enam kaotanud noorte seas huvi ja paljud ei tea, mis võib kaasa tuua rämpstoidu tarbimine. Järjest rohkem on televisioonis saateid, kus räägitakse ülekaalulistest inimestest, kes toituvad enamasti friikartulitest ja hamburgerist. Toitumine on saanud tänapäeva ühiskonnas üheks päris suureks probleemiks. Sellepärast soovisingi kirjutada uurimuse toitumisharjumustest ja tervislikust eluviisist, et anda teavet, millest tuleks hoiduda ja mida tuleks teha et olla terve. KASUTATUD ALLIKAD 10 1. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tervislikud_eluviisid_kadri.ht m 2. h t t p : / / w w w . m i k s i k e . e e / d o c u m e n t s / m a i n / r e f e r a a d i d / t e r v i s l i k _ e l u v i i s2.htm 3. http://woman.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/article.php?id=17444443 4. http://miksike.net/documents/main/referaadid/tervislik_toitumine.doc 5. http://www.healthassist
Tervislik eluviis - tervise tugevdamine Vaevuste ja haiguste põhjuseks on laias laastus millegi liig või puudujääk. Selleks võib olla kas mingi aine, temperatuur, mehhaaniline mõju, stress, valgus, heli jne. 1. Energeetiline. Kõigepealt tekivad muutused rakkude energeetikas, see kas langeb (loidus, väsimus... kurnatus) või tõuseb (pinged, põletikud, ....krambid). Algul on kaebused ebamäärased, tavaliselt tujutus, väsimus, ärritatus, isutus, unehäired jne. Tänu reservidele ja kompensatoorsetele mehhanismidele saavad organid oma ülesannetega veel enam-vähem hakkama Tavameetoditega jäävad selle staadiumi häireid sageli avastamata, va. EKG ja EEG, millega mõõdetakse südame ja aju elektrilisi näitajaid. 2. Biokeemiline. Häirete süvenemisel muutub rakkude ainevahetus ja need hakkavad tootma organismile vajalikke aineid kas vähem või rohkem, areneb vastavalt kas ala- või ületalitus. Ainevahetusprotsessid ei lähe lõpuni, vaheproduktid kuhjuvad. 3. Anatoomi
energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktviisusele ka vanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest. Eelkõige on oluline silmas pidada just erinevate toitainete omavahelist vahekorda. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit
Me = 4 x min = 1 Mo = 4 x max = 4 Kv = 4 = 1,11922 V = 0,351955926 Tervislik eluviis ei tähenda kapsalehe närimist. Selle all peatakse silmas, et tervis oleks korras nii praegu, kui tulevikus. Liigutakse ja tehakse sporti regulaarselt. Mõeldakse tervise peale ning mõeldakse, mida süüa. See kõik teeb inimesest tervisliku eluviisiga terve inimese. Küsisin NRG õpilastelt, mida nemad peavad tervislikuks eluviisiks. 62% vastas, et tervislik eluviis on see, kui inimesel on hea tervis, toitub õigesti ning teeb regulaarselt sporti. 24% pidas tervislikuks eluviisiks liikumist. 10% õiget toitumist ning 4% head tervist. KAS ÕPILASED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS? Sagedustabe l JAH 25 EI 25 Vastanutest 50% vastas, et peavad oma eluviisi tervislikuks. 50% vastanutest, vastas, et nende
D-vitamiini. Kaltsiumi on palju piimatoodetes. D-vitamiini saab keha siis, kui sa sööd kalatoite või kui oled päikese käes. 8 3. Lõika lõikelehelt välja kehaosad ja ühenda need omavahel knopkadega. Knopkad tähistavad liigeseid. LÕIKELEHT 1. Inimese skelett. 9 10 4. Loe. Luustiku külge kinnituvad lihased. Inimese kehas on üle 600 lihase, millest enamus allub inimese tahtele. Lihaste abil saad sa keha liigutada. PEA MEELES! Mida rohkem sa lihaseid treenid, seda tervemaks ja tugevamaks nad muutuvad. Kui sa piisavalt ei liigu, jäävad lihased nõrgaks ja saavad kergemini vigastada. Mõned lihased alluvad sinu tahtele. Näiteks saad sa kätt või jalga tõsta, vajalikul kõrgusel paigal hoida, alla lasta. Mõned lihased ei allu tahtele, vaid tegutsevad iseenesest
Võru Täiskasvanute Gümnaasium STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Referaat Koostaja: Ülle Jaaska Juhendaja: Ene Laane 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Stress- mis see on?................................................................................................. 4 Negatiivne ja positiivne pinge............................................................................. 4 Mis stressi tekitab?.............................................................................................. 4 Välised stressorid................................................................................................ 5 Sisemised stressorid............................................................................................ 6 Käitumine..................................................................
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Tairi Viru TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Juhendaja: õp. Natalia Sidorova 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Tervislik toitumine 4 Austus toidu vastu 5 Vitamiinid ja mineraalid 6 Ütlusi 7 Uurimustöö analüüs 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 2 Sissejuhatus Tervislik toitumine peaks olema kõigile tuttav. Me tunneme vitamiine ning teame, et need on meile vajalikud. Ehkki me kõike seda teame, käitume ikkagi vastupidiselt. Nagu näiteks, eelistavad paljud inimesed kodus valmistatud juurviljadele mõnda kiirtoidu einet. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja muidugi ka sellele palju nad liiguvad. Kuna mõlemast saame me energiat ja hea enesetunde. Sulle v?
SISSEJUHATUS Kis tervist kaitseb, see kaua maitseb (Eesti vanasõna) Tervislikust toitumisest rääkides peaks kõigepealt defineerima, mis on tervis. Tervisel on mitmeid erinevaid tõlgendusi ning selgitusi. WHO on pannud oma põhikirjas tervisele sellise definitsiooni: ,,Tervis on täielik füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund ning mitte ainult haiguste või puuete puudumine." (WHO põhikiri) Ehk lihtsalt öeldes, inimene on terve, kui tema enesetunne on hea. Järelikult, peaks tervislik toitumine olema asi, mis viib terviseni. Selline mõtlemine on, aga ühekülgne, kuna toitumine ei ole ainukene asi, mis määrab inimese tervisliku seisundi. Võib leida palju omavahel seotud asju, mis määravad, kas inimene tunneb ennast hästi. Kõigi inimest puhul on erinev, mis neid tegelikult hästi tundma paneb, aga toitumisel on väga suur roll, kas inimene on terve või mitte. Kogu toit mis me elu jooksul
Kõik kommentaarid