10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
monicaei
Õppematerjali autor
kaitsebväljakujunenu võb muutuda, kuigi -valgu-, fotosüntees d kohastumusi) säilivad Mõjub praegu kohastumuslikud inimestele tunnused -midagi ei muutu hoiab muutumatun Suunav valik -elutingimuste -uued kohastumused -kala uimedest (seisneb tavalisest kindlasuunaline -bakterid, viirused maismaaselgroogsete vormist mingil viisil muutumine jäsemed erinevate isendite -kui populatsioon -kalasisalikel, eelispaljunemises) asub uude keskkonda vaalalistel, kalataoline kehakuju
inimestele säilivad kohastumuslikud tunnused -midagi ei muutu – hoiab muutumatun Suunav valik -elutingimuste -uued -kala uimedest (seisneb tavalisest kindlasuunaline kohastumused maismaaselgroogs vormist mingil muutumine -bakterid, viirused ete jäsemed viisil erinevate -kui populatsioon -kalasisalikel, isendite asub uude vaalalistel, eelispaljunemises) keskkonda kalataoline kehakuju Lõhestav Populatsiooni -valik toimib -musta valge rassi
· kaitsevärvus, · suurem viljakus, · vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, · kohastumine. Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik 2. Suunav valik 3. Lõhestav valik Stabiliseeriv valik. Suunav valik Lõhestav valik Keskkonnatingimused on Elutingimuste kindlasuunaline Levilas on erinevate suhteliselt püsivad. muutumine. Asumine uude keskkonda. elutingimustega piirkonnad.
geneetilise struktuuriga. Rajajaefekt-(asutajaefekt) kui uue asuala asustab väike isendirühm ning sellest rühmast saab selle ala püsiv elujõuline asurkond, siis selle genofond on kindlasti vaesem kui lähtepopulatsiooni oma. Seda nähtust nimetataksegi rajajaefektiks. 3. Looduslik valik (LV) on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega- kohastumuse. LV seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Olelusvõitlus- darwin nimetas organismide sõltuvust piiravatest teguritest nimetas darwin olelusvõitluseks. Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Suguline valik- võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valikus mingite
valik hoiab populatsiooni isendeid genotüübiliselt ja eriti fenotüübiliselt ühetaolistena. Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Toimub enamasti elu tingimuste kindlasuunalise muutumise korral, või kui populatsoon asub uude keskkonda. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Kohastumine Kohastumused ehk adaptsioonid nimetatakse populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilike omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumine- toimub organismi rühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohanemiseks- nimetatakse indiviidi sobitumist elutingimuste muutustega elu jooksul on mitte päriliku alusega ja võib olla pöörduv.
Kohastumused- evolutsiooni vältel välja kujunenud pärilikud muutused (makro-ja mikrotasanditel), mis soodustavad organismide ellujäämist nende elukeskkonnas. (Näiteks: mikrotasandil- erinevad ensüümvariandid, makrotasandil- varjevärvus, jäsemete muutus vastavalt elukohale) Kohastumuste iseloomustus: 1) Iga kohastumus organismrühmal esineb paljude variantidena (N: sarved metskitsedel) 2) Konkreetne kohastumus sobib vaid kindlasse elukeskkonda (N: kaktsute kohastumused, loivaliste kohastumused) 3) Kõik kohastumused on rohkem või vähem suhtelised, kunalati muutub keskkond kiiremini kui organismid. Ühe keskkonnateguri suhtes kujuneb mitu kohastumusstrateegiat . (Näiteks talvitumine: lindudel ränded, talveuni, talveuinak, varude kogumine, kehakatete vahetamine, talveks rasva söömine) Kohastumus, mis on kahjulik üksikisendile võib ollas kasulik organismirühmale. (Ühiselulistel putukatel on töölised steriilsed)
2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus jne). Toimub elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või kui populatsioon asub uude keskkonda. Seni väiksese valikuväärtusega genotüübid võivad kohaneda või geno- ja fenotüübid asenduda uutega uued kohastumused. Arenesid nt kala uimedest jäsemed, töötuslik melanism tunnusvariantide kiire muutumine. 3. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelpaljunemises võrreldes nende hübriididega. Kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Hübridid on vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Osaline ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid