Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes
Hakati taas matma vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid muutusid kõlbelistemaks ja haritumaks. Et usku paremini talurahvani tuua, hakati jutluseid pidama eesti keeles. Kui usk oli juba piisavalt kehtestunud hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitades hiisi ning ohverdus paiku. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid.
· linnade valitsemiseks valiti linnaduumad · sisse seati pearahamaks otsene maks riigile · talupojad arvasid, et see vabastab neid koormistest ja 1784 toimusid pearaharahutused ja Räpina puuaiasõda · hingeloendused teada saamiseks, kui palju raha peaks saama · kõik maakonnakeskused said linnaõigused tekkis 12 linna VAIMUELU 18. SAJANDIL Pärast Põhjasõda jäi peamiseks vaimuelu kandjaks luteri usk Vene riigivõim tunnistas seda siinse valitseva kirikuna. Peale sõda levis kirikuõpetajate seas pietism · luteri süveneva vanameelsuse vastu · usuelu elavdamine sisemise tunnetamise suunas · aitasid kirikul üle saada sõjajärgsest madalseisust · lähendasid luteri usku rahvale Vennaste- ehk hernhuutlaste liikumine · levis talurahva seas, eneseteadlikkuse kasv · usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, sotsiaalne võrdsus
Peamine sisseveokaup: sool, metall, heeringas, tubakas + luksuskaubad. Tõusis merekaubanduse tähtsus. Tallinna, Pärnu, Narva tähtsust vähendati. Eesmärgiks tõsta Peterburi tähtsust. 3) Käsitöö ja tööndus Kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud tsunftidesse ja gildidesse. 7. teema: Haridus- ja kultuuriolud 18.-19. Saj KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: Kogudused õpetajateta TÜ tegevus katkenud (seega ka hariduse andmine) Kirikuhooned hävinud, rüüstatud Kiriku mõju kahanenud Kiriku elu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720.a sai valitsevaks usuvooluks pietism (Saksamaalt). Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine ehk hernuutlus. Talupojad olid rahul hernuutlusega, sest see propageeris:
Vaime kultuur XVIII sajandil KULTUURIMÕJUTUSED 18.SAJANDIL 1. Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis 1.1. puudus pastoritest, juristidest, arstidest kui ka koduõpetajatest LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL 1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks 1.1. Õpetajade puudus kogudustes põgenenud, küüditatud 2. Kiriku mõju oli kahanenud 2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent, Eestimaal üks maanõunikest 3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse 3.1. 18.saj. Esimesel poolel väga tavaline 3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega PIETISM 1. uus usuvool, Saksamaalt alguse saanud 1.1. taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist 2
a 6. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. 1632-1656 ülikool Tartus 1656-1665 ülikool Tallinnas 1665-1690 suletud 1690-1699 taasavati ülikool Tartus 1699-1710 ülikool Pärnus Teaduskonnad: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis 1710. aastal vallutasid venelased Pärnu ja sellega koos ülikooli 7. Pietism, hernhuutlus ja ratsionalism. Pietism Hernhuutlus · Levis eelkõige haritud teoloogide seas · Levis lihtrahva hulgas · Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, · Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne kes ei ela kõlbelist elu ebavõrdsus ja vajaka jäämised hõlbluses · Jumalateenistused toimusid kirikutes, · Moodustasid omaette kogudusi, mis
selle kindralkubernerile. Nii murti Liivimaal aadlivõim. Reduktsioon muutis oluliselt ka talurahva olukorda. Sajandi keskel said talupoegadest pärisorjad ja sunnismaised. Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust
Talupojad, kes ei olnud rahul oma elamistingimustega, pöördusid toestuse saamiseks Peterburgi Kultuurimõjutused Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis töös Usuelu, piibel Vaimuelu luteri kiriku hooleks Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaalt (Tartu ülikooli katkemine) Kirikuhoones olid laastatud 1739. aastal esmakordselt piibli eestikeelne tõlge (Anton Thor Helle) Pietism usuvool Saksamaalt (1720-1730) Ühiskonna hädad seotud talurahva kõlblustundega Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist Lähendasid rahva luteri usuga
Vaimuelu 18. saj ● Põhjasõja mõjud: ○ tegevuse lõpetas Tartu Ülikool ○ paljud Forseliuse seminari lõpetanud olid jäänud vanaks ja surid, selle tulemusena jäid paljud koolid õpetajateta ○ Tartu linn hävitati (uus ehitati puidust, mis sai mitmetes põlengutes tohutult kannatada) ○ luteri kirik nõrgenes (palud inimesed olid endiselt muinasusku) Usuelu ● Pietism (18. saj alguses) ○ sõnast pieta - pühadus, vagadus ○ taotleti suuremat vagadust. Püüdeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole ○ inimene pidi iga päev Piiblit lugema ○ loobuda tuli lõbustustest (baaris käimine, alkohol jms) ○ Pietistide teene - 1739. a Piibli täielik tõlge (Anton Thor Melle põhja-eesti keele alusel) ● Vennastekoguduste liikumine ehk hernhuutlus
· Nekrutiandmise kohustus · Kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiniaida ja koolide ehitamine) · Kirikumaksud Majandus 19. saj. · Alguse sai vabrikutööstus · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur (töödeldi puuvilla) · Kaubandus oli elavam sadamalinnades Tallinnas ja Pärnus · Võeti kasutusele petrooleumilamp · Suurt sissetulekut tõi salakaubandus Hariduselu 19. saj. · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · Teostati koolireform · Gümnaasiumide, kreisi, elementaar, kihelkonna ja vallakoolide loomine · Koolisunduse kehtestamine (18701880) · ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" (1806) · Masingu ,,Maarahwa NädalaLeht" (18211823, 1825) · Kreutzwaldi ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · Jannseni ,,Perno Postimees" (1857) · 1843.a. Ahrensi uus eesti keele grammatika Usuelu 19. saj. · Vaimuelu oluliseks kijundajaks jäi luteri usu kirik · 1832.a
kubermang 18. saj. lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: · peremehed · sulased, teenijad otsesed mõisaorjad · vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksamaal. Saksamaalt pärit haritlased said tööd Baltikumis pastoritena, juristidena, arstidena, koduõpetajatena jne.. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: · kogudused õpetajateta · Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine · kirikuhooned hävinud või rüüstatud · kiriku mõju tunduvalt kahanenud Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus.
1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust.
tõttu 2.2.6.7. Tartus jätkas ülikool taas tööd 1690. aastal, peamiselt baltisakslastest üliõpilastega 2.2.6.8. Ühenduse parandamiseks rootsiga viidi ülikool 1699. aastal Pärnusse (töötas kuni venelaste vallutuseni 1710, ülikool taastati 1802. aastal) 2.3. Liivimaa Vene võimu all (sisuliselt alates 1710) 2.3.1. Luteri kirik jätkuvalt vaimuelu kandja 2.3.1.1. Peale Põhjasõda olid paljud kirikud rüüstatud ja hävinud 2.2.1.2. Levima hakkas pietism 2.2.1.2.1. Levitajad püüdsid usuelus elavdada sisemist tunnetamist luteri kiriku konservatismi asemel 2.2.1.2.2. Aitasid madalseisust üle saada ja usku rahvale lähendada 2.2.1.3
Vaimuelu 18 saj. Jäi endiselt seotuks euroopaga, järjest rohkem kultuuri mõjutusi hakkas tulema sakslastel (pastorid, arstid, juristid) venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ega suutnud siinsetele aladele mõju avaldada. Ka õigeusu kiriku mõju eestis jäi tühiseks. Kirik Luteri kirik jäi ka pärast põhja sõda põhiliseks kultuuri kandjaks. Vene riigivõimu silmis kiriku mõju kahanes. Ametisse ei pandud ka piiskoppe. Kirik läks rüütelkondade alla. Saksamaalt sai alguse uus usuvool pietism, mis levvis juba põhjasõja ajal ka baltikumi. · Olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatiivsusele · Soovisid elukombeid kõlbelisemaks muuta. · Taotleisd usu sügavamat sisemist tunnustamist. Pietism levis kirikuõpetajate seas kiiresti ja 18 saj. keskpaigaks olid enamus selle ideed omaks võtnud. Pietismi kaudu hakkas ka luteri usk rahvale lähedasemaks muutuma.
kindralsuperintendendil Johann Fischeril.Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja Eestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest.Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse
•Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. •1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Kuusalu pastoril Eduard Ahrens, kes koostas 1843.aastal uuesti eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttist ta põhjaeesti keskmurde 2.Religioon • Vene aeg: Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Kuna Põhjasõja käigus olid paljud õpetajad põgenenud või küüditatud, oli õppetöö unarusse jäänud. Ka Tartu ülikool oli tegevuse lõpetanud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima uus usuvool – pietism. 1720-1730-ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Nad lähendasid ka luteri usku rahvale. 1739
Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara 1739 Anton Thor Helle eestikeelne Piibel. Ühtse eesti kirjakeele kujunemine põhjaeesti murdel. Talurahvakalendrid. Õpetliku sisuga juturaamatud. Usuelu, piibel Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Usk Pietism Sügav uskumine. Vagadus ja meeleparandus. Lähendas usku rahvale
paberiveski. 2) 18.saj tekkisid mõisate juurde viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjus. Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734.a rajati Räpinasse tänini toimiv paberivabrik. Põltsamaa ümbruskonda rajati manufaktuurid, kus toodetid, klaasi, peegleid, portselani, rajajaks Woldemar von Lauw. Linnades vähe manufaktuure, põhjuseks tsunftikord. Teema 7 Haridus-ja kultuuriolud 18.-19- sajandil Kiriku olukord pärast Põhjasõda 1.Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: a) kogudused õpetajateta b) Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine c) kirikuhooned hävinud ja rüüstatud d) kiriku mõju tunduvalt kahanenud e) kirikuelu juhtisid aablikud, kes surusid oma tahet kirikule peale Vennastekoguduste liikumine 1. 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. 2. Sellest kasvas välja vennastekoguduste liikumine ehk hernhuutlus 3
Küll aga tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga, kuna siinsete baltisakslaste lapsed käisid Euroopas haridust saamas ja saksamaa haritlased leidsid Eestis tööd. Vaimuelu edasiviijaks jäi ikka luteri kiriku hooleks. Olukord oli aga hull, kuna Põhjasõja tõttu olid paljud kogudused õpetajatest ilma jäänud ja kirikuhoonedki unaruses. Siiski tunnistas riigivõim luteri usku, kuid selle tähtsus jäi märgatavalt väiksemaks kui Rootsi ajal. Levima hakkas uus usuvool- pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda luteriusu lähendamist rahvale. Elavnes usukirjanduse väljaandmine ja 1739 ilmus eesti keeles piibel. Kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistide ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid,
1. piirangud 2. keskaegne reglement https://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com %2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid%3D650387898416094%26time %3D1413199356%26metadata&access_token=100001310815512%3AAVKAEwKG4jpVJoraSdm 9DsDFcU69X8lX86JdLqq7XoTNDg&title=Ajalugu+teema+6.docx Ajaloo arvestuse 7.teema: Haridus- ja kultuuriolus 18.-19. sajandil 1) Kiriku olukord pärast Põhjasõda Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: • kogudused õpetajateta • Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine • kirikuhooned hävinud või rüüstatud • kiriku mõju tunduvalt kahanenud(pöörduti tagasi katoliikluse/muinasusu juurde) Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. 2) Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus.
loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse. 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadusest ja geograafiast.
ehitati koolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane. · Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Haridusolud: · Ühtluskool oli neljaastmeline: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ja ülikool. · 1828. Rajati tartu elementaarkooliõpetajate seminar. · Sajandi keskel õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna: · Eestikeelset esimest ajalehte hakkas välja andma 1806.a kevadel Otto-Wilhelm
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg :
talupoegade pagenemine Rootsi&Soome.Sõda tõi elanikele lisakohustusi.Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks. 3)Vaimne kultuur 18.saj *Kultuurimõjutused 18.saj-Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud,seega tihenesid suhted Saksamaaga.Sinna mindi õppima ning sealt tulid haritlased siia tööle *Luteri kirik-Kirikud oli hävinenud;õpetajad põgenenud/küüditatud.kiriku mõju oli kahanenud.Ametisse ei pandud piiskoppe. *Pietism-Baltikumis hakkas levima uus usuvool.1739.aastal ilmus ek piiel.Pietistid lähendasid luteri usku rahvale. *Vennastekoguduste liikumine-Rahvale jõudsid pietistlikud ideed Vennastekoguduste e.hernhuutlaste kaudu.Nad hävitasid ohvrikohad,ehted,pillid.Nad propageerisid usuvagadust,alandlikkust,kõlblust,võrdsust.Neil oli 10000liikme.Lõpuks see keelustati kuna see läks kontrolli alt välja. *Ratsionalism-18.saj.teisel poolel tõi valgustusideede levik uue usuvoolu.Nende eesmärgsiks oli rahva harimine&valgustamine
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles /A.W.
1828. aastal rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse 1806. aastal esimene ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" 1857. aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe 1843. aastal andis E.Ahrens välja eesti keele grammatika Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk Hoogu sai vennasteliikumine Maltsveti liikumine Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,
18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 18. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu
· Rootsi aeg o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160) o talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool) o need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine) · Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine vene keelsed koolid 5
Rootsi aeg o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte – Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160) o talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool) o need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine) Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega – iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine – vene keelsed koolid 5
Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid, väljapoole pargivööndit hakkasid tekkima puumajade agulid. Haridusolud Sajandi alguses teostati Venemaal koolireform, mis sätestas logu impeeriumi territooriumile neljaastmelise ühtluskooli: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades, ülikool. Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained), kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid(reaalkallak), linnakoolide alam aste olid elementaarkooli, õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist.
Pearahamaks Vene tsaaririigi riigimaks Eesti ja Liivimaa elanikele; iga inimene pidi maksma(ka imik, rauk). Pearahamaksu rahutused 1784.a vale tõlgendamise pärast-> sõjaväe toomine mõisatesse, talupoegade karistamine. 7) Nimeta 12 linna Eestis Vene Tsaaririigi ajal - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru 8) Kirjelda luteri kiriku tegevust pärast Põhjasõda, mis on pietism ja vennastekogude liikumine - Vaimuelu luteri kiriku kanda. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta; kiriku hooned rüüstatud või hävinenud. Kiriku mõju kahanenud, polnud piiskoppe. Kirikuelule segas pidevalt aadel vahele, kelle tahe jäi ka otsustavaks. - Pietism- usu sügavam sisemine tunnetamine ja elu kõlbelisemaks muutmine. Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti
3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud-rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud, levima olid hakanud muinasusu kombed. 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi Aitas kaasa kiirele ,,rootsistamisele", selleks : - Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest - Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik, tõrkujaid karistati ihunuhtluse ja
· Tsunftid muutusid suletumaks; · Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks; 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid · Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised; · Nt: Tallinnas Härjapea ojal Eesti esimene paberimanufaktuur; Hiiumaal klaasimanufaktuur; 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel · Kirikuhooned purustatud, rüüstatud; · Paljud kirikuõpetajad hukkunud; · Levima olid hakanud muinasusu kombed; 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi Peaülesanne: aidata kaasa kiirele rootsistamisele: · Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
