suudan ja soovin vastastikuseid suhteid ja isiklikke tundeid väljendada. (2) 3. Suudan õppida, suudan töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu. (2) 4. Pingutan raskuste ületamiseks, valitsen oma ärevust piisavalt. (3) 5. Talun kaotusi ja olen valmis elumuutuseks. (2) 6. Oskan oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral (2) 7. Sotsiaalselt iseseisev (3) 8. Hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse tunne, st kes ma olen ja kuhu lähen).(3) 9. Individuaalne loovus (3) 10. Psüühiliselt paindlik, suudan katsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes. (2) Haigus (illness, disease)- organismi normaalse elutegevuse häire, nii ajutine kui krooniline, kaasasündinud Häire (disorder)- (ajutine) korrastära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu
vastastikkuses, suhtlemises ja käitumismustrites. Et määrata täpset diagnoosi, kasutavad arstid spetsiifilist diagnoosimise kritieeriumit: varajase lapsepõlve kõne areng, kognitiivsed oskused, tagasilöögi aeg ja muster ning sümptomite arv. (Smart, 2012, lk 248) 1950- ndatel arvati, et autismi põhjustavad „halvad kasvatusmeetodid“ ja peeti ka lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla. Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus hõlmab endas silmkontakti puudumist või muudatusi miimikas, suutmatus luua ja hoida inimsuhteid ja vähene huvi teiste inimeste vastu. Autiste on sageli kirjeldatud kui inimesi, kes on nende „omas“ maailmas. (Smart, 2012, lk 248)
ning vaatab puuet kui personaalset probleemi, mille on põhjustanud haigus, trauma või tervisehäire ning mille puhul sekkumise vormiks on individuaalne ravi. Puudega toimetulek selles kontekstis tähendab inimese kohanemist puudega ning käitumise muutumist. Sotsiaalselt käsitletakse puude mõistet laiemalt. Puude sotsiaalne käsitlus hõlmab puude defineerimisel ka keskkonna mõiste ning puuet vaadeldakse eelkõige kui sotsiaalset probleemi puudeisiku ühiskonda integreerimisel, puue ei ole siinkohal niivõrd inimese omadus, kui kompleksne tingimuste kogum, mis suures osas on mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast. (Kiis, 1999) Antud töös käsitletakse puude mõistet sotsiaalselt ning vaadeldakse, kuidas mõjub sellest aspektist puue nii puudega lapse vanematele kui puudega lastele endile. Puudega lapse sünd toob tema vanematele kaasa oluliselt rohkem ülesandeid ja kohustusi kui normlapse sünd. Tavalapse sünd mõjutab oluliselt perekonna senist
kujutluste täpsustamine ümbritsevast, matemaatiliste kujutluste loomine ja arendamine, kujutavate tegevuste arengu toetamine) 14.)Miks on erivajaduste ja/või puuete korral vaja eristada ka raskusastet? Selleks et koostada lapse arengule vastavat arengukava, et ära kasutada lähima arenguvalla potesiaali õpetamiseks, ei saa õpetada lapsele asju liiga kiiresti, kui eelmised arenguetapid on puudulikud 15.)Kus on kurtidel ja mõõduka, raske ning sügava vaimupuudega koolieelikutel kõige parem areneda? Arendusrühmas, kus on kuni 7 last. Seda selleks et esmalt on vaja tajuliikide kujundamine ja arendamine, mõtlemise vormide ning operatsioonide kujundamine ja arendamine, ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste kujndamine ja arendamine.motoorikas püütakse tõsta liikumisaktiivsust, põhiliigutuste kujundamine ja arendamine, silma-käe koostöö ja kahe käe koostöö
last üksinda jätta ei tohi!). § 124. Isikuhooldusõiguse sisu (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult (lapsevanemad peavad aru saama oma lapse erivajadusest!!) . LASTEKAITSE SEADUS (1992) : varsti „laste heaolu kaitse seadus“ §10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest
• Emotsionaalne areng - tunded ja hoiakud. valmistab ette järgmist. • Kognitiivne areng - seostub toimingutega, mida käsitletakse intellektuaalsetena (mõtlemine, tajumine, • Staadium – ajaperiood, mil lapse mõtlemine ja käitumine probleemide lahendamine, lugema ja kirjutama erinevates olukordades peegeldab teatud tüüpi vaimse õppimine). struktuuri olemasolu. • Sotsiaalpsühholoogiline - eneseteenindamine kui • Arusaamine muutub koos lapse arenguga ning tema mõtteviis igapäeva eluga toimetulemine ja suhtlemisoskused. erineb täiskasvanu omast. Kognitiivse arengu staadiumid Kognitiivse arengu staadiumid 1. Sensomotoorne staadium (0 – 2 a.) 2
Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.kirilill.edicypages.com/ Seisuga 01.09.2012 osutatakse teenuseid 37-le Lääne-Virumaalt pärit kliendile ja MTÜ Kirilill on tööandjaks 27-le inimesele. Tutvustus Ühingul on kaks osakonda: 1. Päevakeskus Päevalill 2. Rakvere Lille Kool koos arendusrühmaga Pääsusilm Rakvere Lille Kooli eesmärk koos arendusrühmaga Pääsusilm: Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Ühingu eesmärkideks on: · põhihariduse andmine riikliku õppekava, lihtsustatud-, toimetuleku- ja hoolduse õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele; · õpilaskoduteenuse osutamine põhikooli õpilastele;
tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneraviga alustati 1920. aastatel. Okupatsiooniaastatel oli haridus kattesaadav ainult kerge vaimupuudega lastele (abikoolid), keskmise, raske ja sugava vaimupuudega lapsed saadeti hooldekodudesse ja olid tunnistatud õpetamatuteks. 1990. aastal laienes koolikohustus mõõduka, raske ja sügava vaimu- ja liitpuudega lastele. Alles peale
võimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt). Kooliharidus poeaks olema kohustulik(põhihariuds), aga millegi pärast osa lapsi langeb välja, otsustavad, et enam kooli ei lähe. (just 5, 6, 7, 8 klass võivad lapsed (eriti posisid) koolist välja jääda). Kõigi laste erivajadused ei ole koolis arvestatud (kõigi võimeid ja vajadusi ja iseärasusi). Seaduses kirjas, et kõigil on lubatud (just isikupärasusi arvestades) haridus. Aga ei öelda, mida selleks teha tuleks. SAMAS õppekavad ütlevad siis seda. Need on riiklkult ette antud. Pg 24 et lapse tase tuleb kindlaks teha, siis saab otsustada mida ja kuidas teha, et see haakuks lapse tasemega. Oluline on, et KÕIGI laste arenfut tuled jälgida ja hinnata! ET oleks kõigi laste puhul nende tase teada. Pg 5(4) kognitiivsed protsessid on siinkohal välja toodud, mida tuleks iga lapse juures arvsetada, mis tasemel ta on.
Hüperaktiivsete laste ensekontrolli oskused on üsna napid ning nad ei tule kuigi hästi toime oludes, kus pole täpselt selge, mida tegema peab. Just niisuguste erivajadustega laste puhul on vajalik pöörata tähelepanu vahenditele ja ülesannetele - need peaksid olema huvitavad ja tegutsema kutsuvad, et tekitada ja säilitada lapse motivatsiooni koostööks uurijaga. Oma füüsilise puude tõttu võivad lapsed olla pisut ebakindlamad uutes olukordades ja vajada seetõttu rohkem julgustamist kui eakohase arenguga lapsed. Nad võivad olla teadlikud oma puudest ja võivad üritada seda varjata vältides tegevusi, milles nende puue välja paistab. Nii võivad nad öelda, et ei oska seda ülesannet, kui nad kardavad, et see võib paljastada nende füüsilise kohmakuse või saamatuse. Ja asi ei pruugi siis üldse olla selles, et laps ei oskaks. Sellise käitumise suhtes peaks uurija tähelepanelik olema ja lapse puuet aktsepteerivalt
annaabi.ee 
