Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vahetusüliõpingute programmi jaoks loodud infosüsteemi käsitlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
erasmus, troll, õppekava, töötaja, tudeng, erasmuse, tudengi, infosüsteem, üliõpilase, tegija, registreerimine, tegevusprotsess, õppeaine, eksam, arhiveerimine, loetelu, mobility, kvalifikatsioon, unikaalne, tegevusdiagramm, cooperation, sooritatud, partner, instituudi, aktuaalne, algatab, viide, record, eksamit, lausendid, records, parool...........................................................................16 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 5 (19) 3. Olemasolev protsess 3.1. Protsessi taust Deklareerimise protsess on üks ülikooli administratiivse poole alustalasid. Antud protsessi tulemusena saab ülikoolile selgeks mis aineid tudeng õppima hakkab. Sellest on huvitatud tudeng, dekanaat, aineid õpetavad õppejõud, aineid õpetavad instituudid, ülikooli juhtkond (ülikool), ülikooli raamatupidamisosakond. Töös käsitleme olukorda, mis valitses ülikoolis mõned aastad tagasi kus deklareerimine toimub paberil ning teostame selle protsessi parendused. Deklareerimisprotsessi alustuseks valib tudeng aine, kirjutab valitud aine oma deklaratsioonile.
1.8.Probleemid protsessis Registreerimisprotsessis on järgmised probleemid: Probleem: Kliendil võtab registreerimine palju aega. Kirjeldus: Treeningutele registreerimine on protsessis kõige suurema ajakuluga, selleks peab kohale minema ja kokkuleppima treeneriga oma treeningutunnid ja aja graafikud . Probleem: Treenerid ei ole alati kättesaadavad ja kohapeal, et leppida kokku ja registreerida uusi inimesi treening tundidesse. Kirjeldus: Spordiasutuse töötaja peab sisestama arvutisse kõigi isikute andmed, mis võtavad aega ja võib esineda sisestusvigu. 1.9.Protsessi parandamise eesmärgid Spordiasutuse infosüsteemi eesmärgid on: Eesmärk: Saada ülevaade treeningtundidest ja registreerimistest treenerile. Eelis: Saab hinnata treenerite töö edukust ja nõudlust teatud treeningutundidesse. Mõõt: Peab olema võimalik vaadata teatud perioodil treeningutele registreerunud kliente ja vabu treeningu aegu, kuhu võiks klient end registreerida.
Ökosahvri eesmärgiks kujundada ning edendada tervislikku ja terviklikku suhtumist iseendasse ning ümbritsevasse loodusesse. Nende loosungiks on "Puhas toit - ja ei mingeid lisandeid". Kaup tellitakse kindlatest taludest ning maksime käib kas sularahas, kaardiga või pangaülekandega. 1.2.Lausendid Ettevõttes on administraator Ettevõttes on laojuhataja Ettevõttes on laotöötaja Administraator on ettevõtte töötaja Laojuhataja on ettevõtte töötaja Laotöötaja on ettevõtte töötaja Ettevõte pakub tooteid Klient valib sobivad tooted ja esitab tellimuse Administraator tegeleb müügiprotsessi haldamisega Administraator tegeleb klientide haldamisega Klient tasub tellimuse eest sularahas, kaardiga või internetipanga kaudu 1.3. Ettevõtte eesmärgid Mahekaupade müük interneti kaudu Pakkuda kvaliteetset ökoloogiliselt puhast toitu ja asjakohast teavet Pakkuda lihtsat ja mugavat teenust
ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11
1.Iteratsioon I 1.1 Planeerimine 1.1.1 Äriteenuse valik (taust). Töös käsitletakse e-deklareerimisega seonduvat: deklareerimise protsessi, deklaratsiooni ja ainedeklaratsiooni elutsüklit. Töö skoobist jääb välja e-hindamislehtede haldamise teenus. 1.1.2 Äriteenuse missioon ja eesmärgid Äriteenuse eesmärgiks on lihtsustada tudengitele ainete deklareerimist, anda õppejõududele ülevaade aine deklareerinud tudengitest ja võimaldada õppejõul tudengi ainedeklaratsiooni mitte aktsepteerida, vähendada dekanaadi töökoormust. 1.1.3 Äriteenuse pakkuja Ülikool 1.1.4 Äriteenuse kasutajad Tudeng Õppejõud Dekanaat Ülikool 1.1.5 Ärisündmused ja ärikasutusjuhud Järgnevalt on esitatud ärisündmused ning nende sündmuste poolt käivitatavad kasutusjuhud. Tudeng asub ülikooli õppima Tudengile kasutajakonto loomine Semestri deklareerimisperioodi algus Deklareerimise võimaluse loomine
mõeldud üliõpilastele abivahendiks kasvatusteadusliku uurimistöö igal etapil kavandamisest kaitsmiseni. Järgnevas esitatud materjal jaguneb sisult nelja valdkonda: esimeses osas käsitletakse üliõpilaste kasvatusteaduslike tööde kavandamist, teises osas nende tööde koostamist, kolmandas tööde vormistamist ja neljandas osas tööde kaitsmist. Jüri Orn Meeli Pandis 4 I. TÖÖ KAVANDAMINE Esimeseks ja väga oluliseks etapiks üliõpilase kasvatusteadusliku töö valmimisel on selle mõtteline kavandamine. Mida põhjalikumalt on tööga seonduvate ülesannete täitmine eelnevalt läbi mõeldud, seda kindlam saab olla õnnestunud tulemuses. Töö kavandamise tähtsust näitab seegi, et alates bakalaureusetöödest on tulevase töö kava esitamine üliõpilasele kohustuslik. Bakalaureusetöö puhul annab see õiguse töö kirjutamiseks, väitekirjade kavad ja nende kaitsmine eksamikomisjoni ees on aga
2.1.5. Miniuurimistöö Miniuurimistöö on probleemile lahenduse otsimisel põhinev lühike teoreetiline uurimus, mille koostamisel tuginetakse kirjandusallikatele. Miniuurimistöö koostatakse õppeaine raames, näiteks uurimistöö metoodika õppeaines. Miniuurimistöö koostamise eesmärk on õpetada kirjaliku teadustöö struktureerimist ja vormistust ning erialase kirjanduse leidmist ja sellega töötamise kogemuse omandamist. 2.2. Praktikatöö Praktikatöö koostatakse iga üliõpilase poolt sooritatava praktika käigus. Praktikatöö koostamise eesmärk on teoreetiliste teadmiste ja konkreetsete probleemide lahendamise oskuste kirjeldamine õppepraktika vältel. Praktikatöö on kohustuslik ja individuaalne kirjalik töö, mis koostatakse vastavalt õppetoolides kinnitatud üliõpilaste praktikatöö juhendile. Praktikatöö kirjalikul vormistamisel lähtutakse käesolevast juhendist. 2.3. Kursusetöö
Projekti arhitektuurivaate ning arendusvaate kirjutasime üheskoos ning ühise arutelu tulemusena. 11 2. Infosüsteemi äri- ehk toimimise vaade 2.1 Terviksüsteemi üldvaade (infosüsteemi üldised eesmärgid ja tükeldusloogika) Infosüsteemi üldised eesmärgid: Terviksüsteemiks on meelelahutusteenust pakkuva ning meelelahutusteenuse pakkujatele renditeenust pakkuva firma infosüsteem. IS eesmärgiks on firma põhiliste äriprotsesside motiveeritud mahus automatiseerimise. Samuti infotöö ümberkorraldamise läbi võimalikult kvaliteetse infoteenuse pakkumine firma toimimiseks ja ka firmaga seotud tegutsejatele (kinokülastajad, teised meelelahutusteenuse pakkujad, filmitarnijad). IS ülesehitus peab tagama igale äriprotsessides tegutsevale osapoolele optimaalses mahus vaate temaga seotud andmetele.
Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud. Analüüsimudeli tükeldamine, haldamine, dokumenteerimine, versioonide ja muudatuste haldus. Analüüsimustrid. Süsteemianalüüsi protsess (iteratiivse arenduspotsessi raamistikus). Üleminek analüüsilt disainile. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Hindamisviisid: 1.Iseseisva töö kaitsmine (40% eksamihindest, praktilise töö esitamine on eksami eelduseks). 2.Teise tudengi töö hindamine ( 10% eksamihindest). 3.Kontrolltööd kõigi suuremate teemade läbimise järel (eksami eeldus, 50% eksamihindest). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Õppekirjandus: C.Larman, An Introduction to Object-Oriented Analysis and Design and the Unified Process: Applying UML and Patterns, 2001 (või hilisem). L.Sterling and K.Taveter, Agent Oriented Modeling, The MIT Press, 2009. J
Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist: Teine infosüsteemi käsitlus, mida kasutatakse ka selle aine kontekstis, hõlmab lisaks tehnilisele aspektile ka sotsiaalse aspekti ehk inimesed, kes neid tarkvarasüsteem kasutavad koos nende töö tegemise tavadega, kultuuriga
se ning dokumentidena alalhoidmisega (EVS-ISO 15489-1:2004); 2) asjaajamise käigus dokumentidega teostatavad toimingud, millega tagatakse nende autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus (vt ka arhiivihaldus) dokumendisüsteem riist- ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks (arhiiviseadus)
Kolmevalentset. - TRUE - FALSE - UNKNOWN Näiteks tehakse päring, et leida töötajate perenimed, kelle palk on üle 5000- de. Päringu tulemusel vaatab andmebaasisüsteemi programm läbi kõik tabeli 13 "Töötaja" kirjed. Iga kirje puhul otsustatakse, kas see rahuldab tingimust või mitte: - TRUE. Kui töötajal on palk määratud ja see on üle 5000-de, siis tuleb töötaja andmed väljastada. - FALSE. Kui töötajal on palk määratud ja see on alla 5000-de, siis töötaja andmeid ei väljastata. - UNKNOWN. Kui töötajal pole palga numbrit määratud, siis ei ole teada, milline tema palk tegelikult on. Töötaja andmeid ei väljastata. Andmebaasiobjektide nimetamine ISO SQL standardi järgi NB! See vastus on veits imelik, sest siin pole sõnagi ISO SQL standardist,
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
5) mängu juhtimine ja mängujuhtimise metoodika. § 6. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajalik eksam (1) Paragrahvides 2 ja 3 nimetatud eksami viib läbi ENTK. (2) Eksami sooritamist tõendava tunnistuse vormi ja eksami korra kehtestab ENTK direktor, kooskõlastades nimetatud dokumendi Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonnaga. (3) Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksami teoreetiline osa on kirjalik. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami tegija vastab õigesti vähemalt 80 protsendile küsimustest ja sooritab edukalt praktilised ülesanded. § 7. Üleminekusäte Isikud, kes on omandanud haridusministri 5. aprilli 1999. a määruse nr 24 «Noortelaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuete kinnitamine» (RTL 1999, 63, 840; 2000, 43, 609) alusel väljastatud tunnistuse käesoleva määruse jõustumisele eelneva viie aasta jooksul, peavad sooritama käesolevale määrusele vastava tunnistuse saamiseks eksami järgmiselt:
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
õnnestub ning seda varem asub projektijuht mõjutama tippjuhtkonda vajalike ressursside eraldamiseks. Tabel 6 annab ülevaate ressursside hankimise keerukuse põhjustest. Tihti on projektijuhil vaja leida meeskonnaliikmeid, kellel oleks projekti sisu valdkonnas erialased pädevused ning lisaks valdaksid projektitöö alaseid pädevusi. Selliste töötajate leidmine on üldjuhul võimalik, kuid märksa keerulisem on motiveerida neid projektis osalema, saada konkreetse töötaja osakonna juhilt luba töötajat koormata lisaülesannetega ning luua tingimused, et töötaja projekti käigus ei seaks prioriteediks oma põhitööga seotud ülesandeid selliselt, et projekt oluliselt kannataks. Projekti ressursid (eriti inimressurss) ei ole fikseeritud suurus ning võivad ajas muutuda. Projektijuhi roll on hakkama saada muutuvate ressursinõuetega ning tekkinud probleemid lahendada loovalt.
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2
Selles õppeaines õpitakse tundma õigusteaduse, õigusteooria ning nn praktilise jurisprudentsi põhimõisteid. Õppeaine kava taotleb süsteemset seostatust Õigusinstituudi teiste õppeainetega nagu: õiguse ajalugu, riigiõigus, haldusõigus, õigusfilosoofia ning õigusteooria eriosa, samuti üksikute õigusharude (nt tsiviilõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, haldusõigus jne) õppeained. Õppeaine kava arvestab Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi, kuid tugineb õiguse entsüklopeedia dogmaatiliselt klassikalisele ülesehitusele. Põhimõisteteks on siin kõige üldisemad instituudid, institutsioonid, terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja õiguse kohta ning üldised seosed õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Instituut (ld institutum): õiguse instituut on kogum õigusnorme (resp - õigusakte), mis reguleerivad
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
aega (töötamine nt kirurgina) läbida kogu mahukat mitmeaastast kursust. Kursusi asusid korraldama ka kirurgide tsunftid. Meditsiinihariduse muutumine mitmepalgeliseks tekitas vajaduse seda põhjalikumalt korraldada. Tekkis ühtlustatud lähenemine õppekavale ning lähtuvalt õppekavade võimalikust varieeruvusest põhimõtteliselt kahesugused arstidiplomid: 1) kõrgema järgu omad (M.D.), millised eeldasid ülikooli õppekava läbimist ning; 2) madalama taseme omad, mille puhul piisas nt 5-aastasest praktikast mõne kirurgi, apteekri vms juures, millele tulnuks paar aastat kusagil kursustel juurde õppida (Officier de sante, Wundärzte). 19. sajandi jooksul see viimane rühm siiski pidi taanduma akadeemilise hariduse võidukäigu ees. Erinevad kursused andsid ka naistele läheneda arsti haridusele. Ülikooli naisi veel kuni 19. sajandi keskpaigani ei võetud. 1860
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) Ära väljenda haletsust Erivajadustega kliendid: Liikumistakistusega Kuulmispuudega Nägemispuudega Arengupuudega Kogeleja Diabeetik Lastega pered Eakad inimesed Võõra kultuuritaustaga kliendid 14. Sisekliendi mõiste Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja. 15. Erinevad teenindajatüübid Neli teenindajatüüpi: Agressiivne külm, ükskõikne, Eirav mehhaaniline, apaatne, külm Alistuv vabandav, taktitundeline, sõbralik Kehtestav huvitatud, peremehelik, sõbralik 16. Telefonivestlus 6 Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast
annaabi.ee 
