Väike Nõid - O. Preussler (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

odp

Väike nõid

Väike nõid Pildid raamatu tegelasest ja sellest raamatust.  Autorist Autor on Otfried Preussler. Otfried Preussler on saksa lastekirjanik. Ta sündis 20. oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina.  Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik"  Raamatu tegelased

Kirjandus

3

docx

Väike Nõid

VÄIKE NÕID Otfried Preussler Väike Nõid elas sügaval metsas oma pisikeses nõiamajakeses koos Kaarnaga.Kaarna nimi oli Abraksas ja ta oskas rääkida. Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos teiste nõidadega vedasid Väikese Nõia Ülemnõia ette,et see talle karistuse määraks

Kirjandus

12

doc

Nõiad

Gümnaasium Ajaloo referaat marginaalide teemal Nõiad 2008 Sissejuhatus Selleks, et mu referaat ei tunduks nii ulmeline ja ebareaalne ning köidaks ka laisemagi lugeja tähelepanu pidasin ma vajalikuks hajutada tema umbusku teemal ,,Nõidu pole tegelikult olemas" alljärgneva lõiguga, mis seletab lahti, kes üks õige nõid tegelikult on ning kust on selline mõiste üldse tulnud. Enamus tänapäeva inimesi ei usu nõidadesse ja keeldub neisse uskumast ka siis, kui nende endi nina ette tuuakse fakte, mis tõestavad hoopis vastupidist. Pigem näevad nad nõidu muinasjutukangelastena ­ eelkõige vanemas eas hirmutava välimusega naisterahvana, kelle suurt ja pikka nina kaunistab soolatüügas ning kelle liiklusvahendiks on ei miski muu kui tavaline luuavars. Siiski on selline ettekujutus nõiast üsna väär.

Ajalugu

134

docx

Lugemispäevik

................................20 Oskar Luts............................................................................................................................................20 Aino Pervik..........................................................................................................................................22 Ira Lember............................................................................................................................................23 Otfried Preussler...................................................................................................................................23 Antoine de Saint-Exupery.....................................................................................................................25 Hans Christian Anderseni muinasjutud.................................................................................................26 Vene muinasjutud.......................................................................

Alusharidus

7

docx

Pille riin ilood

Õde keelitas muidu muutub varsaks. Liikusid edasi, venna janu oli nii suur. Nägi kitsesõrajälge, mi soli vet täis. Ära joo, muidu muutud kitsetalleks. Vend aga ei suutnud enam vastu pidada ja jõi, ning muutus kitsetalleks. Õde oli õnnetu ja hakkas nutma. Tuli kaupmees. Õde kurtis muret. Kaupmees lubas, et kui tüdruk talle naiseks tuleb, siis jäetakse kitsetall alles. Tüdruk läkski. Elasid hästi. Ükskkord polnud kaupmeest kodus ja nõid meelitas tüdrukut akna all. Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks

Eripedagoogika

18

docx

Rehepapp

aru, kus ta on. Siis hakkasid talle eelmise õhtu sündmused meenuma, meenus joomine ning ühes sellega saabus teadmine keres valitsevast pohmelusest.“ (lk. 58). Sulane kartis väga oma peremeest, Koera Kaarlit „Sulane põrkas kabuhirmus ukselt tagasi. Peremees on kõrtsis!“ (lk. 59). Jaan oli väga rumal, ta võttis teiste nõu kohe kuulda, isegi kui see oli rumal. Nii ta tahtis oma armastatule Luisele sisse sööta sitapirukat, sest nõid oli öelnud, et kui Luise seda sööb, siis ta hakkab Jaani armastama. Jaani rumalus väljendus ka seebi söömises. „“Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4)

Eesti kirjandus

18

docx

J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded

• viiendal real on üks sõna, mis võtab luuletuse kokku, iseloomustades luuletuse objekti. tüdruk habas, armuline naermine, armumine, matmine üks armastus, eluaegne süütunne üks väike viga, eluaegne piin. Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ?

Kirjandus

5

docx

Johann Wolfgang Goethe "Faust" kokkuvõte

Fausti teener ja teeb Fausti jaoks kõik, mida Faust tahab ja soovib, kuid selleks peab Faust pärast surma põrgusse minema ja vastutasuks Mefistofelese teener olema. Faust otsis eluõnne ja arvas, et saatanaga lepingut tehes saab ta oma tahtmist. 5.Mis toimub Faustiga nõiaköögis? Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde, Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6.Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab? Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab

Kirjandus

Kommentaarid (2)