Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiusu võitlus... Eesti ei tahtnud ristiusku ja siis see sunniti peale sõjaga. Rooma Paavst nussib lendas laivi. Eesti usustati ära ja kõik olid peded. Milline oli katoliikluse mõju Eesti vaimuelule? Tekkisid kirikud. Kõik käisid palvetamas ja rahvakalendrid mingid tuhkapäevad ja värgid mis on usuga seotud. Milline oli reformatsiooni mõju Eesti vaimuelule? ?sama mis eelmine VISTPMST Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos? Ühtlustunne. Kuidas toimus Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine kogu Eesti alal? Tallinna piiramine oli alguses ja arvati et Rootslasi saab usaldada, aga no nad võtsid siis kõik üle,
Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara 1739 Anton Thor Helle eestikeelne Piibel. Ühtse eesti kirjakeele kujunemine põhjaeesti murdel.
Reformatsiooni puhul oli usk rohkem isiklik, katoliikluse puhul peamiselt kommete täitmine. Luteri usk oli argipäevane ja lihtne. Katoliiklus oli rohkem materiaalsem ja keerukam. Positiivne oli, et katoliiklus ühendas Euroopa kultuuriruumi. Järelikult arendasid nii reformatsioon kui ka katoliiklus mõnevõrra religiooni. Arvan, et katoliiklus ja reformatsioon olid siiski pigem Eesti vaimuelu arendajad kui takistajad. Nii reformatsioon kui ka katoliiklus andsid meie riigi vaimuelule palju juurde nii hariduse, kunsti, kirjanduse kui ka teistes valdkondades.
Keskaja teisel poolel talupoegade seisund halvenes: juurdus arusaam, et talupoeg ei ole mitte isiklikult vaba, vaid kuulub selle maalapi külge, mida ta harib, s.t. kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti rida kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata ima isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. Suurenesid teokohustused ja maksud (10%-ilt 25%-le). Talupoegadelt võeti relvakandmisõigus. Kujunes välja pärisorjus. 3. Esitage näiteid ristiusu möjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: Haridus ja kirjasõna: Kerjusmungaordud pöörasid tähelepanu rahva usulisele harimisele ning rahvuskeelele. Reformatsiooniaegsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat (luterlik katekismus). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks. Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla
Tuli maksta palju koormisi, samuti oli kohustus osaleda kirikute, linnuste ja teede rajamisel. Meestel oli ka sõjaväekohustus. Keskaja teisel poolel halvenes talupoegade õiguslik seisund, juurdus arusaam, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Kujunes välja pärisorkus, teokohustus kasvas ja ka maksud suurenesid. Need muutused olid tingitud mõisate laienemisest talupoegi kasutati mõisapõldude harimiseks. 3. Ristiusu mõjud vaimuelule keskaja Eestis: a) haridus ja kirjasõna Enne reformatsiooni ei jõudnud haridus ja kirjasõna maarahva sekka, ei tulnud ka eriti muutusi, kuna katoliiklus ei soodusta haridust. Olid kirikukoolid. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus b) maailmapilt mõjutas see, et Eesti jumalad jäid ristiusu jumalatele alla, vahetati välja ristiusu jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2
Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid lüüasaamisest Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648). Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatoliseerimises etendasid jesuiidid, kelle toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino. Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja- Euroopa tagasivõitmiseks katoliku usule. Siit loodeti katoliku usku edasi viia nii Rootsi kui ka Vene alale. Jesuiitide mõju siinsele vaimuelule oli märkimisväärselt suurt. Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid, lõpetas see mitte ainult jesuiitide tegevuse, vaid ka kogu katoliku ajastu Eestis. Rootsi ajal lisandus Eesti kirikutesse uudse sisustuselemendina kantsel. Seal pidas vaimulik jutlust, luges ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajastu tava kohaselt ka patustanud inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. Luterliku kiriku organisatsioonilne ülesehitamine sai alata alles
Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat valgust heidetakse kultuurile, vaimuelule ja haridusele. Vaadeldaval ajajärgul kehtis enamikus Euroopa riikides tänini kasutusel olev gregooriuse kalender, Eesti alal aga endiselt vana ehk juuliuse kalender. Kõik referaadis esinevad daatumid on esitatud juuliuse kalendri järgi. Head lugemist! 3 1. EESTI 17. SAJANDIL 1558. aastal Vene-Liivi sõjaga alanud võitlus ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul lõppes Rootsi võiduga. Rootsi peamised konkurendid Poola ja Venemaa tunnistasid
kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlikud said oma hariduse Saksamaa kõrgetes ülikoolides ning kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal(Tartu ülikooli katkemine), raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine, kirikuhooned olid laastatud, kiriku mõju oli kahanenud, piiskoppe ametisse ei pandud ning rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Suur murre toimus 1739. aastal, millal ilmus
1560 Liiviordu viimane välilahing kus ordu sai lüüa. Sõja teine pool -1563-1583 a. Rootsi pidas lahingut poolakatega kes olid olnud taanlastega liidus,suurem osa Eesti alast läks vene võimu kätte. Sõja lõpp Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu ja Vene-Rootsi pljussa vaherahu 12. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. Õpik lk. 186-203 Riiklik korraldus Lõuna-Eesti Poola valduses,kus rootslased lõid 1625 poolakad Lõuna- Eestist välja. Vastureformatsioon Poolastamise tähtsaimaks eelduseks peeti alade taas katolikuks muutmist.Peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu,1583 Jesuiitide gümnaasium, ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat ,,Agenda Parva", milles on kõrvuti palvetega antud osa teksti ka heas lõunaeesti murdes. Russowi kroonika ajalooallikana kirjeldab eriti
Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel? Millest olid need muutused tingitud? Talumaad kulusid ikkagi veel talupoegadele, kuid peale vallutusi pidid talupojad maksma koormisi. Koormisi sai maksta rahas ja ka saagiga. Talupojad said minna linna, kuid talumaa jäi nn mõisnikule. Tekkis sunnismaisus. St, et talupoeg ei võinud eam omanikku vahetada. Pidi alluma ühele mõisnikule. 3. Esitage näiteid ristiusu mõjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: haridus ja kirjasõna, maailmapilt, kunst ja arhitektuur, usk. Millist rolli etendasid keskaegses Eestis kloostrid? Miks jäi reformatsioon 16. sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Hariduses pigem see, et haridust anti enamjaolt ainult jõukamatele. Väga vähesed talupojad oskasid kas kirjutada või lugeda. Arhitektuur oli kiriklik nagu ka kunst. Oli raske leppida uue usuga
talupojal). - Mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised. - Eramõisates olid koormised normeerimata. 2) Peale reduktsiooni eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord märgatavalt paranes. 11.Millised muudatused toimusid linnade arengus 17. sajandil? Millest see tingitud oli? (lk 114) Manufaktuuide asutamine Narva, Tallinna. 12.Mis oli, millal toimus ja milles avaldus vastureformatsioon Eestis? Selle põhjused ja positiivsed jooned siinsele vaimuelule? (lk 115) 16. sajandi teine pool kuni 17. sajandi algus. Vastureformatsioon- Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. a) 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. b) Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist. c) Parandati kirikuõpetajate haridustaset, milles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus
Inimese põhiosa hing see-eest on aga surematu, sest kujutab endast sädet või osakest jumalikust ja universaalsest hingest ja vangistatud lagunevasse ja surelikku kehasse. Pärast surma tuleb eksimused lunastada kas kahetsuse teel allilmas Tartaroses või perioodiliselt korduvates taaskehastumistes, kas inimese või looma kehas. Pikaaegse, puhtast, kõlbelisest ja rangelt askeetlikku elu hõlmava puhastamisprotsessi järel pöördub hing tagasi kehatule ja täiuslikule vaimuelule, ühineb Jumalaga. Pütaagorlaste religioosne maailmapilt oli pigem rahvapärane, ühtlasemat teoloogiat arvatavasti ei tekkinudki. Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaaarmastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi.
4) andis kohalikele saksa mõisnikele täieliku võimu talupoegade üle Eestlased jälle pärisorjuse kimpus Asehalduskord: 1783.a Katariina II valitsemisajal Eesmärgiks piirialade ühtesulandamine Venemaa omadega Muutused: 1) kubermangu asemel asehaldurkond, etteotsa asehaldur 2) Eestimaa kubermangus uus maakond - Paldiski 3) Liivimaa kubermangus uued maakonnad - Viljandi ja Võru 4) kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 6. Vaimuelu XVIII.saj Põhjasõja mõju vaimuelule: Tartu linna häving, Tartu Ülikool suletud, Forseliuse seminari lõpetanud surnud. Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine, taotleti suuremat vagadust, püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole. Inimene pidi igapäevaselt pühakirja lugema. Loobuda tuli lõbustustest Vennastekoguduste liikumine: Eestis levis 1730.a - propageeriti vagadust, alandlikkust, töökust, sotsiaalset võrdsust
on aga surematu, sest kujutab endast sädet või osakest jumalikust ja universaalsest hingest, mis on lahku lõigatud universaalsest hingest ja vangistatud lagunevasse ja surelikku kehasse. Pärast surma tuleb eksimused lunastada kas kahetsuse teel allilmas Tartaroses või perioodiliselt korduvates taaskehastumistes (kas inimese või looma kehas). Pikaaegse, puhast, kõlbelist ja rangelt askeetlikku elu hõlmava puhastumisprotsessi järel pöördub hing tagasi kehatule ja täiuslikule vaimuelule, ühineb Jumalaga. Säärane taassünniteooria annab võimaluse tõmmata paralleele vana-kreeka filosoofia ja aasia usundite vahel. Pythagorase eluajal, kui vana-kreeka filosoofia oli alles kujunemisjärgus, õitsesid hinduism ja budism täies vaimujõus, levinuna üle tohutute alade Aasias. See fakt on andnud uurijatele alust eeldada kultuurisidemeid ja aasiapoolseid mõjutusi kreeka mõtteviisi arengule. Peamised kahtlusalused, just nimelt taassündide teooria tõttu, on Pythagoras ja Platon
supersubstantialis (kirikulad) >supersubstantial supernaturalis (keskaegne lad. k) >supernatural. Võeti üle ka ees- ja järelliiteid. 58. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. 59. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.20. sajandi Euroopa vaimuelule. Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile ,,Gradiva". Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides. 60. Millised on Rooma õiguse tähtsamad autorid ja kogumikud? Gaius Institutsiones, Kaheteistkümne tahvli seadused, Justinianus Tsiviilõiguse kogumik, 61. Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust?
purustas seal pühapilte ja kujusid, mida peeti vana usu sümboliks, sama tehti ka Tartus, Viljandis, Narvas ja UusPärnus. 1525. usupuhastuse mõõdukam suund võidul Ordu Preisimaal kõrgmeister astus luteri usku > Preisimaa hertsog Liivimaa meistrile pakuti samuti, kuid jäi ordule truuks, aga ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ordurüütlite hulka. Talupojad kuulusid samasse usku nagu nende mõisnik, hästi meelestatud Reformatsiooni mõju vaimuelule: eestikeelne trükis 1535. Wanradti ja Koelli katekismus Hans Susi tegevus piiblitõlkimine usaldati temale, kuid töö jäi pooleli surma tõttu
Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti kirjanduse biograafilises leksikonis". Tsitaat: "Andeka noormehena ilmutas P. Silmatorkavat iseseisvust nii oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotlustes. Tema filoloogilised huvid ulatusid kuni Aasia ja Aafrika keelteni; artiklid eesti lauseõpetuse alal kannavad tõsist uurimuslikku iseloomu. P. Filosoofilistes ja kirjanduslikes põhimõtetes põimuvad klassikalised hariduselemendid Euroopa XVIII saj. teise poole vaimuelule iseloomulike uute tendentsidega." (EKBL 1975: 272) Ehala refereering: Kuigi noor, olid Kristjan Jaak Petersoni vaated ja kirjanduslikud taotlused märkimisväärselt iseseisvad: neis olid ühendatud klassikalise hariduse väärtused Euroopa XVIII sajandi teise poole uuenduslike ideedega. Kristjan Jaak Peterson huvitus tõsiselt ka filoloogiast, niihästi eesti keelest kui ka eksootilistest Aasia ja Aafrika keeletest. Tema
1674) Silmapaistev portreemaalija. Philippe de Champaigne. Kardinal Richelieu portree, 1642, National Gallery, London ● Jacques Callot (1592-1635) Realist. Meisterlikult kujutab liikuvaid inimmasse. Kuulus on „Sõjakoleduste“ sari. Jacques Callot. Hukkamine tamme all (Poodute puu) ● Nicolas Poussin (1594-1665) ● Idealiseerivasse suunda kuuluv kunstnik, teda peetakse ka suurimaks prantsuse maalijaks. Klassitsistliku doktriini aluseks oli sellel ajal prantsuse vaimuelule nii tüüpiline ratsionalism. Ebatäiuslikule tegelikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kehastada kunstis. Poussini looming tähistab prantsuse maalikunsti lõplikku vabanemist välismaa mõjude alt, selles on esmakordselt barokiajastul selge väljenduse leidnud prantsuse kunstivaimu iseärasused: püüd ülevaatliku selguse ja ühtsuse poole, vormikäsitluse julge kindlus, liialduste vältimine, väärikus ja peen maitse.
Kujunes 4) mõisamajandus viinapõletamine, metsaraie: Viina eest saadi head hinda, seega oli olulisel kohal viinapõletamine Viinapõletamisega kaasnes metsaraie, mis muutis märgatavalt ka Eesti maastikupilti 18.sajandi lõpul oli Eesti metsalage Viinapõletamise õigus ainult mõisnikel, talupoegadel valmistamine ja sellega kauplemine keelatud 9. Vaimuelu XVIII saj. 1) Põhjasõja mõjud vaimuelule: Suur osa haritlastest surnud, Tartu Ülikool rändas ja lõpuks Rootsile (katkud, näljahädad) Suleti Tartu Ülikool Paljud Forseliuse seminari lõpetajad surnud Tartu linna hävitamine Luteri kiriku seisundi nõrgenemine (inimesed hakkavad ühte jumalat vähem uskuma) 2) pietism peamised ideed: Sõnast pieta pühadus, vagadus Taotleti suuremat vagadust religiooni sügavam sisemine tunnetamine Püüti sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole
Vesuuvipurske ajal“ (1793) Karl Brüllovilt „Pompei viimane päev“ (1833): mütologiseerimine (Aenaeas Pompeis9, kristlus vs paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan „The last days of Pompeii“ (1834) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 19.saj Giovanni Paxini melodramaatiline ooper „L’ultimo giorno di Pompei“ (1825) roomlaste pahelisus vs kristlaste vagadus. 37.Iseloomusta Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20.sajandi Euroopa vaimuelule. Wilhelm Jenseni romaan „Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück“ 1903 elluärganud kunstiteose-skulptuur. Gradiva: kõndija,sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheoloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20.saj I poolel. Salvatore Dali ja Andre Bretoni, Andre Masson Gradiva metamorfoosid. Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas
Karl Brüllovilt `Pompei viimne päev' (1833): mütologiseerimine (Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan `The last days of Pompeii' (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev', 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus. 34. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule. Vastus: Wilhelm Jenseni romaan `Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück' (1903): elluärganud kunstiteose-skulptuur. Gradiva: kõndija, sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20. saj. esimesel poolel. Salvatore Dalí ja André Bretoni, André Masson Gradiva metamorfoosid.
(1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 13 19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev', 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus. 34. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.20. sajandi Euroopa vaimuelule Wilhelm Jenseni romaan `Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück' (1903): elluärganud kunstiteoseskulptuur. Gradiva: kõndija, sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20. saj. esimesel poolel. Salvatore Dalí ja André Bretoni, André Masson Gradiva metamorfoosid. Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas.
Sellest ajast, mil muusika enam meie elu keskpunktiks pole, on üsna põhjalikult muutunud ka kõik eelmainitu: nüüd olgu muusika ainult kaunistus, ornament. Ta peab olema "ilus" ega tohi meid mingil häirida või ehmatada. Tänapäeva muusika pole aga võimeline neid tingimusi täitma, kuna ta - nagu iga kunst - peegeldab oma ajastu vaimset olukorda, seega olevikku. Oma ausate ja kompromissitute mõtete vastandamine praegusele vaimuelule ei saagi ju ainult ilus olla. Need mõtted tungivad meie ellu ja segavad meid. Seepärast ongi tänapäeval paradoksaalsel viisil toimunud võõrandumine aktuaalsest kunstist, kuna too meid segab. Aga segama ta ju peabki! Me ei vaja kunstilt mitte asjade selgeksrääkimist, vaid kõigest kena vaheldust hallile argipäevale. Nõnda saigi kunstist - ja eriti muusikast - kõigest kaunistav ornament. Ilu
viinakateldesse. · Viinapõletamisega kaasnes hoogne metsaraie, mis muutis märgatavalt Eesti maastikupilti nii metsalage, kui oli 18.sajandi lõpul, pole Eesti kunagi olnud. · Eestis valmisatud viin turustati peamiselt Venemaal. · Talupoegadele oli viina valmistamine ja sellega kauplemine keelatud. 9. Vaimuelu XVIII saj. 1) Põhjasõja mõjud vaimuelule · Tartu Ülikool suleti · Palju Forseliuse seminari lõpetajad hukkunud · Tartu linna hävitamine · Luteri kiriku seisundi nõrgenemine 2) pietism peamised ideed · Saksamaalt 18.sajandi alguses · Taotleti suuremat vagadust religiooni sügavam sisemine tunnetamine · Püüti sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole · Inimene pidi iga päev lugema pühakirja · Tuli loobuda lõbustustest
relvade kandmise. Seepärast puudubki eesti rahvariiete juurest puss, erinevalt meie hõimurahvast soomlastest. Eestlased lakkasid olemast relvastatud rahvas. Keeld oli samm pärisorjuse kehtestamise poole ega hiilanud just sõjalise ettenägelikkusega. Põhja-ja Ida-Euroopa 15.-16. sajandil. 10. KATOLIKU KIRIK EESTIS. USUPUHASTUS JA SELLE TAGAJÄRJED RISTIUSU MÕJU EESTLASTE VAIMUELULE. Ristiusul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel kähe maailma piiril elavast paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Ristiusk kuulutab usku ainujumalasse, inimeste võrdsust jumala ees, ligimesearmastust ja halastust. Eestlaste maavillase muinasusundiga võrreldes oli kristluse näol tegemist palju arenenuma ja paeluvama õpetusega. Kuid ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, mis juba iseenesest tekitas
F. Petrarca, G. Boccaccio, L. Valla, Erasmus Rotterdamist, Michelangelo... 68.Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub euroopa kirjanduses ja kunstis? Pompei seostub kirjanduses ja kunstis vastuoludega: elu ja surma, rõõmu ja kannatusega. Pompei on imetlusobjekt, teisalt on ta aluseks õuduspiltidele ja –romaanidele, inspiratsiooniks surma ja vaimude maailma kujutamiseks. 69.Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule. Vatikani muuseumi reljeefil oli Gradiva kreeka loodusnümf. Sellest inspireerituna kirjutas Wilhelm Jensen 1903.aastal romaani „Gradiva: fantaasialugu Pompeist“, mille peategelane uskus, et Gradiva oli Pompei preestri tütar, kes Vesuuvi purske tagajärjel hukkus. Teosest sai inspiratsiooni Sigmund Freud, kes leidis, et on hea võimalus kirjanduskuju psühhoanalüüsis kasutada. Tänu Freudile sai Gradiva nii kuulsaks, et sai moeasjaks selle reljeefi koopia oma seinale riputada
Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Vastureformatsioon Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid. Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga., kuid nende mõju siinsele vaimuelule oli suur. 1583 avati Tartus jesuiitide gümnaasium, selle kõrvale asutati tõlkide seminar. 1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis. Kirik.Liivi sõda oli viinud kirkuolud haletsusväärsesse seisundisse. Talurahva hulgas levisid muinasusu kombed ja ebausk. Eestis tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati
kogu isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu. Ainupartei võim, tugev ideoloogia, juhtide isikukultus. Sekkumine isiklikku ellu. Surve kogu ühiskonnale, mitte üksnes valitsemise vorm. · Richard Nicolaus Coudenhove-Kalergi "Totaalne riik totaalne inimene": Kolm sfääri: Poliitika vaimuelu majandus. Itaalias üksnes poliitika, Saksamaal lisaks ka vaimuelu, Nõukogude Liidus lisaks poliitikale ja vaimuelule ka majandus allutatud riigi kontrollile. · Hannah Arendt "Totalitarismi kujunemislugu": totaalse riigi aluseks on mingi "poolloodusteaduslik" müüt · Inimene tasalülitatakse massiideega. Muutub osaks massist, kes suudab end maksma panna üksnes massi osana. Autoritarism · Autoritarism on valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse, saaksid oma arvamust avaldada.
ja Oderi suudmega, Breemeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. · Vestfaali rahuga tunnustati ka Ühendatud Provintside Vabariigi (Hollandi) ja Sveitsi iseseisvust. Vastureformatsioon Eestis/jesuiitide tegevus Tartus 47 Jesuiidid saabusid Tartusse 1583. aastal. Kuigi jesuiitide tegevus piirdus Eestis vaid Tartuga, kus tegutses korraga kuni üheksa preestrit, oli nende mõju siinsele vaimuelule märkimisväärselt suur. Juba 1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid, lõpetas see mitte ainult jesuiitide tegevuse, vaid kogu katoliku ajastu Eestis. 48
Igasugune biograafiline meetod on seega subjektiivne. Suurteoseks on tema õpetaja Schleiermacheri biograafia. Schleiermacherit mõjutasid: 1) valgustus, 2) Preisi 30 sõjaline monarhia, 3) protestantism Saksamaal. Need moodustasid konteksti, milles Schleiermacheri isiksus arenes. Tema ajal tekib keskklass, kodanlus, kellel puudub poliitiline võim. Nende elu on kindlustatud ja kõik pingutused on suunatud vaimuelule. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul ilmuvad Goethe ja Schiller, kes ühendavad romantilise ja akadeemilise traditsiooni. Berliini elu põhjalik kirjeldus. Kultuuri kirjeldus laias mõttes. Esimesi katseid kirjeldada ajastu mentaalsust. Dilthey hermeneutika kriitikuks on H. Rickert, kes nimetas seda mõistuse reetmiseks. Mõistmine on eelkõige intellektuaalne, mitte emotsionaalne-psühholoogiline. Mõistmisvõime on vaid mõistusel. Mina ja teine avanevad teineteisele vaid tänu
annaabi.ee 
