Ülesanne 1. Töö eesmärk:Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud punkti geaodeetilied ja ristkordinaadid. Töövahendis:Kaart, kolmnurkjoonlad, joonlaud, pliiats, taskuarvuti Metoodika: 1.Ristkoordinaatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima ristkoorinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin väja juurdekasvud lähimale jooneni ja liitsin need. Sain tulemuseks punktide ristkoordinaadid (X;Y). Tulemused on tabelis 1. Geodeetiliste koordinatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima geodeetiliste koordinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin välja juurdekasvud lähimale joonele ja liitsin need. Tulemuseks
Dünamo teljel paikneb rootor. Staatori moodusab vasktraadist mähis. Selle mähise ühelt otsat viib juhe lampidele. Teiseks juhtmeks on jalgratta metallkorpus. Rootori pöörlemisel liiguvad rootori püsimagnetid mähisetraadi lõikude suhtes. Seetõttu muutuvad pidevalt püsimagnetite ja traadilõikude vahekaugused ning järelikult muutub ka püsimagnetite poolt traadilõikudele mõjuv magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise induktsiooniga magnetvälja muutus tekitab elektrivälja. Vastavat elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suruse ja asendi tõttu magnetväljas.
2.2. Haagis. Mark, mudel, tüüp (täis-, pool- või kesktelghaagis). Telgede arv. Mõõtmed. MEILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS1 Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 220 mm Haagis pikkus kinnituskohast 8610 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 * 1310 mm 3. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI LEIDKE KOORMAMATA JA TÄISKOORMATUD AUTORONGI TELJEKOORMUSED. Haagise andmed: tühimass 5660 kg kandevõime 33 340kg lubatud tagatelje koormus 3 * 9000 kg = 27 000 kg
rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud, õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun Pöörlemine- ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. Kuju muutumine- ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad.Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased). Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon deformatsioon, mis ei kao täielikult pärast välisjõudude lakkamist. Mahu muutumine-Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle kuju varasemate kujudega sarnaseks
KESKTELGHAAGIS). TELGEDE ARV. MÕÕTMED. MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2 (PIKENDATUD VERSIOON) Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 210 mm Haagise pikkus kinnituskohast 8345 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 x 1310 mm 3. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI LEIDKE KOORMAMATA JA TÄISKOORMATUD AUTORONGI TELJEKOORMUSED. Haagise andmed: tühimass 5650 kg kandevõime 33350 kg lubatud tagatelje koormus 3x9000 kg = 27 000 kg Haagise üldpikkus 10 210 mm Haagise pikkus kinnituskohast 8345 mm L(4172,5mm)
väljavenitatud aladele. Koonus kas puutub maaellipsoidi või lõikab seda.[4] Koonilisi konformseid projektsiooni nimetatakse ka Lamberti projektsioonideks, sest nende põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert, kelle idee kohaselt säilitatakse telgmeridiaani ja puuteparalleeli asend. Teised meridiaanid konstrueeritakse risti puuteparalleelidega, säilitades samad vahekaugused, mis olid neil maaellipsoidil. Paralleelide vahekaugused koonuse pinnal saadakse konformsuse nõuet arvestades. [4] Kui on tegemist tsentraalse koonilise projektsiooniga, siis projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. X-teljeks võetakse üks meridiaanidest (tavaliselt keskmeridiaan). Joonis 3.1 [4] Joonis 3.1 Kooniliste projektsioonide moonutused olenevad ainult geograafilisest laiusest. Puuteparalleel ja selle läheduses olevad alad on pinnal kujutatud korrektselt, kuid eemaldudes parallelist
· Termodünaamika II seadus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale. · Soojusmasin on masin, mis muudab soojuse tööks. · Soojusmasina kasutegur näitab, kui suur osa moodustab masin kasulikuks tööks. T -T A Q1 - Q2 = 1 2 100% või = = T1 Q1 Q1 · Aine agregaatolek ja selle muutumine: Olekud on tahke, vedel ja gaasiline. Tahked olekud võnguvad tasakaaluasendi ümber. Vahekaugused on väikesed. Vedelad olekud võnguvad ja vahetavad kohti. Vahekaugused on 10 korda suuremad kui tahkes aines. Gaasilise oleku vahekaugused on 100 korda suuremad. · Isoprotsessid Isotermiline protsess T= const p1/p2 = V2/V1 p;V muutuvad Isobaariline protsess p= const T1/T2 = V1/V2 T;V muutuvad Isokooriline protsess V = const T1/T2 = p1/p2
moodustasime ise, kasutades töös nr. 1 kasutatud dielektriku parameetreid: paksus (Thickness) 0.5mm, suhteline dielektriline läbitavus (Relative Permittivity) 3.02 ja kao tangens (Loss tangent) 0.001. "Trace" kujundasime "Draw Metal Layer" valikus oleva 2D joonestusvahendi abil. "Trace" kihis oleva metallisatsiooni mõõtmed võtsime võrdseks töös nr. 2 optimeeritud filtri metallisatsiooniga (s.t. liinide pikkused, laiused ja vahekaugused võtsime samad, mis on töö nr. 1 lõplikult optimeeritud filtril). Kui kihid said loodud, määrasime "Setup Excitation" abil sisend- ja väljundpordid. "Setup Solutioni" aknas valisime sagedusvahemiku parameetrid: Discrete mood, Start - pääsuriba kesksagedusest 2GHz allapoole (3.4GHz), Stop -pääsuriba kesksagedusest 2GHz ülespoole (7.4GHz). Punktide arvuks võtsime 10 punkti GHz kohta. Lubasime pinnavoolude genereerimise. Muud parameetrid jätsime nii, kuidas olid vaikimisi pandud
4 7,15 2,50 2,52 6,95 6 10,20 3,57 3,59 6,61 8 15,00 5,25 5,28 7,29 Tabel 3. Tasapind-tasapind elektroodid (dielektrik:paber) Õhutemperatuur t=24 oC Õhurõhk p=102100 Pa Lehe paksus d=0,09mm Õhu suhteline tihedus: ; 0,993 Sümbolite selgitused: E10 õhu väljatugevus (kV/mm); U10 õhu läbilöögipinge(kV); h elektroodide vahekaugused (mm); U11 läbilöögipinge (pinge, mille juures toimub dielektriku läbilöök), E11 läbilöögipingele vastav elektrivälja tugevus; U11V keskmine mõõtetulemus; U1 ja U2 üksikud mõõtetulemused Graafikud: Tulemuste analüüs: Tasapind-teravik elektroodi korral on väljatugevus ligikaudu kaks korda väiksem kui tasapind-tasapind elektroodiga. sama võib öelda ka läbilöögiks vajaliku pinge kohta.
liigutada õpikut laua peal, siis õpik on kääride suhtes paigal, a laua suhtes liigub. Kulgemine- selline liikumine kus kõik keha punktid liiguvad ühtemoodi(sama kiirus trajektoor) Pöörlemine-selline liikumine mille korral liiguvad keha punktid mööd aerineva läbimõõduga ringjooni, ümber ühise pöörlemistelje, ntks autoratas,plaat. Kuju muutumine-liikumine mille puhul keha punktide vahekaugused muutuvad, plastiliin, joonlaua painutamine Mis on väljad? kuidas nad meid mõjutavad? too näited! Mis on füüsikalised nähtused ja nimeta nende kirjeldamise viisid! Too näiteid eri grupi omadustest! Mis on skalaarsed suurused? too näited! Mis on vektoriaalsed suurused? too näited! Milliseid ruume tead? too näiteid erineva mõõtmetega ruumide kohta! Mida kirjeldab ajavahemik? Ajavahemiku abil saame kirjeldada 2 sündmuse vahele jäävat aega, või kestvust.
Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Allotroobid Väävel on unikaalne keemiline element oma allotroopsete vormide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemete vahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv. Levik Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib divesiniksulfiidhappe ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus,
Trass - Liini kulgu tähistavat joont, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust.(alla 1 kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor Muudest rajatistes ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliine kasutatakse : · Tihedasti asustatud linnarajoonides · Mujal, kus ei ole võimalik ohuliine rajada Kaablite isolatsioon Alumiinium ja vasksoonelised kaablid on kaetud: · Ekstrudeeritud polüvinüülkloriidiga (PVC) · Polüeteeniga (PE.PEX,PEH,XLPE) AMCMK kolme faasiga L1 L2 L3 AXMK (alumiinium) ühesooneline KAABEL mitte juhe XMK (vask) ühesooneline kaabel Kaablite ristlõigete skaala mm2
mikromaailm Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väikesed füüsikalised objektid, mis kokku moodustavad mikromaailma megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma makromaailm see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained
vannidesse Külmletid Nähtud pakendatud toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks, demonstreerimiseks, müügiks Ristlõikes U-kujuline, sekstsioonidega Sektsiooni põhjas aurusti koos ventilaatoriga, mis paneb külma õhu liikuma Leti põhjas ja külgedel kanalid koos avadega, mille kaudu külm õhk pääseb letti Külmvitriinid Kasutatakse pakitud ja jahutatud toidukaupade demonstreerimiseks, lühiajaliseks säilitamiseks, müügiks Riiulite vahekaugused muudetavad Sektsioonide alumises osas aurustid, ventilaatorid Kasutatakse tsentraalset jahutussüsteemi Jäävabad külmikud( no frost) Täiusliku ventilatsioonisüsteemiga, mis võimaldab säilitada kauem To värskust Säilib toiteväärtus, toit ei külmu läbi Kapis tsirkuleeriv ( ringlev) õhk puhtam, teeb võimatuks jäätumise Temp. -18°C võimalik saavutada lühema ajaga Pärast külmiku ukse avamist taastub temperatuur kiiresti,
mikromaailm Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väikesed füüsikalised objektid, mis kokku moodustavad mikromaailma megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma makromaailm see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained
vaadelda vaid mingi teise keha suhtes Liikumise üldmudelid - kulgemine (ehk translatsioon, kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi ehk ühesuguseid jooni mööda, siis jääb keha asend ruumis samaks. Kulgeval liikumisel muutub keha asukoht.), pöörlemine (ehk rotatsioon, liikumine, mille korral muutub keha asend), kuju muutumine (ehk deformatsioon, liikumine, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused), mahu muutumine (muutuvad keha punktide vahekaugused), võnkumine (perioodilised ehk kindla ajavahemiku tagant korduvad liikumised) ja laine (võnkumise edasikandumine ruumis). Ainelised objektid - võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu teisi samalaadseid objekte asetada ei saa. Aine tõrjub teist ainet. Väli - kehade vastastikmõju vahendaja, jõu tekkimise võimalikkus. Mis tähtsus on väljadel meie elus - gravitatsiooniväli hoiab esemeid ja inimesi maapinnal, elektriväli ümbritseb iga laetud keha ja magnetväli mõjutab
suurem on saastus seda suurem on entroopia. Külmkapil ja kontsil on vaheks see, et üks on täielikult ruumis, aga teine on ainult külma osaga ruumis, kuid neil on üks tööpõhimõte. Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et reaalses gaasis tuleb arvestada molekulide lõplike mõõtmetega ja molekulide vastastikmõjuga. Gaasi kokkusurumisel on reaalset gaasi kergem kokku suruda, kui molekulide vahekaugused on 10 mol läbimõõtu, kui aga gaas on tihedam on reaalset gaasi raskem kokku suruda, kui ideaalset, sest molekulide vahel hakkab toimima tõukejõud. Van der Waalsi võrrand iseloomustab reaalgaasi olekuparameetrite sõltuvust (p+m2/M2*a/V2)(V- m/M*b)=m/M*RT. Difusioon on ainete segunemine,kus ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele.(kui lasta lõhna ühest klassi otsast, siis lõhn ei jõua kiirelt teise klassi otsa) Difusiooni kiirus sõltub molekulmassist
o Kuidas mõjutavad tõmbe- ja tõukejõud gaaside kokkusurumist? Kui gaas on hõre ja molekulide vahekaugused on keskmiselt palju suuremad kui kümme molekuli läbimõõtu, on gaas üsna ´ideaalilähedane´. Tihedama gaasi puhul tuleb arvestada molekulidevahelisi tõmbejõude. Need teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Kui aga gaasi tihedus läheb nii suureks, et molekulidevaheline kaugus läheneb molekuli läbimõõdule, muutub kokkusurumine
Vee üldiseloomustus Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta hõlmab maakera pindalast ligi 3/4. Enamjaolt on see palju lahustunuid aineid sisaldav merevesi. Puhas vesi on värvuseta, maitseta ja lõhnata vedelik.Vesi külmub (tahkub) 0°C ja keeb 100°C. Temperatuuril 4°C on vee tihedus suurim:1g/cm3. Jää tihedus on 0,92 g/cm3. Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Vee kolme oleku korral erinevad molekulide paigutus, vahekaugused ja seega ka molekulidevahelised jõud. Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu soojeneb vesi päeval kiiresti ja jahtub aeglaselt, reguleerides (analoogiliselt ka kevadel ja sügisel) sel teel kliimat. Et vesi on hea lahusti, siis lahustab ta kokkupuutumisel teisi aineid. Toiduainete veesisaldus Pildid Wikimedia Commons Vesi on toidu oluline koostiskomponent. Inimene saab vett jookide ja toiduga. Suure veesisaldusega toiduainete tarbimisel väheneb joodava vedeliku hulk
Alused võivad olla jäigad ja elastsed. Jäikadeks alusteks on raamid ja karbid summutamisega vineerist, kõvast puitkiudplaadist, tisleriplaadist, painutatudliimitud osadest. Summutites õhu paremaks ventileerimiseks on läbivad avad diameetriga 20...25 mm, omavahelised avade kaugused 200...300 mm. Elastseteks alusteks on võrgulised kummilintide või vedrudega raamid ja karbid. Kummilindid asetatakse nii, et nende telgede vahekaugused oleks 130...150 mm. Vedrud paigaldatakse niiviisi, et nende tsentrite vaheline kaugus moodustuks 80...100 mm. Pehmete elementide vetruvateks osadeks on kokkusurutavad vedrud, vedruplokid, elastsetest materjalidest kattega või asendatavad padjad käsnkummist või penopolüuretaanist. Tugitoolid, toolid ja tumbad liigitatakse jäikadeks, poolpehmeteks ja pehmeteks. Pehmuse määravaks teguriks on iste. Jäikadeks on toolid ja tugitoolid punutud istmetega,
Elemendid võivad olla nii kolm- kui nelinurksed, enamasti on nad ikka kolmnurksed. Kolmnurksete elementide korral soovitatakse esialgselt saadud nelinurgad jaotada kolmnurkadeks lühemate diagonaalide abil. See suurendab veidi ülesande lahendamise täpsust. Kui lühem ja pikem diagonaal oluliselt teineteisest ei erine, siis pole tähtsust, kumma abil jaotamist teha. Sõlmede arv nelinurga vastaskülgedel peab olema ühesugune (kui ei toimu võrgu tihendamist või hõrendamist). Vahekaugused sõlmede vahel võivad olla erinevad. Kui vastaskülgedel olevad sõlmed omavahel ühendada, siis tekkivad lõikepunktid loetakse samuti sõlmedeks. 20. Elementide arvu arvutusvalem kolmnurkses tsoonis. Elementide arvu Sk kolmnurkses tsoonis saab arvutada valemiga Sk = (n-1)2, kus n on tsooni külgedel valitud sõlmede arv (see peab olema ühesugune kõikidel külgedel). Antud näites (küs. 18 joonis) n=4 ja seega Sk = (4-1)2 = 9. 21. Elementide arvu arvutusvalem nelinurkses tsoonis.
Selles lõigus kasutan 1-kordset reavahet ja tekst on joondatud vasakule. Selles lõigus kasutan 1-kordset reavahet ja tekst on joondatud vasakule. Selles lõigus kasutan 1- kordset reavahet ja tekst on joondatud vasakule. Selles lõigus kasutan 1-kordset reavahet ja tekst on joondatud vasakule. Selles lõigus kasutan 1-kordset reavahet ja tekst on joondatud vasakule. Selles lõigus kasutan 1-kordset reavahet ja tekst on joondatud vasakule. 6. Tähtede vahekaugused (12, vasakul, rasvane) Selles lauses on üks hästi “kokkusurutud” tähevahega sõna ja üks hästi suure tähevahega sõna, st “sõrendatud ” tekst. 7. Lõikude vahed (16, vasakul). Pealkirja järele paneme 18 punkti suuruse lõiguvahe Selles punktis on kasutame lõikude paremaks eristamiseks lõiguvahesid. Lõigu ette paneme 3 punkti suuruse lõiguvahe ja järele 6 punkti suuruse lõiguvahe. Selles punktis on kasutame lõikude paremaks eristamiseks lõiguvahesid
correcting errors instead of the traditional focus on human errors in complex and vulnerable systems. ISSN 1404-2983, Report 1001, Lund 1999 Masinaohutus: riski hindamine vastavusmärgistus Masina ohutuse seadus (RT I 2002, 99, 580) Masina tootja hindama masina kasutamise riske järgima kehtestatud ohutusnõudeid: “Nõuded masinale ja ohutusseadisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord” (RTL 2002, 150, 2187) Standardid EVS-EN 294:1999 Masinate ohutus. Ohutud vahekaugused, mis väldivad käte sattumist ohtlikku alasse. EVS-EN 349:1998 Masinate ohutus. Minimaalsed vahekaugused, vältimaks inimese kehaosade muljumisohtu. EN 418:1992 Masinaohutus Hädaseiskamisseadised, põhilised aspektid - Projekteerimise põhialused Ohtlikud funktsioonid masina funktsioonid, millede ebaõige sooritamine tekitab otsest vigastuse või muu tervisekahjustuse ohtu. Nende funktsioonide ohutust tagavad toimingud jagunevad:. Funktsioonide ohutust tagavad
Kõverus ±2%0 ±3%0 ±4%0 Kalle ±2%0 ±3%0 ±5%0 Maksimaalne kale 12 18 30 Kalle teiste ehitisosadega piirnemisel ±1%0 12 ±2,5%0 Kõrvalekalle asukohast ±5 ±1,5%0 ±8 Vahekaugused kõrvalasuvatest ehitisosadest ±5 ±5 ±12 Vuugid ja seotis Suurim lubatud hälve, mm Kirjeldus Klass 1 Klass 2 Klass 3 Vuugi ja müüri kivirea kõrguse halve jeskjoonest ±2 ±3 ±5 Seostatud müüri vuukide halve püstsirgest ±3 ±8 ±12
Teil on võimalik kasutada GT 24 sõrestikpuittala või VT 20K puittala. PERI MULTIFLEX raketise koostamine on alati ökonoomne ja tõhus. Mitmeotstarbelise, jäiga ja pika tööeaga GT 24 sõrestiktala kasutamine võimaldab paigaldada peatalad,abitalad ja tugipostid suurte vahekaugustega. GT 24 kasutamisel on paigaldatavate ja eemaldatavate komponentide hulk väiksem. Kõrgkvaliteetse talaseinaga VT 20K on ökonoomne võimalus õhemate lagede toestamiseks. Eelised • Suured vahekaugused Mitmeotstarbelise, jäiga ja pika tööeaga GT 24 sõrestiktala kasutamine võimaldab paigaldada peatalad, abitalad ja tugipostid suurte vahekaugustega. GT 24 kasutamisel on paigaldatavate ja eemaldatavate komponentide hulk väiksem. • Sobiv ka õhukeste lagede valamiseks Mida õhem lagi, seda vähem puittalasid ning poste on vaja. Kõrgkvaliteetse talaseinaga VT 20K on ökonoomne võimalus õhemate lagede toestamiseks. Roni raketis
Mykerinose püramiid Midagi huvitavat ! Püramiidid on müstilised ehitised. Nende otstarbe kohapealt on vaieldud ja vaieldakse pidevalt.Osa uskumusi väidab, et matmine ei olnudki see otstarve tegelikult. Pigem oli matmine üks tehnilistest nüanssidest. Püramiide peetakse maandumismärkideks maavälistele tegelastele, energia allikaks jne.Geomeetrilises mõttes on need kolm Egiptuse püramiidi ikka lahedalt paigutatud küll. Nende omavahelised vahekaugused ja asend päikese trajektoori suhtes. On ka teooria, et kas need püramiidid pole mitte paigutatud hoopis kera pinnal välja arvutatud koordinaatide järgi. See oleks aga vastuolus sellega, et maapinna kumeruse peale tulid inimesed alles tükk aega hiljem. Aga äkki vanad Egiptuse gurud juba teadsid seda tõesti? Palju vettpidavam tundub väide, et vanad välispoliitika gurud disainisid püramiidid, kui sõjakavaluse.
(sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumise energia kandub). Kulgemine on jäiga keha liikumine, mille korral kõikide keha punktide trajektoorid on ühe kujuga ja ühepikkused. Igasuguse keha liikumine sirgel trajektooril (sirgliikumine) on kulgemine. Kuju muutumine e. deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad. 9)TEAB, ET LOODUSE KAKS OLULISELT ERINEVATE OMADUSTEGA PÕHIVORMI ON AINE JA VÄLI, NIMETAB PEAMISI ERINEVUSI – Ainet iseloomustab mass. Välja iseloomustab mass vaid liikudes. 10)NIMETAB MÕISTETE AVATUD SÜSTEEM JA SULETUD SÜSTEEM OLULISI TUNNUSEID – Suletud süsteem – puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt, puudub aine- ning energiavajadus väljapoole. Avatud süsteem – mõjutatakse väliste kehade poolt, antakse/saadakse väljast energiat või ainet.
piirkonnas üldse kõrgema järgu punktid. Tänapäeval kasutatakse ka pimeda punktida sidumist seda kasutatakse siis kui puudub nähtavus naaberpunktides. · Lähtsesuuna ja mõõdetud nirkade alusel arvutatakse joonte esialgsed dir. Nurgad. · Arvutatud esialgsete dir.nurkade ja mõõdetud kauguste alusel arvutatakse kordinaatide esialgsed juurdekasvud · Arvutatakse lähetpunktide koordinaatide alusel nende tegelikud vahekaugused ja käigu diagonaalid dir nurk. · Arvutame samade andmed , kasutades koordinaatide esialgsete juurdekasvude summasid. · Analüüsime tulemus · Arvutame dir.nurga parandi · Arvutame lõplikud koordinaatide juurdekasvud · Saadud lõplike juurdekasvude abil arvutame käigu punktide koordinaadid.Parimate tulemuste saamiseks peaks käik olema võimalikult pikk ja ühepikkuste joontega. Vastulõige
ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m. Alternatiiv: Kui reavahes kasutatakse multsi või seda hoitakse murukamaras, siis võib jätta reavaheks 2 m. Masinkorjeks vajatakse tihedat katkematut kitsast hekitaolist põõsarida. Käsitsi korjatavates istandikes on eelistatud suured põõsad, millest igaüks annaks võimalikult palju saaki
tabelis Kütteasede Konstruktsioonide kaitse süttimise vastu (cm) Perioodiliselt köetavad ahjud Kaitsmata Kaitstud kütmise kestvusega Kuni 3 tundi 38 25 Üle 3 tunni 51 38 Pidevalt köetavad ahjud 38 25 Pliidid 38 25 Minimalsed vahekaugused ahju- või korstnalõõri sisepinnas kuni süttiva konstruktsioonini Ahju liik Lae kaitstus süttimise vastu Soojamahukad 35 35 Soojamahtuvuseta 100 70 Kaugud ahjupinnast kuni ruumi laeni ei tohi olla väiksem näidatud tabelist, minimaalsed vahekaugused ahjust süttiva kuni laeni sentimeetrites Ahjulagi peab olema vähemalt 3 tellisekihti. Õhema lae korral suurendatakse ahjude
võimaldab kasutada peenemat lipsu ja käeliigutusega pikendada või lühendada nööri aktiivset osa. Lendõnge rull peab olema üsna suur ja tasakaalustama ritva nõnda, et raskuskese oleks käepidemes. /Kalastaja Käsiraamat, lk. 71/ 7.5 Lendõnge rõngad Rõngad peavad 2,5 m pikkusel ridval paiknema järgmiselt: esimene (käepideme poolt) 62 cm kaugusel ridva tüveosast, teine 42 cm kaugusel esimesest. Järgmised vahekaugused on 37, 35, 32 ja 25 cm. Kuuenda rõnga ja pitsrõnga vahe on 18 cm. Pikema ridva korral muutuvad vahekaugused ülaltoodud kaugustega proportsionaalselt. Otsarõnga ava läbimõõt on 4- 5mm. /Kalastaja Käsiraamat, lk 71-72/ Joonis 6 Lendõng 15 8. Tonka ehk põhjaõng Põhjaõng, tonka, krunda- selliseid nimesid kannab püügiviis, mille puhul võtmisest ei anna
.......................................................... 19 4.4. Lubatud väändepinge määramine.............................................................................. 20 4.5. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine .............................................. 20 4.6. Veerelaagrite valik .................................................................................................... 21 4.7. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused .................................................. 21 4.7.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 21 4.7.2. Kiirekäiguline võll ............................................................................................. 22 4.8. Võlli laagrite toereaktsioonide määramine ............................................................... 22 4.8.1
taseme kohta Kaupade paigutus Kaubad paigutatud vastavalt Riiuleid palju ning üpris kõrged, pakkumist (tähelepanu katekoorijatele, soodus hinnad osades kohtades ei ulatu kaupa äratamine) ja ostjate märgitud suurte siltidega, kätte saama. Riiulite vahel väga mugavust arvestades. riiulid paraja kõrgusega kaup palju ruumi ning käruga mugav Riiulite kõrgus, kättesaadav, riiulite vahed ilma liikuda. Kaup paigutatud vahekaugused, kaupade kampaaniateta parajad aga kui süstemaatiliselt ning soodustused naabrus jne. ntks kampaania tooted ka siis erinevad tavakaubast suurte Kampaaniakaupade võimatu kärudega liikuda - värviliste siltidega. Kampaania väljapanekud vahed jäävad väga kitsaks. kaubaga jääb endiselt ruumi liiklemiseks riiulite vahel.
ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad.Väävel on unikaalne keemiline element oma allotroopsete vormide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemetevahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv.Tavatingimustes kõige stabiilsem rombiline väävel, mis koosneb tsüklilistest molekulidest ja kuhu kuulub kaheksa väävli aatomit. Rombiline väävel on püsiv temperatuurini 95,4°C. Edasisel kuumutamisel kristalliseerub väävel ümber monokliinsesse süngooniasse. Rombilist väävlit nimetatakse ka -väävliks ning monokliinset -väävliks. Seistes
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 6. LIITED Puitliited jagunevad: - Tappliited PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 35/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut - Mehaanilised liited – deformatiivsed - Liimliited – jäigad PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 36/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Liidete kinnituselementide vahekaugused: PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 37/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puitelementide kontroll purunemisele Teras-puiduga mitmenaaglilise puitelemendi otsalähedase liite, mis koormatud kiudude suhtes paralleelse jõu komponendiga, selle purunemisel piki liitepinna perimeetrit, tuleb kontrollida: 1.5 A net,t ⋅ f t ,0,d Fbs.Rd = 0.7 A net,v ⋅ f v ,d
Aedtilli ja lehtpeterselli seemneid võib Katrin Uurmani sõnul külvata ühele peenrale hajusalt või ridadena juba maikuus. Hiljem võib harvendamisega nendest liikidest kujundada rühmad. Harvendamist vajab eelkõige petersell, aedtill võib jääda tihedalt või mõnesentimeetriste vahedega. Ka suure mungalille ja lehtsalati seemned võib kasvukohale külvata maikuus. "Et mungalille seemned on suured, siis saab neid ühekaupa külvates jätta vahed täpselt sellised, nagu taimede vahekaugused olema peavad," seletas aianduskooli õpetaja. Lehtsalat vajab jällegi harvendamist, samuti on tarvis jälgida, et muld läbi ei kuivaks ja vastavalt vajadusele kasta. Basiiliku ja rosmariini taimed on Uurmani sõnul otstarbekas istutada kasvukohale pärast suuremate öökülmade möödumist, olenevalt aastast mai lõpus või juuni alguses. Taimed istutatakse 20- kuni 25sentimeetriste vahedega. Paljasjuurseid taimi on samuti sobilik istutada mai lõpus või juuni alguses, siis jõuavad
Seetõttu on tänapäeva praktikas suund vuukide arvu vähendamisele ja vuukide vahelise kauguse suurendamisele. Konstruktsioonivuukide maksimaalne soovitav vahekaugus võiks olla kuni 8 m, arvestades kandepostide paiknemist. Põrandaplaadid peaksid olema ruudukujulised või võimalikult lähedal ruudule, pikkuse ja laiuse suhe ei tokiks ületada 1,5te. Paisumisvuukide ülesanne on kindlustada betoonplaadi pikisuunaline püsivus maksimaalse temperatuuri juures. Paisumisvuukide vahekaugused määratakse tabelite järgi sõltuvalt plaadi paksusest, temperatuurist betoneerimise ajal ja teraskiudude hulgast. Paisumisvuugid tavaliselt kütteta põrandates ei esine. Eraldi tähelepanu nõuavad töövuugid. Eraldi töövuugi tarve võib tekkida näiteks pikemaajaliste töökatkestuste korral. Töövuukides kasutatakse vertikaalsuunaliste nihete ärahoidmiseks sageli vuugiprofiile. Vuugiprofiilid on plaatide vahel võimelised nihkejõude üle kandma avanemisel kuni 20 mm
Maatriksi kõvenemine ei toimu vormis. Põhimõtteliselt saab kuidagi hästi keerulisi tooteid teha. Siirdpressimise puhul asetatakse ,,tainas" kuumutatud silindrisse ja see silinder surutakse kokku, mille abil liigub tainas vormi. Vorm on eelnevalt suletud. Palju ülejääki tekib, kuid odavam kui survevalu vormimine, sest pole mingisugust graanulsulatusahju. Vormimine võtab kauem aega. Vormide puhul mängib suurt rolli, vahekaugused ja sulgumiskiirused. Temperatuuri ebaühtlane muutus toob alati defekte kaasa. Märgvormimise puhul armatuur paigutatakse vormi ja vaigusegu pannakse sinna eraldi peale. Siis pressitakse kokku. Kui vorme kuumutatakse on tegu kuumpressimisega. Kui ei tehta midagi on tegu külmpressimisega. Vormimisaja poolest on aeglasemast-kiiremaks külmsurve-kuumsurve- bmc-smc-gmt.
Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadustega. 1.1.2 Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks (Pasco – SMART TIMER ), 3 erinevas kaalus miniautot. 1.1.3 Katse käik Kõigepealt kaalume kolme auto massid ning kanname tulemused tabelitesse 1(Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Järgnevalt mõõdame stardikõrgused horisontaaltasapinnast ning foto- väravate vahekaugused ning kanname tulemused tabelitesse 1 (Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Seadistame fotoväravate mõõteseade õigesse töörežiimi. Teostame katsed, mille käigus laseme autodel vabalt veereda mööda kaldteed ning mõõdame aja, mille jooksul autod läbivad fotoväravaid. Saadud tulemused kanname pärast iga katset tabelisse nr. 1. Järgnevalt vahetame mõõte režiimi, et mõõta kiirus (v2) horisontaal osas. Teostame katsed,
Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Ekvaatori ja selle lähedal olevad alad saab kaardil kujutada moonutusteta. Kaugenedes ekvaatorist pooluste suunas, moonutused suurenevad ja pooluse läheduses olevad alad on siiratud lõpmatusse ning need ei projekteerugi silindri pinnale. Mercatori projektsioon on konformne ehk õigenurkne. Silindri laotamisel tasandile on meridiaanid kujutatud vertikaalsete sirgetena ja paralleelid nendega risti. Meridiaanide vahekaugused on kogu kaardi ulatuses samad, paralleelide vahed on pooluste suunas välja venitatud. Mercatori projektsiooni kasutatakse ekvatoriaalvööndi kaardistamistel ja navigatsioonikaartide koostamiseks. UTM põiksilindriline konformne projektsioon Täiendanud saksa matemaatikud/geodeedid Gauss ja Krüger Tuntud ka Gauss-Krügeri projektsioonina Maakera on paigutatud silindrisse, mis puutub maakera mööda Greenwitchi meridiaani ja silindri telg ühtib ekvaatori teljega
N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2 Gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad teineteise poole kaks teineteisest ühe meetri kaugusel paiknevat ühekilogrammilist punktmassi. Märkus. Kui kehad ei ole punktmassid, siis valemit (4.1) võib nende suhtes rakendada vaid siis, kui nende vahekaugused ületavad tunduvalt nende mõõtmeid. Täpselt kehtib valem (4.1) ka homogeensete kerakujuliste kehade kohta. Siis tuleb kaugus r mõõta nende kerade masskeskmete vahel. m1 Fg r - Fg m2 Märkus. Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjutavad kaks keha teineteist mooduli poolest täpselt võrdsete gravitatsioonijõududega.
Esimene faas : Tekivad subjektiivsed sümptomid, nagu pearinglus, iiveldus, unisus, nõrkustunne, lihasevärinad. Silmaavad laienevad, nägemine muutub ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb. Teine faas: Algab umbes tund aega peale tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus moondub. Käed-jalad võivad tunduda suurtena või kogu keha kahanenuna. Kolmas faas ( psühhofüsioloogilised nähud ) Saabuvad umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist. See on kogemuse kõrgpunkt, kui esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäotaolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis nii öelda keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone
struktuursus. Kerge harida. Mullakaart: Maa-ala iseloomustuss (reljeef, mulla lõimis, happesus jm): Istandikule jõgi lähedal, maa-ala jõe poole pisut kaldu. N – madal, P – madal kuni keskmine, K – keskmine. Huumus 1%, pH 5,0. Kasvukoha sobivuse hindamine: Huumusprotsent liiga väike, tuleb lisada orgaanilist materjali. Muld liiga happeline, vaja lubjata/panna puutuhka. Lisada N ja P väetisega, kuna neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv, harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’
toorikud olla lubatust suuremad. Ringjõud Seejärel kontrollitakse painde- ja kontaktpingeid. Hammaste paindekontroll Hammaste kontroll kontaktpingete järgi Planetaarülekande konstrueerimine Arvutustele järgneb konstrueerimine. Nagu tavalisegi reduktori korral, koostatakse algul eskiisprojekt. Planetaarülekande eskiisprojekt Eskiisprojekti korral planetaarülekandes määratakse: detailide põhimõõtmed ja vastastikune asend, võllide esialgsed mõõtmed, detailide vahekaugused, detailide toereaktsioonid, valitakse laagrite tüübid ning mõõtmed. Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria radiaalkuullagritele, satelliidid aga keskmise seeria sfäärilistele kuul- või rulllaagritele. Saadud tulemuste põhjal tehakse esialgne eskiisprojekt koos esialgsete eskiisjoonistega. Planetaarülekande projekt Planetaarülekande lõpliku projekti tegemisel võetakse arvesse kõiki eelnevalt arvutustega
ohutu. Ohutust tagavad seadised Kasutajal on keelatud omavoliliselt lahti ühendada, muuta või teisaldada töövahendi ohutust tagavaid seadiseid. Töövahendi kasutamine Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ettenähtud. Töövahendi ettenähtust erinevates tingimustes kasutamisel peab tööandja rakendama täiendavaid ohutusabinõusid. Töövahendi asend ja paigaldusviis, vahekaugused liikumatute ja liikuvate osade vahel, energiavarustus ning ainete või detailide etteandmise, kasutamise ja eemaldamise viis peavad tagama kasutaja ning teiste isikute ohutuse. Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi kasutamisega seotud aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja hooldustöödeks. Töövahendi kontrollimine Tagada, et enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse töökohale paigaldatud või seal
c) SMH programmi ja aruande nõuetele enne dokumendi kolm ekspertrühma liiget. Mõõteliini mõõtepunktide Kuidas saada oma tootele ökomärgist ja mis vastavuse kontrollimine, kooskõlastamine ja kehtestamist tuleb arvesse vahekaugused pannakse paika vastavalt lõhnaaine heakskiitmine on ökomärgis ? võtta: leviku suunale ja kaugusele, mida mõjutab heiteallika
(2) Lõhnalehviku telg kulgeb lõhnaaine leviku suunas ja langeb reeglina kokku tuule suunaga. Lõhnaleviku suund määratakse potentsiaalses mõjupiirkonnas tuule suuna põhjal kahe meetri kõrgusel maapinnast. Leviku suuna määramiseks võib kasutada kompassi, lippu, kerget õhupalli või suitsupadruneid. (3) Ühel mõõteliinil on vähemalt kolm mõõtepunkti ja kolm ekspertrühma liiget. Mõõteliini mõõtepunktide vahekaugused pannakse paika vastavalt lõhnaaine leviku suunale ja kaugusele, mida mõjutab heiteallika suurus, heite väljumiskiirus, heite leviku parameeter ja piirkonna ehituslik ning topograafiline eripära. Vahekaugused ei pea olema võrdsed. (4) Kui mõõtmiste ajal peaksid lõhnaaine levikutingimused muutuma, eriti kui tuul muudab suunda, katkestatakse mõõtmised. Mõõtmisi jätkatakse uues sobivas kohas või toimuvad uued mõõtmised uuel päeval.
nõrkustunne, lihasevärinad, silmaavad laienevad, nägemine muutub ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb. 2faas algab umbes tund aega pärast tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus moondub. 3.faas -psühhofüsioloogilised nähud - saabub umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist. See on "kogemuse kõrgpunkt", kus esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis n.ö. keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks
Seepärast näiteks öeldi 11. sajandi traktaadis elavhõbeda kohta, et see on metallide ema ja metallide isaks on väävel. Väävel lihtainena ja allotroopia Võrreldes teiste keemiliste elementidega on väävel unikaalne oma allotroopide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemetevahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv. Tavatingimustes kõige stabiilsem ROMBILINE VÄÄVEL, koosneb tsüklilistest molekulidest, kuhu kuulub kaheksa väävli aatomit S8. Selles on väävli aatomid omavahel ühendatud siksakiliseks rõngaks.
n=5 A B C D M B -12 C 2-14= -12 11-21,7= -10,7 D 4-14= -10 11-21,7= -10,7 4-14,7= -10,7 E 5-15= -10 12-22,7= -10,7 5-15,7= -10,7 3-15,7= -12,7 d DE r - rE S DU = + D = 1,5 - 0,5 = 1 2 2 * (n - 2) S EU = d DE - S DU = 3 - 1 = 2 Teiste terminaalsete punktide vahekaugused: dAU =(dAD+dEA - dDE)/2=3 dBU=(dBD+dBE-dDE)/2=10 dCU=(dCD+dCE-dDE)/2=3 d A B C B 9 C 2 11 U 3 10 3 Järgmine kaugusmaatriks: r(A)=9+2+3=14 r(B)=9+11+10=30 Kristina Raud
annaabi.ee 
