5. Taimestik ja loomastik Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht- ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi. 1) Üks tavaline rohttaim kannab inglise keeles nime feather-top spinifex (lad. k. Triodia schinzii). See taim on kitsaste sulgjate lehtedega, et need auraks vähem. 2) Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike, üks neist on inglisekeelse nimega umbrella bush (Acacia ligulata). Selle põõsa lehed on kitsad ja neid katab vahakiht, et toimuks vähem auramist. 3) Õistaimedest kasvab Suures Liivakõrbes näiteks inglisekeelse nimega tinsel flower (Cyanostegia cyanocalyx), millel on okkasarnased lehed, mida katab vahakiht, et vähendada jällegi auramist. Suur Liivakõrb pole eriti liigirohke loomade poolest, kuid ühe liigi isendite arvukus on
Happevihmad Happevihmad - lämmastiku- ja väävliühendid lahustuvad veepiiskades ja muudavad sademed happeliseks. Tekkepõhjused: · Fossiilsete kütuste põletamine · Metallisulatamine · Metsatulekahjud · Vulkaanipursked · Äike Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad). · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada. · Inimestel sagenevad hingasmisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Lahendused: · Õhusaaste vähendamine. · Alternatiivse energia kasutamine.
Kuuse tüve lähedalt oli palju okkaid langenud Oksade võrseid lugedes saime teada, et puu okkad on 6-aastased Vaadeldav puu oli natukene hõredam kui teisd kuused tema ümber Puul puudusid hirmuvõrsed Kuusel puudusid ka erakordseselt lühikesed okkad, millest järeldasime, et puu pole haige Kogusime kuuselt 100 okkast, millest 14olid pruunikad ja 7 neist märgusid, millest järeldasime, et puu on noor ja okastel on üldiselt terve vahakiht Kogusime männilt 50 okkapaari, nendest 4 olid pruunid ja märgusid, järeldus: puu on noor ja tervete okastega
*On suhtelised Miks on suhtelised? 1. Materjali tekkeks annavad juhuslikud mutatsioonid. 2. Geneetiline triiv võib muuta valiku suunda. 3. Kõigil liigi isenditel ei avaldu kohastumused võrdselt ja ühetaoliselt. 4. Keskkonna tegurid muutuvad kiiresti. Mõju vastandlik. 5. Kohastumused kasulikud isendirühmale, üksikisendile kahjulikud. 6. Eri liiki isenditel on vastastikku kohastumuse vajadus(nt:kirp ja koer) Kohastumuste väljendamine: 1. Ehituses N: Paks vahakiht kõrbetaimedel, et takistada aurustumist. Varjevärvus valgejänesel talvel. Kaladel ujupõis, et reguleerida ujumist. 2. Füsioloogias ehk talitluses N:taimemahlade suhkrustumine, et kaitsta vilju külmumise eest. Hüljestel paks rasvakiht, et säilitada kehatemperatuuri. 3. Käitumises N: Pulma ja paaritumismängud, järglaste eest hoolitsemine jne. (nt:tedred) 4. Paljunemises N:Erinev innaaaeg. Kohastumine-(protsess) kohastumuste kujunemine
· Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3
Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht
energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel. kaitsefunktsioon a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele
Naha happelisus tuleneb vabadest rasvhapetest, kaitseline pH 5,5 on selline keskkond, kus bakterid kasvada ei taha. h) sapisünteesi ergutamine lipiidide rikas toit stimuleerib sapi eritust, sapi vaene aitab sapikive tekitada. i) lipiidid annavad toidule struktuursuse, maitse ja lõhna. 2) Vahad ainete segud, milles oluline roll on lipiididel. Jagunevad: taimsed ja loomsed vahad. Taimsete vahade näiteks: a) puuviljadele tekkiv vahakiht, taliõunad. Väga õhukene vahakiht, mis on hästi jälgitav näiteks ploomidel. b) taime lehtedel olev vahakiht vahalill. Taimsete vahade ülesanded: a) Vähendada veekadu. Või kaitsta üleliigse märgumise eest. b) Tõkestada mikrobioloogilisi kahjustusi. Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha kasutatakse niisutavates, kosmeetikatootetes, näiteks huuleläigetes ja palsamistes, see on erandtüüpi vaha, sest seob vett ja võimaldab seeläbi niisutamist.
Autodele on mõeldud ka mitmesuguseid lõhnaõlisid, lõhnakuuski ja riidekaitsepihusteid. Kui autos on halb lõhn, siis saab autosse lasta lõhnaõli või saab osta lõhnakuuse, mis kestab üpris kaua. Välja on mõeldud ka igasuguseid niiskusevastaseid pihusteid. Kui auto istmed sellega üle lasta, siis ei hakka istmed haisema, kui autos on niiskusega probleeme. Olemas on ka vahad: tavalised ja kiirvahad. Kui auto üle vahatada, siis tekib hakkab auto läikima. Auto peale tekib vahakiht. See ei võta hästi tolmu külge ega ka muud mustust. See kaitseb ka päikesekiirguse eest. Mina arvan, et autohooldusvahendid on kasulikud. Neid tuleb ainult kasutada mõistlikult ja õiges kohas. Neist on palju kasu mustuse eemaldamisel, kui need reostavad vett. Kindlasti ei tohi autot pesta veekogude ääres, sest see on kahjulik, võib olla isegi tappev, vees elavatele organismidele. Ise selliseid vahendeid ei kasuta, kuna mul ei ole autot.
Valgusenergia Süsihappegaas + vesi → Glükoos + hapnik Klorofüll Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel, st glükoosi lõhustamisel mitokondrites. energia Glükoos + hapnik → Süsihappegaas + vesi Lehe ehitus Välisehitus – Vars, leheroots, lehelaba ja leherood Siseehitus – Vahakiht, kattekude, põhikude (ülemine kiht on põhiline fotosünteesimise koht, hõredalt paiknevate rakkude vahel on palju rakuvaheruumi, mis võimaldab gaasidel liikuda lehte ja sealt välja), juhtkude (puidu ja niineosa), õhulõhed (kattekoes, süsihappegaas sisse ja hapnik ning veeaur välja) Glükoosi tähtsus 1) Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks.
4. Vee reostus Happesademed 5. Kütuste suur kulu Põhjus: energia tootmisel, fossiilsete 6. Õhu saaste kütuste põlemisel 7. Haiguste levik Tagajärg: kahjustab puude lehti, oksi, · Loodusvarade ammendumine uhutakse vahakiht, suureneb · Metsapindade vähenemine aurumine(veepuudus), taimed · Karjamaade ja kalavarude kurnatus-- vastuvõtlikumad haigustele, muld mulla erosioon hapestub, aeglustub mullas lagunemus · Elurikkuse vähenemine protsessid(mullateke), vesi hapestub(väh Miks kasvab rahvaarv? liigiline koosseis)
DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7
Varuaine- loomadel peamiselt rasvad, taimedel rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Energiallikas- Kõige energiarikkamad toitained. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, samuti vahad, mida mõned putukad kasutavad ehitusmaterjalina. Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest. Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lhustab rasvlahustuvaid vitamiine. Signaalmolekulid Lähteaine Jan Jakobson
DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7
paksenenud. Kattekoed. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda(kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kattekude kaitseb: ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse. Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad aga enamasti surnud. Karvade liigid: Kattekarvad(kaitse funk.), Haakekarvad (kinnitamine, levitamine), Näärmekarvad(kaitse ja eritus funk.), Kõrvekarvad (kaitse funk.) Emergentsid on epidermi väljakasved. Roosi okkad, kastani viljade ogad.
3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10. Miks alles peale 1931 aastat õpiti tundma viiruste ehitust? Siis leiutati elektronmikroskoop 11. Millise kujuga võivad viirused olla, too näiteid! Viiruste suurus on 0.01 0.3 mikromeetrit
Kohastumusi loob, säilitab ja muudab looduslik valik. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jm organismidele omastes eluvaldustes. Toimub pidev alakohastumus-kõigepealt muutuvad keskkonna tingimused. Seejärel ilmneb, kas tunnus annab eeliseid. Nt: Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, taimedel vahakiht, lihakad varred jne Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire ainevahetus Värvus vastavalt keskkonnale:varjevärvus aitab sulanduda keskkonda. Hoiatusvärvus annab signaali, et ma olen mürgine. Mimikri-sarnasus teise isendiga, kes on mürgine.nt kimalased ja mesilased. Liigiteke Liik on süstemaatiline organismide rühm, mis koosneb populatsioonidest ja neisse kuuluvatest isenditest. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni
Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, sest neil on pikad okkad auramise vähendamises ja suur soolatalutavus.Leidub isegi taimi, mis suudavad seal kasvada soola peal.Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Viigikaktus kohastumus on see, et ta oskab end edukalt päikesekuumuse eest kaitsta. Tema lihtsalt keerab lehed nii, et päike võimalikult vähe nendele peale paistab. Saguaarokaktused kohastumus on see, et ta varsi katab vahakiht,juured on maapinna lähedal hargnenud ning lehtede asemel on neil astlad. Joonis 4.Viigikaktus Joonis 5.Saguaarkaktus Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandud, palju eri liiki rebaseid, iguaanid, sisalikud, jpt.Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus ja nad suudavad pikalt elada ilma veeta.Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Nandude
Tema okkad on laiad, lapikud. Vili koosneb seemnest ja seemnerüüst- st algul on roheline, valminult punane. Seemnerüü on otsast avatud. Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20- aastaselt. Eestis on jugapuu 2. Kategooria kaitsealune liik. Kasvab enim Hiiumaal ja Saaremaal. Levinuimad haljastuse liigid Lehis · Perekonnas 10 liiki · Okkad kuni 60 kaupa kimbus · Kasvualad Euroopa keskosa, Põhja-Ameerika, Aasia · Suvehaljad · Okastel puud kaitsev vahakiht, mis kaitseb aurumise eest, ilma külmuks ta talvel ära Elupuu · Perekonnas 5 liiki: 2 Põhja-Ameerikast, 3 Aasiast · Lehed soomusjad, asetsevad võrsel vastastikku ja tihedalt · Sarnaneb ebaküpressiga Seedermännid · Okkad 5-kaupa kimbus · Alpi seedermänd alaliikidega Siberi ja Euroopa seedermänd · Eestisse toodi 19. saj esimesel veerandil Nulg · Kasvab põhjapoolkera mägimetsades
epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes. Viimastes võib leida ka värvituid ümaraid leukoplaste. *Epidermirakud eritavad väljapoole vaha ning kutiini - moodustub värvitu kile, kutiikula (cuticula). Kui vaha koguneb kutiikula pinnale (epikutikulaarne vaha), räägitakse vahakihist. Enamasti on see sinakashall kirme, nagu näiteks aednelgi (Dianthus caryophyllus) ja kapsa (Brassica oleracea) lehtedel. Mõnel taimel võib vahakiht olla õige paks, näiteks andi vahapalmil (Ceroxylon andicola) tüsedusega kuni 5 mm. *Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad, väljakujunenud karvad aga enamasti surnud. *Kui väljakasved jäävad madalateks väikesteks kühmudeks, nimetatakse neid papillideks ehk näsadeks. Papillid esinevad sagedasti õite kroonlehtedel, andes neile sametja välimuse.
17.Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel peal (kaitse veeaurumise eest). 18.Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel. Kaitse – taimelehti kattev vahakiht takistab vee liigset aurumist. Varuaine – taimede rasvaarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Lahusti – d vitamiin on rasvlahustuv aine, mida meie nahk sünteesib piisava päikesevalguse korral. Mees ja naissuguhormoonid on lipiidse ehitusega. 21.Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? – Valgud koosnevad aminohapetest, aminohapete vahel on peptiisid. 22.– 23.Nimeta erinevaid valgustrukstuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid
18. Võrdle paljasseemnetaimi sõnajalgade ja sammaldega. Leia nii palju erinevusi ja sarnasusi kui võimalik. VT : TV lk 12 ÜL 1 19. Okaspuud kasvavad sageli jahedates paikades, mistõttu on neil raske vett kätte saada, lisaks peavad nad olema veega kokkuhoidlikud. Millised kohastumused neil selleks on (2). 1) Okaspuudel on sügavale ulatuv juurestik, mis võimaldab vett kätte saada väga sügavalt 2)Lehtedel on vahakiht, mis kaitseb neid suurema temperatuuri muutuse eest.
· Energeetiline funktsioon sahhariididest energiarikkamad. · Kaitsefunktsioon mehhaaniline kaitse põrutuste eest (rasvkude), kaitse liigse kuivuse ja külma eest. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Nt pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veeimetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped?
• Energeetiline funktsioon – sahhariididest energiarikkamad. • Kaitsefunktsioon – mehhaaniline kaitse põrutuste eest (rasvkude), kaitse liigse kuivuse ja külma eest. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Nt pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veeimetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja
Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: · Testosteroon (meessuguhormoon) · Östrogeen (naissuguhormoon) · D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) · Neerupealiste hormoonid
Nt. CH3CH(NH2)COOH 2. Funktsionaalderivaadid muudetakse -OH rühma R COOH Jaotatakse kolmeks (joonisel küll neljaks, aga peab teadma 3 esimest) ehk vaata jooniselt jaotust amiidid, estrid ja karboksüülhappe kloorid (halogeenid) Estrid igapäevaelus Väikesesüsinikahelaga hea lõhnaga Puuviljaessentsides nt. klaaskommides, karastusjookides Okaspuude okastel vahakiht auramise kaitseks(lõhnatud, ei lendu, suure süsiniku ahelaga) Ka meislasvaha ja vahakujud. Plasmassistmänguasjades ftalaadid, mis ei ole tervislik, on lahtisti ja mürgised. Rasvad ja õlid olemuselt estrid. Estrite omadused: Keemilised omadused 1. Happeline hüdrolüüs vajalik tugev happeline keskkond (ühtpidi hüdrolüüs, teistpidi esterdamine) ester + vesi (H+) karboksüülhape + alkohol 2. Aluseline hüdrolüüs e
autokere on kuum. Vahatamine Vahatage autot, kui vesi ei kogune enam värvkattel piiskadeks.Enne vahatamist tuleb auto pesta ja kuivatada. Kasutage tunnustatud kvaliteediga vedelat või püdelat vaha ja järgige tootja juhiseid. Vahatage kõiki metallosi nende läike kaitseks ja säilitamiseks.Auto puhastamisel õlist, tõrvast jms saastest saab tavaliselt ka auto vahakiht kannatada. Vahatage puhastatud pinnad uuesti, isegi kui auto üldiselt vahatamist ei nõua. Värvikahjustuste remont Sügavad kriimud ja kivijäljed tuleb kiirelt kõrvaldada. Haljas metall hakkab peagi roostetama ja võib põhjustada ulatuslikke remondikulusid. Kroomitud detailide hooldus · Puhastage pind tõrvast ja
gaaside õhkupaiskamist, arendada KKhoidlikku tehnoloogiat. 2) Osoonikihi hõrenemine: Hõrenemist põhjustab inimeste kasutuse järel atmosfääri sattuvad osoonikihti lagundavad ühendid - freoonid nt. Tagajärg - UV-kiirguse taseme tõus, taimedel aeglustub fotosüntees, nahapõletused, kasvajad, happelised oksiidid veeauruga. Osoonikihti lõhuvad , kasvuhoonegaasid. 3) Happesademed: tingitud inimtegevusest, kütuste põlemisel nt. Natuke mõjutab ka CO2. Okaspuude vahakiht kaob, haigestumine, aurumine suur, PH tundlikkus. Gaasid: SO 2, SO3, NOX. 3. Sudu: Seda põhjustab lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vaheline reaktsioon. Autodest väljuvad heitgaasid aitavad selle tekkimisele kaasa ning samuti halveneb liikluses sudu tõttu nähtavus. 4. Metsad kui loodusrikkus 4.1 Vihmametsade vähenemise 4 neg tagajärge: 1) mulla viljakuse kadu 2) veereostus 3)üleujutused 4)kasvuhoonegaasid 5) kultuuri ja elukoha kadumine 6)taime- ja
12.Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides glükoos- põhiline energiaallikas fruktoos- põhiline energiaallikas riboos-DNA, RNA koostises desoksüriboos-DNA, RNA koostises maltoos- energiaallikas laktoos-energaallikas sahharoos- energiaallikas kitiin-lülijalgsete ja seente rakkudes tselluloos- taimedel kaitsefunktsioon tärklis-taimede varuaine glükogeen-loomade varuaine 13.Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organismides. Rasvakiht loomadel, tamedes õlid, vahakiht taimedel, hormoonid, rakumembraani koostises 14.Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides? -talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana -süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed -seemnetes varuaineks -taimsed vahad kaitsevad ärakuivamise eest -loomsed vahad kaitsevad märgumise eest -rakumembraani koostises -hormoonid -ainevahetuslik funktsioon(nt metaboolse vee tekkimine kaamlitel)
Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: Testosteroon (meessuguhormoon) Östrogeen (naissuguhormoon) D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) Neerupealiste hormoonid
4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus o Evolutsioneeruvad o puudub ainevahetus o muteeruvad o ei paljune ilma peremeesrakuta o ei kasva ega arene 10
3,2 mm – väga intensiivse käidavusega ühiskondlikud ruumid. Eelkõige peakski sobiva linoleumkatte valikul sobiva paksusega materjali valima. Kui keeruline on linoleumi paigaldus? Linoleumkatete paigaldamine tuleks usaldada siiski professionaalsele paigaldajale. Kas kriimustusi ja väiksemaid vigastusi on võimalik linoleumilt eemaldada? Tänu linoleumi homogeensele ehitusele on võimalik teha väiksemaid kohtparandusi. Kindlasti tuleb tervelt põrandalt eemaldada vahakiht. Kohtparanduste tegemiseks sobib kasutada peent liivapaberit ning keregelt hõõrudes vigastus eemaldada. Seejärel tuleb aga terve põrand uuesti vahatada. Kas linoleum muudab valguse mõjul värvi? Jah, linoleumkate muudab päevavalgusel mõjul natukene oma värvi, muutudes nn. tõelist tooni. See toimub seetõttu, et linoleumi koostisesse kuuluv linaseemneõli hakkab valguse mõjul oksüdeeruma ning linoleum võib vaipade ning mööbli all kollakamaks muutuda
4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus o Evolutsioneeruvad o puudub ainevahetus o muteeruvad o ei paljune ilma peremeesrakuta o ei kasva ega arene 10
siduva ensüümi nimi? Rubisco 6 59. Mida tähendab, et RUBISCO karboksüleerib (seob CO2) ja milllal oksügeneerib (seob O2)? 60. Mida see tähendab, et RUBISCO ebaefektiivne? Kasutab fotohingamist kui CO2 konts. on madal 61. Mitme süsinikuline suhkur on Calvini tsükli lõpp-produkt? 3 süsinikuline 62. Kumb leht kuulub lõunapoolsele, kõrge päikesekiirgusega piirkonnas arenenud puittaimele. Miks? Parempoolne, kuna peal on vahakiht ja rakud on tihedamini koos 7
tekkinud kudedest. · Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett) · Osadel taimedel esineb ka vahakiht · Epiderm koosneb elusatest rakkudest · Epidermis asuvad õhulõhed · Õhulõhede ülesandeks on vee- ja gaasivahetuse tagamine taime sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel · Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb õhupilu · Korkkude e sekundaarne kattekude · Teiskasvu käigus (mitmeaastastel taimedel) asendub varte ja juurte epiderm korgikihiga · Väljapoole toodetakse korkkudet, sissepoole õhukese kihina korgi põhikudet
Tal on lai ja maadligi juurestik vee hankimiseks ning sügavale ulatuvad juured maasse kinnitumiseks. Saguaarokaktus on koduks paljudele erinevatele loomadele. Ta kasvab väga aeglaselt: ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Neid piirkondi, mida päike kõige rohkem kõrvetab, Tiiu Uibo katab tunduvalt paksem vahakiht kui ülejäänud taime. Saguaaro puhetunud varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. KÕRBETAIMED PIIMALILLED meenbutavad kaktusi, olemata nendega siiski sugulased. Kasvavad Araabia poolsaare kõrbete servaaladel. Nii kaktusel kui piimalilledel on tekkinud sarnased kohastumised, et pidevas veepuuduses toime tulla neil pole lehti ning nad koguvad veevarusid lihakatesse vartesse.
d)Õhuniiskus Vihmamets asub madalrõhualal, madalrõhualal õhk tõuseb, üleval jahtub ja siis sadeneb alla. Vihmametsad ongi sellepärast palju sademeid ja palju õhuniiskust. Vihmametsades on väga suur õhuniiskus pilves limaga ligikaudu 88-92%. Selge ilmaga on õhuniiskus ligikaudu 50%, mis põhjustab puulehtede pinna ülekuumenemise ja niiskusvajaduse. Sellepärast on troopilises vihmametsas nahkjate lehtedega taimed. Taimede kohastumused on, et neil on läikiv vahakiht mis soodustab veel maha voolata, aga lehtede peale jääv väike kogus vett aurustub kiiresti ja vahakiht takistab ülemäärast aurumist. Kuna on palju sademeid, orgaaniline aine laguneb kiiresti, seega on muld vihmametsas toitainetevaene ja selleasemel aga palju alumiiniumi ja rauarikas. Paljud taimed on hakanud lihasööja taimedeks just sellepärast, et nad ei saa kõiki vajalikke toitaineid mullast kätte. e)Hapniku hulk
kohal. Varajaste sortide vilju tarvitatakse kohe, talipirne säilitatakse kuni 7 kuud. Eestis on vastupidavamad sordid ,,Kägi Bergamott", ,,Lutsu võipirn" ja ,,Järve". ÕUN Õunte biokeemiline koostis oleneb eeskätt sordist, kasvukohast, viljade küpsusest ja säilivusajast. Kõige rohkem on õuntes loomulikult vett, 85-90 protsenti kaalust. Veerikkad viljad sobivad hästi mahla pressimiseks. Mida paksem on õuna kattev vahakiht, seda vähem ja aeglasemalt viljad vett kaotavad ning seda paremini nad säilivad. Rikkaliku vahakattega uhkeldavad näiteks mitmesugused taliõunad. See ongi üks põhjus, miks sageli õunu ka vahatatakse. Loomulikult ei ole sellisel juhul tegu loodusliku kaitsekihiga, vaid hoopis kunstliku mineraalvahaga. Kunstlik vaha tuleks enne söömist eemaldada. Õuna maitset mõjutab kõige rohkem suhkrute ja hapete vahekord. Viljad, milles on
Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ. Korkkude mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävineb ja selle asemele tekib sekundaarne
NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Orgaanilised ühendid Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kaseloti ajus...) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele). Looduslikult suurim vahakiht on "Tellissaarel", see pole ohtlik. Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! · liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil;
NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Orgaanilised ühendid Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kašeloti ajus…) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele). Looduslikult suurim vahakiht on “Tellissaarel”, see pole ohtlik. Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil;
NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Orgaanilised ühendid Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kaseloti ajus...) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele). Looduslikult suurim vahakiht on "Tellissaarel", see pole ohtlik. Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! · liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil;
Peale pesemist põrand loputatakse hoolikalt. Sest aluseline aine mõjub kahjustavalt vahale. Põranda kuivamine Kuivamiseks kulub vähemalt pool tundi (poorsetel pindadel kauem kivi, linoleum jne.) Esimese vahakihi kandmine põrandale Vahakiht kantakse võimalikult õhuke. Vaha põrandale kandmiseks võib kasutada moppi, koristuslappi, mis on ümber põrandakuivatuskummi või aknapesurit. Esimese vahakihi kuivamine Piisav kuivamisaeg on 0,5-1 tund Teise vahakihi kandmine põrandale Vaha kantakse samuti kui esimese kihi puhul. Teist
minutid. Vajadusel pestakse põrandat kaks korda. Peale pesemist põrand loputatakse hoolikalt, sest aluseline aine mõjub kahjustavalt vahale. Põranda kuivatamine Kuivamiseks kulub vähemalt pool tundi. Esimese vahakihi kandmine põrandale Vahakiht kantakse võimalikult õhuke. Vaha põrandale kandmiseks võib kasutada moppi, koristusrätikut, mis on ümber põrandakuivatuskummi või aknapesijat. Esimese vahakihi kuivamine Piisav kuivamisaeg on 0,5-1 tund Teise vahakihi kandmine põrandale Vaha kantakse samuti kui esimese kihi puhul.
(õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine , metsatulekahjud CO2 looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline
Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline
hoidma oma keha nii jaheda ja niiske kui vähegi võimalik. Väikesed loomad otsivad varju. Näiteks kõrbehiired säilitavad niiskuse oma maa-aluses urus. Mõnedel kõrbeloomadel on arenenud sellised omadused ja käitumisviisid, mis aitavad neil kõrbes kõige paremini toime tulla. Lisaks on suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks Taimed ei saa oma asukohta muuta ja seetõttu esineb neil mitmesuguseid kaitsekohastumisi, näiteks suurem osa kaktusest on vesi; varsi katab vahakiht; juured on maapinna lähedal hargnenud. Kõik need omadused on paremaks toimetulekuks kõrbes. Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed. Õhuniiskus Poolkõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Vesi peegeldab ja neelab päiksevalgust ning energiat, mis Päikeselt tuleb. Öösel vabaneb soojus veest ja soojendab ümbrust
NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kaseloti ajus...) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele). Looduslikult suurim vahakiht on "Tellissaarel", see pole ohtlik. Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! * liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil;
lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-
Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO , NO , (peamine happevihmade põhjustaja),mis reageerivad 2 x õhuniiskusega samuti metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO äike. 2, Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. “Must Kolmnurk” Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 2. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub
annaabi.ee 
