Väike nõid Pildid raamatu tegelasest ja sellest raamatust. Autorist Autor on Otfried Preussler. Otfried Preussler on saksa lastekirjanik. Ta sündis 20. oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina. Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased
VÄIKE NÕID Otfried Preussler Väike Nõid elas sügaval metsas oma pisikeses nõiamajakeses koos Kaarnaga.Kaarna nimi oli Abraksas ja ta oskas rääkida. Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta
Gümnaasium Ajaloo referaat marginaalide teemal Nõiad 2008 Sissejuhatus Selleks, et mu referaat ei tunduks nii ulmeline ja ebareaalne ning köidaks ka laisemagi lugeja tähelepanu pidasin ma vajalikuks hajutada tema umbusku teemal ,,Nõidu pole tegelikult olemas" alljärgneva lõiguga, mis seletab lahti, kes üks õige nõid tegelikult on ning kust on selline mõiste üldse tulnud. Enamus tänapäeva inimesi ei usu nõidadesse ja keeldub neisse uskumast ka siis, kui nende
................................20 Oskar Luts............................................................................................................................................20 Aino Pervik..........................................................................................................................................22 Ira Lember............................................................................................................................................23 Otfried Preussler...................................................................................................................................23 Antoine de Saint-Exupery.....................................................................................................................25 Hans Christian Anderseni muinasjutud.................................................................................................26 Vene muinasjutud.......................................................................
Ja vastupidiselt jutule oligi lohemadu kapis. Lohemadu tegi aga enne toas pahandust, määris tooli, koorepurk ümber. Nüüd paneb Kessu kapi ukse ruttu kinni. Kessul oli sokolaadi isu. Tripil polnud kunagi sokolaadi, mille peale viimane vastu vaidles. Lendasid helikopteriga lattu, kus nad aga sokolaadi puutuda ei võinud. Pärast Tripp nentis, et see on tema oma mõtteliselt. Sokolaadi isu oli ikka, märkasid sokolaadiprintsessi. Ütlesid, et seisab viltu. Närisid natuke, seisis veel rohkem viltu, sõid sokolaadi kuni kleidini. Näksisid otseks. Kessu oli sõnaaher kuna oli saanud ema käest pahandada, kuna polnud nõusid pesnud. Tripp lohutas, et konstrueerib masina, mis ise kõik mustad asjad ära peseb, ära kuivatab, ja ka kappi paneb. Panevad nõud sinna, Tripp sattub ka sinna, Kessu põll ka. Kui kinni masina paneb on nõud kõik ilusti kapis, ja Tripp ka. Pidi Tripile uued triibud joonistama. Kuna aga masin ise nii
külastas, siis ei sallinud Rein ka teda.“ (lk. 25). Tänapäeval on inimesi, kellel on kindlad seisukohad ning neid mõjuta miski, nagu Rein, kes vihkas mõisa. Liina – Ta oli Räägu Reinu tütar, kelle ema oli surnud, kui Liina oli alles laps. Liina oli rõõsa ja veidi priske. Ta oli väga kangekaelne noor naine, mida tõestab see, et ta nõus tegema kõike, et Hansuga koos olla, käis isegi nõia juures, ning oleks öelnud lahti oma isast, kes ei sallinud mõisategelasi. Talle meeldis tihti libahundiks muunduda, sai vabalt ringi joosta, nii et ei pidanud kartma kolle ega metsloomi „Ta istus ja õmbles, siis tõusis korraga otsustavalt, läks sahvrisse, võttis pütikese sobilikku võiet, määris seda oma huultele ja muundus kukerpalli visates hundiks.“ (lk. 87). Liina oli unistaja ja armastaja, kuid ta erines Hansust, ta proovis oma õnne. Selliseid
Faustil oli juba ükskõik oma elust ja ta oli valmis kõike tegema, et elu muutuks paremuse poole. Kurat lubas seda talle ja ütles, et on nüüd Fausti teener ja teeb Fausti jaoks kõik, mida Faust tahab ja soovib, kuid selleks peab Faust pärast surma põrgusse minema ja vastutasuks Mefistofelese teener olema. Faust otsis eluõnne ja arvas, et saatanaga lepingut tehes saab ta oma tahtmist. 5.Mis toimub Faustiga nõiaköögis? Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde, Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6.Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab?
Faustil oli juba ükskõik oma elust ja ta oli valmis kõike tegema, et elu muutuks paremuse poole. Kurat lubas seda talle ja ütles, et on nüüd Fausti teener ja teeb Fausti jaoks kõik, mida Faust tahab ja soovib, kuid selleks peab Faust pärast surma põrgusse minema ja vastutasuks Mefistofelese teener olema. Faust otsis eluõnne ja arvas, et saatanaga lepingut tehes saab ta oma tahtmist. 5.Mis toimub Faustiga nõiaköögis? Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde, Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6.Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab?
rühma, keda võib nimetada ka emantsipeerunud naisteks. Beatrice Naistüüp, kes mõnede arvates asub kõige kõrgemal, skaala teises otsas, Eeva vastas. See tüüp võiks kehastada transtsendentsust, kõrgemat kõlblust, saladust. Tema mõju on positiivne ja selles mõtte on ta ka Artemise ja sireeni vastand. Temast ei teata kunagi palju, aga ta toime, eriti alateadvusele, on väga suur. Muidugi viib temaga kohtumine katsumustele. Nõia elu Inimestel elu igav, haldjail hallivõitu. Nõia elul sel on võlu laskem luuasõitu! Nõia elu, nõia elu, see jah on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid kui sa vaid õppind oled.
Kui nõid seda märkas, saatis ta nõiakera nende poole teele ja kui see nende hobust puudutas, tõusis see tagajalgadele ja noorem tütar kukkus vette, mil ta õienupuks muutus. Siis läks kuningapoeg teiste tütarde juurde ja nemad aitasid tal linnukeelt mõista, mille abil kuningapoeg vanatargalt abi palus ja see teda aitas. Niisiis määris kuningapoeg ennast mudaga kokku ja ütles: „Mehest vähk“ ja hüppas jõkke, kus ta tütre ära päästis ja temaga abiellus. Hiljem tappis ta nõia ära ja päästis ka teised tütred ära. Kullakerad jagas ta tütarde vahel ära. Õpetus: hea võidab kurja 4. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? ● teiste mõistete määratlematus (nt kes on laps? mis on kirjandus?) ● lastekirjandusel on kõik balletristikale omased jooned (eepika, lüürika, draama) ● kirjandusnähtuste üldine allumatus jäigale lahterdamisele (kui laps loeb telefoniraamatut) 5
ehk kõige suurema jättis endale. Leini ei tahtnud sinna elama minna ning jäi Ritaga Vello vanasse majja. Vahepeal hakati nõidade peale kaebama, et need halba õnne soovivad nii valjasaagis kui ka mujal ning ka haiguseid ja tõbesid saadavad inimestele. Veel sai Vello teada, et lätlased tahavad põhja poole riisuma tulla. Vello mõtles, et võtab ühel päeval Kahro kaasa, kuna too oskab ise ka veidi nõiakunsti ning läheb vaatab mida need nõiad siis õige head räägivad. Sel õhtul mil nad läksid oli pime ja kõle. Jõudes nõia juurde, võttis nõid nad lahkesti vastu ning rääkis, et lätlased plaanivat jah põhja poole riisuma tulla ning ütlesid veel, et see on lihtsalt halvasti tehtud töö, mitte nõia teod. Iga päev oldi nüüd kartuses, et iga hetk võib lätlane Mägistes olla ja mõnele mõõga kaela torgata. Just sel ööl, mil Vello nägi und taplusest kuulis ta õues suurt kisa
küllap ma pole neid kuulnud sellepärast, et mul on väga sügav uni." Sellest päevast alates karjeid oli kuulda igal ööl. Täpselt kell kolm ja välja magada polnud võimalik. Kuid järgmisel nädalal muutus kõik. Oli pühapäeva hommik mil ilmus kohalik ajaleht. Marian istus köögi laua taha ,et vaadata ilaennustust järgmiseks nädalaks, kuid tema silmad jäid pidama pealkirjal: "Naine nägi enda toas meest kes muutus hundiks" edasi seisis kirjas: Reede õhtul leiti metsast naine kelle nimi on Emily Goodman. Ta rääkis salapärasest mehest, kes olevat ilmunud tema tuppa ning veenvat teda temaga kaasa minema. Naine olevat keeldunud ning seepeale mees olevat muutunud hundiks , kellel olid umbes 10 sentimeetrised kihvad ja erk punased silmad..." Marian ei hakanud seda lõpuni lugema ning kutsus Ethanit enda juurde ning näitas talle ajalehe artiklit.
igapäevaselt nukudega nii, et nukud räägivad. Seostatakse reaalsus ja fantastilisus. kelle lõi elavaks Anu vend. Elavad mänguasjad aitavad lastel leida tuge ja turvalisust ning peletada igavust näiteks üksiolemisel ei tunne laps ennast nii üksi. Mänguasjad räägivad lastega, kuna lapsed on nii kiindunud nendesse ja vahel ka selle pärast, et mänguasi on nii suure hoole ja armastusega valminud. Missugused raamatud räägivad nõidadest? Nimetage vähemalt 5. Mille poolest võivad nõiad raamatutes erineda? Esitage vähemalt kolm erinevust. Otfried Preussler ,,Väike nõid”- nõid võib olla hea. Oskar Luts ,,Nukitsamees”- nõid on halb, kimbutab lapsi, hoides Itit ja Kustit vangistuses. Kalju Kangur ,,Timbu- Limbu ja kaval kääbus”- nõid kuri, jube. Saksatamm ,,Võlur Sinku- Vinku ja nõiatrall”- Piia- Miia mängumaal nõiamoorid, kelle nõidumised alati viltu lähevad. P. Sauter ,,Lasteraamat”- 2 nõida, kelleks on tavalised inimesed.
valgekäeline ütleb, et lipp on must ja T kaotab lootuse ja sureb. Kuldjuukseline sureb kurvasusest. Nad maetakse, T hauast kasvab I hauda laukapuu, mis raiutakse, kuid võrsub uuesti ja ühendab T ja I hauad. LUGU KUNINGAS ARTURIST: Kungingas Artur peab vastama küsimusele, „Mida naised tegelikult tahavad?”. Artur läks koju ja hakkas uurima, küsis nõu. Vastust ei olnud – jäänud oli viimane päev. On üks nõid kes teab vastuseid- kallis. Pöördub nõia poole, kes tahab vastutasuks endale Lanceloti meheks. Nõid on kole, vana, krimpsus. Lancelot nõustub nõiaga abielluda, nõid ütleb „Naised tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale. Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks
laadale kaasa. Neenu tahtis võtta laadale lehma kaasa ,et ta selle ikka laadal maha saaks müüa ja perele süüa osta. Maanteel , teel Engelandi laadale hakkas aga lehm vastu punnima . Kui nad kohale jõudsid , olid kõik laadalised hoos . Igaüks kakles enda laua pärast ,et hiljem seal enda asju müüa. Mõned olid juba nii kaugele jõudnud ,et viinapitsi ka näpu vahele saanud. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama. Karjuja hüppas rahva sekka ja hakkas kaelasidemeid laadalistelt ära kiskuma. Karjuja rääkis kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas.Ekket huvitas see väga , ning ostis samuti endale selle konksu. Ka potikaupmees Setu Pedra oli kohal , nagu iga aastagi . Setu Pedra oli väga tuntud mees ,kuna ta on igal aastal müünud enda potte ja kausse laadal. Keegi ei taha temast mööduda nii, et ei osta midagi. Pedra rüüpab ise pudelist juua. Setu Pedral olid juba
saanud). Jaah! MARGUS. Sa ütlesid midagi, vanaema? 3 VANAEMA (õhates). Ei midagi! Mõtlesin niisama, et... ilm on asju täis, millest meel-mõistus aru ei saa. Vaatad ja vaatad küll, aga ei näe midagi! Vana usk, see tegi vahet hea ja halva vahel - sortse oli ja tarku inimesi, kes enam teadsid kui teised. Uus usk ei tee vahet midagi, kõik on - ühesugused nõiad! Aga ometi on seal nagu veesoonekesed mulla all varjul -head ja halba. Head ja halba, mida meel ei mõista! Tume meeleolu, ainult tuule tuhisemine õues ja voki vurin toas. PEREMEES, 50-aastane tugev mees, kellel on juba tublisti halle karvu juustes ja habemes; sulane JAANUS, 35-aastane. Mõlemad tugevates talveriietes, riideta kasukad vammuste all, lakaga mütsid. Alusriieteks peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlemal valged keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata
Peale hoolikat valimist otsustasin selga panna kollased paeltega ja äärtest rohelised püksid. Muidugi panin ma ka midagi sinna peale. Ma valisin miniseeliku, mis oli üpris lai. See seelik oli värvilisi lilli täis. Ma panin võrkpluusi peale ja olingi valmis. Ah muidugi pidin ma oma juuksed kuidagi korda seadma. Ma tegin endale pea punupatse täis. Kui ma päris valmis olin, siis pidin ma minema hakkama, sest see Veenuse ööklubi on siit päris kaugel. Noh ja kell oli juba seitse ka. Ma tõmbasin rulluisud jalga ja panin kaitsmed külge. Et mul minnes igav ei hakkaks, siis võtsin pleieri ka kaasa. Ma jõudsin kohale 45 minutiga. Ma ostsin pileti ja ootasin, kunas Veenus avatakse. "Palun võtke rulluisud ära, kuna meil ei lasta nendega sisse," ütles üks mees, kes oli umbes 36 aastat vana. "Hea küll!" ütlesin häbelikult ja võtsin rulluisud kiiresti jalast ära. "Aga kuhu ma saaksin need panna?" küsisin selle mehe käest. "Andke, ma panen need tööruumi
3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama. Karjuja hüppas rahva sekka ja hakkas kaelasidemeid laadalistelt ära kiskuma. Karjuja räägib kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas. Ekke ostab ka konksu. Potikaupmees Setu Pedra on ka kohal. Kõik tunnevad teda kuna ta käib igal aastal laadal ja vahel ka talust tallu. Keegi ei taha temast mööduda nii, et ei osta midagi. Pedra rüüpab ise pudelist juua, oma kausid oli ta murupeale laotanud. Üks poiss lõhkus koerast ehmatatuna kogemata tema poti ära
tahtis et Merit ja Thot tema juurde elama tuleks, kuid Merit ei olnud nõus. Sinuhe läks üksi Ahet-Atonisse tagasi. Geograafiline mõiste: -Memphis (lk 467) - Linn loodi 3000 eKr vaarao Meenese poolt. Vana - kuningriigi ajal oli see ka Egiptuse pealinn. Oma parimatel aegadel oli linn Egiptuse usu, kauba ja suhtlus keskus. Memphise kaitsejumalaks nimetati Ptahi. Mõisted: -Asunik (lk 464)- seni ülesharimata maale majapidamise rajaja. -Ronk (lk 469)- Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslastesugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline. -Jõehobu (lk 469)- Jõehobu (Hippopotamus amphibius) on sõraliste seltsijõehobulaste sugukonda kuuluv suur vee-eluline imetaja -Kõrb (lk 470)- Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm XIII Raamat: Atoni kuningriik maa peal Kui Sinuhe Ahet-Atonisse jõudis oli vaarao haige, aga ta sai terveks. Teebas puhkes mäss. Sinuhe ja Thot läksid sinna
rääkis Ann talle kogu loo ära. Maya ema ütles, et ta saab tema venda aidata ainult, siis kui ta saab ise Andrest näha. Seda aga ei saanud Ann lubada. Nõid ütles, et kui Ann saab tuua mingi venna asja millega ta lähedalt seotud on siis piisab ka sellest. Siis oligi aga kell juba liiga palju ning Ann sättis ennast kodu poole. Kooli Ann järgmisel päeval ei läinud vaid viis ühe oma venna särgi Maya ema kätte. Ann oli kodust leidnud ema kirja kus seisis:"Andrese olukord halvenes taas. Läksime haiglasse." See tegi Anni kurvaks. Mayat polnud kodus ning Ann palus tema ema, et ta saaks Mayat siin oodata. Ta otsustas natuke koristada ning tegi, siis tervele perele praekartuleid. Kui Maya saabus koolist oli ta üllatunud, et leidis Anni sealt eest. Ann ja Maya veetsid terve päeva koos Maya juures ning õhtu saabudes pakkus Maya ette et kas ta ei võiks jääda ööseks. Ann oli sellega nõus
III Rabi pani Jehuda nahaparkal Jakobi juurde , kus ta sai olla ka Mirjami läheduses. Mirjam oli parkal Jakobi tütar. Ta oli sale, pikka kasvu, pikkade ripsmetega, nina oli sirge ja kitsas, kuid suu oli üle keskmise suur. Kuid ta armus kristlasesse (sakslasesse) ning unustas kõik käsud ja seadused. Mirjami patt ei jäänud saladuseks. Jehuda avaldas kõigile nende armastuse ja kokkusaamised. Mirjam langes oma rahva viha ohvriks ning ta loobiti kividega surnuks. Jehuda seisis rahva keskel ja vaatas pealt, kui järsku terve rahvas pöördus tema vastu.Keegi hüüdis:- Vaadake teda! Ta juuksed ja silmad! Ta on samasugune patuvili nagu Mirjam. Jehuda jooksis ära, aga talle hüüti järele sõimu-ja ähvardussõnu ning visati isegi kividega. Koju jõudes otsustas Jehuda, et see pole tema kodu. Ta otsis üles tolle naise tänavalt, kes teda Jan'iks oli kutsunud. Naise nimi oli Anna ja tema mees oli sepp Josef
temaga saaksime, kui me sisse astuksime selle suursaali uksest ja oleksime järsku keset seda pikkades vammustes, vattides ja vestides rahvahulka. Kõigepealt tunneksime suminat kõrvus ja pimestust silmis. Meie pea kohal on kahekordne teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate putkad, mis sätendavad klaas-asjakestest ja kassikullast, kolme tagumise ümber hagejate puhvpükstest ja advokaatide talaaridest läikima hõõrutud tammised pingid. Ümber saali, piki kõrget 8 seina, on uste, akende ja sammaste vahel lõpmatu rida Prantsusmaa kuningate kujusid,
See oli rängim õnnetus. Uuel saarel, kuhu nad randusid, elas imeilus nõid Kirke. Kirke hobiks oli muuta kõik mehed, kes talle lähenesid, sigadeks. Ta pani mehed(sead) seasulgu kinni ja toitis neid tõrudega. Meestel säilis siiski inimmõistus, kuigi neil oli sea välimus. Odysseus saatis sinna saarele oma maakuulajad. Kui nad Kirke juurde jõudisd muudeti nad sigadeks. Üks maakuulaja oli targem ja vaatas seda eemalt. Ta rääkis sellest meestele. Odysseus üksi läks nõia juurde oma mehi päästma. Talle tuli teel vastu Hermes(noormehe kujuga), kes rääkis, et Kirket on võimalik üle kavaldada. Hermesel oli võlurohi, mille ta andis Ody.le(Kirke mõju vastu). Ody. läks kirke juurde, Kirke pakkus talle võlujooki(muudab seaks). Odysseusele see ei mõjunud(oli tarvitanud Hermese jooki). Kirke armus Odysseusesse. Täiesti vabatahtlikult muutis Kirke Odysseuse mehed tagasi inimesteks. Kirke suhtus Ody. meestesse niivõrd hästi, et mehed jäid sinna
Vanal ajal usuti, et nõidadel on võime muuta ennast loomadeks ja siis hiljem tagasi inimesteks. Neid nõidu, kes suutsid moondada end huntideks, kutsuti libahuntideks, koduhuntideks, inimesehuntideks ja soenditeks. Nõid saab ennast muuta teatud ajaks hundiks, teisi inimesi aga jäädavalt. Inimese, kelle nõid on hundiks moondanud, päästab tavaliselt leib. Kui libahunt sööb leiba, pääseb ta needusest ja muutub inimeseks tagasi. Nõiad moondavad end libahundiks näiteks kandes hundi nahka, aga ka kui käib neljakäpakil kolm korda ümber kivi, mõned jälle kasvatavad liivaaugus kolm korda karutamme, mõned määrivad ennast võidega. Libahundid tavaliselt söövad toorest liha. Nad murravad kodulooma maha, poole söövad kohapeal, teise poole viivad koju teiseks korraks. Murtakse maha kõik loomad, olgu kas põder, hobune, härg, kits või lammas. Harukorral aga kipub libahunt inimesele kallale, veel harvem aga lastele
duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma .. .» Ta ei lõpetanud, sest oli parajasti kummargil ja tonksis luuavarrega voodialust -- ja iga tõuke järel oli vaja hinge tõmmata. Kuid ta ei toonud päevavalgele midagi peale kassi. «Niisugust poissi ei ole ma veel näinud!» Ta läks avatud uksele ja seisis lävel, vaadeldes rohtukasvanud tomatitaimede ridu, mis moodustasid aia. Tomi polnud kusagil. Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!» Kerge kähin tema selja taga, ja ta pöördus just õigel hetkel, et ühel poisijõmpsikal kuuest kinni haarata ning tema põgenemist takistada. «Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?»
Toora Jookus kuulis Eeriku appi hüüdeid ja kisa, kuid ta ei saanud teda päästa. Ta oli endas nii pettunud .. kui nad olid vaikuses edasi sõitnud, märgati varsti maad. Kõik olid rõõmsad, et lõppuks saab koju .. aga kuidas küll öelda , et Matt Ruhve ja Eerik on hukkunud ? Hülgekütid on kogunenud pastoraadi juurde ja ootavad. Nad tahavad kuulda, kas kõik oli ikka täpselt nii nagu räägiti. Kuid nad said kinnitust. Katrina seisis teistest eemal, ta oli nii masenduses, et ta isegi ei nutnud enam. Hülgeküti naisele ei olnud kombeks nutta ja halada kui ta mees on merel hukka saanud, see pidi jumala ja naise vaheline asi olema. Peeren Andres otsustas Eeriku vanematele kosjakindad tagasi viia ja ka preesi, mille Eerik Neemile andis. Eeriku ema lubas selle aga Neemile mälestuseks. Kelli jalutas läbi paiku, kus meenus talle Eerik, ta seletas Toora Jookusele igat väiksematki detaili
nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed hetkel. Varemetes , kus võisid Kiviveski tondid täna kõige paremini mässata. Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse
magama minek. Kangaspuud olid jälle tuppa toodud ning nüüd lõi tädi Liisa vaipu. Ka Illimar oli abis ning aitas tädil värve valida. Ühel päeval saabus Piiskop oma kalakotiga ning Illimar imestas, kuidas ta talvel kala püüda saab. Kõik tegelesid millegagi: rätsep ja sepp olid tööl ning tegevust jätkus. Illimar käis koos Karlaga tuuleratast veeretamas. Nad käisid pikemat aega tuuleratta sabas ning see pidi alati juhatama otsitava asja juurde. Mõisa ees seisis Nunn-Jaani 6 hobune ning regi. Nüüd teati, et Nunn Jaan on jälle mõisas, kuid keegi ei teadnud kus täpselt. Karla oli ise teinud püssi ning nüüd tahtsid nad seda koos Illimariga saunas lasta. Illimar pani püssirohu põlema, käis kõva pauk ning keegi nagu liigutas saunalaval heintes. Seal oli Nunn Jaan. Ta oli selline, kes kõigepealt hästi palju sõi, siis magas ja siis jälle otsast peale niimoodi. Illimar õppis ka seda, et kohustused ja töö ei ole meeldivad asjad.
Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7. Varese reis soojale maale. August Jakobson. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 8. Vareste jutt, Eesti rahvajutt. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 11 KULDNOKK KULDNOKKA teatakse kui kevadekuulutajat: kuldnokad väljas kevad käes. See on kena pilt, kuidas kuldnokk raagus puuoksal tiibu saputab ja laulab, nii et kõik kuulama jäävad. Tal- vel on kuldnokk soojematel maadel, kus talle süüa jätkub. Kõik rändlinnud lendavad talveks meilt ära ja tulevad kevadel tagasi pesa ehitama ja poegi kasvatama. Mõnel soojemal talvel jääb aga kuldnokk meile talvituma. Nimetustele rootsvarblane, rootslane ja rootsus on kaks seletust. Ühe uskumuse järgi käivad rootsi mehed kõik seltsis ning linnud samamoodi võta- vad ikka ,,Sirr sorr, sirr sorr"
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mittete
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli
Paristaja poeg. Paristaja poeg tegi kuradiga 7aastase lepingu, et kurat teenib teda ja siis ta saab paristaja hinge endale. Seitse aastat hakkas täis saama ja paristaja ei tahtnud oma hinge ära anda. Ta mõtles plaani. Üks päev hakkas vihma sadama ja selgus, et kuradile ei see müra ja vihm, mida Vanataat tekitab. Kahekesi mõtlesid nad müristamise riistapuu ära varastada. Peale müristamist, kui taat väsinud on läksid nad kõrge mäe otsa ja kurat nõidus end pikemaks ja võttis paristaja kukile. Paristaja vaatas üle pilve ja võttis oma kõrva tagant täi ja pani Kõue- taadile nina peale, et parem rottida oleks
19. Treening Matilda treenib silmade jõuga kodus sigarit mööda peegli liigutama. Nädal aega treeninud, tuli see tal suurepäraselt välja. 20. Kolmas ime Jälle oli direktrissi kord tundi anda. Toimus kolmega korrutamise kontroll, mis lõppes väikese Wilfredi sõimamise ja ühte jalga pidi üles riputamisega. Keset seda janti karjus Nigel, et kriit liigub ise mööda tahvlit. Sõnniste pillas ehmatusest wilfredi maha. Kriit kirjutas tema eesnime Agatha. Kirjas seisis: Ma olen Magnus. Ja sulle tuleb kasuks seda uskuda. Agatha, anna mu Jennyle ta maja tagasi. Anna mu Jennyle tema palk tagasi. Ja siis kao siit minema. Kui sa seda ei tee, siis ma sulle veel näitan. Näitan nii, nagu sina kunagi mulle näitasid. Ma jälgin sind, Agatha. Preili sõnniste oli äkki minestunult põrandal. Kui kõik olid klassist väljunud, kallistas õpetaja Matildat ja andis talle musi. 21. Uus kodu Preili Sõnniste oli kõige oma asjadega kadunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
