Keemia kordamisküsimused (0)

 ​I rida  
1. mis määrab elemendi individiaalsuse?  
V: keemilises mõttes tähistab keemilise elemendi mõiste elemendi individuaalsust, kuid 
füüsikalises tähenduses määrab elemendile iseloomulikud omadused tema tuumas leiduvate 
prootonite arv. Ühe elemendi isotoope eristatakse tuumas leiduvate neutronite arvu järgi. 
2. 22,4 ja 22,7 mol/l mis määrab nende vahe?  
V: Gaasi ruumalakonstandid normaal- ja standardtingimustel, nende vahe määrab erinevus 
rõhus: 22,4 puhul on rõhuks võetud 101,3 kPa, 22,7 puhul aga 100kPa 
3. mis on kompleksühendi ebapüsivuskonstant, koordinatsiooni sisesfäär  
v: Tsentraalaatom ehk kompleksimoodustaja seab endaga talle iseloomuliku arvu ligande, mis 
moodustavad koordinatsioonisfääri. Neutraalne sisesfäär dissotsieerub (laguneb) lahuses 
vähesel määral. Koordinatsiooni sisesfäär kirjutatakse valemis nurksulgudesse. See võib olla 
kas elektroneutraalne või omada positiivset või negatiivset laengut (kompleksanioon või 
-katioon). Kompleksühendi sisesfäär on üldiselt püsiv ja seda püsivust iseloomustatakse 
ebapüsivuskonstandiga.  
Kompleksi ebapüsivuskonstant on selle dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant . 
4. atmosfääri koostis  
v: Maa atmosfäär - 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% Argoon jm väärisgaasid . Muutuvad 
komponendid on peamiselt co2(keskmiselt 0,04%), veeaur (kuni 2%), Hg-aur. Juhuslikud 
komponendid on nt tööstusrajoonides esinevad ühendid nagu so2 h2s co nh3 jt. Atmosfääri 
ülakihtides leidub ka osooni (o3), kogu atmosfääris co2. Leidub ka väga vähe aeroioone. 
5. millistel juhtudel ioonreaktsioonid lähevad lõpuni, iga korral näide.  
v: 1)tekib vähelahustuv sade: Ag*+Cl´= AgCl(t) 
2) tekib lenduv ühend: SO3´+2H*= So2(g) +H2O* 
3) Kompleksiooni moodustumine: Au3*+4Cl´=[AuCl4]´ 
4) Vähedissotsieeruva ühendi teke:  
   a) neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) h*+oh´= H2O 
   b) nõrga happe väljatõrjumine (tugeva happega ) H*+ CH3COO´= CH3COOH  
        H*+CN´=HCN 
6. entroopia valem läbi tõenäosuse  
v:  entroopia ehk S=( R/Na)x ln W (tõenäosus on W) 
7.Mendelejevi perioodilisuse definitsioon  
v: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste 
kehade (liht- ja liitainete ) omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. 
 
II rida  
1. Ideaalgaas 
v: lihtsustatud mudel, mis aitab mõista funktsionaalseid seoseid gaaside rõhu, temperatuuri ja 
ruumala vahel. PV= nRT ehk PVm=RT (sest VM= V/n) 
2. Osmoosse rõhu valem, osmoosi seotus meditsiiniga 
v:  Osmoos  -  aine  iseeneslik   kandumine   läbi  poolläbilaskva  membraani,  mis  eraldab  kaht 
erineva   kontsentratsiooniga   lahust.  Osmootne   rõhk  -  lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb 
seisma  lahusti  ühesuunalise  liikumise  läbi  poolläbilaskva  vaheseina.  Lahjendatud  lahuse 
osmootne rõhk ehk π on võrdeline lahustunud aine konstentratsiooniga c
  ja
  temperatuuriga
 
 
T: 
π= cRT (R= universaalne gaasikonstant) 
Osmoosi  kasutatakse  laboritehnikas  kõrgmolekulaarsete  ainete  puhastamisel  ja  meditsiinis 
kasutatakse nn füsioloogilist lahust,
 
mis
 
on
    vereplasma  suhtes
 
isotooniline
 
 (ehk isoosmootne
 
   
lahus,  mille  puhul  sisaldub  ühesugusel  temperatuuril  võrdsetes  ruumalades  ühesugune arv 
lahustunud aine molekule  ja  millel  on  seetõttu ühesugune osmootne rõhk.  Süstimislahused 
peavad olema vereplasma suhtes isotoonilised, muidu võivad vererakud kahjustuda. 
 
3. lahustuvuskorrutis .  
v: rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide 
korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1) 
4. maakoore koostis/ maakoores leiduvad elemendid  
v: 47% O, 29,5% Si, 8,05% Al, levinud on ka Fe 4,65%, Ca, Na, K.  
5. Humphry Davy  
v: Inglise keemik ja füüsik , Londoni Kuningliku Seltsi liige ja president , uuris elektrivoolu toimet 
keemilistele ühenditele, üks elektrokeemia rajajaid. Avastas ja eraldas elektrolüütiliselt Na, 
K,Mg,Ca, Ba, Sr. Üks element boori avastajaid, tõestas, et kloor on element. N2O koostis ja 
valuvaigistav toime, esitas hapete vesinikteooria, konstrueeris ohutu kaevanduslambi, avastas 
Pt ja Pd katalüütilise toime, sai esimesena Pt-musta. 
6. ph valem  
v: Vesinikeksponent ehk ​pH  =  - log [aH ]  
Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste (kontsentratsioonide) 
negatiivne kümnendlogaritm. 
7. 3 kristallivõre tüüpi 
v: a) aatomvõre: kristallivõre sõlmpunktides aatomid , mis on seotud tugeva kovalentse 
sidemega. Lihtained nagu Ge, Si, C ( teemant ). Tugeva kovalentse sideme tõttu on 
aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus , kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. 
b) molekulvõre: sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi 
jõududega (võivad lisanduda vesiniksidemed ) Tüüpiline orgaanilistele ühenditele ja 
tahkestunud gaasidele - nt h2, co2, n2. Madal võreenergia tähendab, et ained on kergsulavad 
ja sublimeeruvad. 
c) ioonvõre : sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid , mison seotud tugevade 
elektrostaatiliste jõududega. Kristallil on minimaalne potentsiaalne energia. Tüüpiline tugeva 
ioonsidemega (anorgaanilistele) ühenditele nagu hüdroksiidid , oksiidid, soolad . Kõrge 
võreenergia annab ainetele rasksulavuse, madala lenduvuse, suure kõvaduse ning need on 
halvad elektrijuhid (tahkes olekus)