Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomne rakk (0)

1 Hindamata
Punktid
Loomne rakk
1.Suguline paljunemine
1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastatud munarakust ehk sügoodist. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt vanemalt – ise viljastumine või kahelt vanemalt – rist viljastumine.
2) Suguline paljunemine on paljunemise viis mille jaoks on vaja kahe vanemat või vähemalt vanemat millel on mõlemad rakud – nii isas - kui ka emassugurakud.
Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti viljastunud munarakust.
Suguline paljunemine jaguneb kaheks: Kehaväline- Kehasisene
2. Vegetatiivne paljunemine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. Vegetatiivne sigimine on suguta sigimise üks kahest peamisest tüübist.
3.Mitoosi definitsioon
on päristuumsete rakkude paljunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
4.Rakutsükkel
Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni.
5.Kas kõik rakud poolduvad?
Evolutsiooni käigus on kaotanud pooldumisvõime närvirakud ja vöötlihaskoe rakud. Samuti ei ole pooldumis võimelised tuumata rakud – punased verelibled.
6.Meioosi definitsioon
päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel
7.Kromosoomide ristsiire
meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus.
8. Spermatogenees
Seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni.
9. Ovogenees
Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
10.Ovulatsioon
Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
11. Ontogenees
On üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
12. Partenogenees
On mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata.
13.Täismoondeline areng(näide)
Selle käigus läbitakse muna, vastse ,nuku ja valmiku staadium.(Liblikatel,mardikatel, kahetiivalistel .)
14.Vaegmoondeline areng
Vaegmoone on mõiste, millega tähistatakse loomade moondega arengu ( metamorfoos ) eripära, kus puudub täismoondele iseloomulikust järjestusest: muna -  vastne  –  nukk  – valmik, nukuks olemise faas.
15. Agoonia
Agoonia on faas enne kliinilist surma – teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine,  reflekside  kadumine. Elundkondade talitlus jätkub..
16.Kliiniline surm
Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese  pulss , südamelöögid ja  hingamine  katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.
Loomne rakk #1 Loomne rakk #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor saskiav Õppematerjali autor
Konspekt teemal loomne rakk.

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia kontrolltöö 11-klass
2
docx

Bioloogia kontrolltöö 11. klass

Bioloogia kontrolltöö 1. Suguline paljunemine 2. Mittesuguline paljunemine 3. Vegetatiivne paljunemine 4. Mitoos 5. Rakutsükkel 6. Meioos 7. Haploidne kromosoomistik 8. Diploidne kromosoomistik 9. Spermatogenees 10. Ovogenees 11. Ovulatsioon 12. Ontogenees 13. Partenogenees 14. Kehaväline viljastimine 15. Kehasisene viljastumine 16. Täismoondeline areng 17. Vaegmoondeline areng 18. Agoonia 1. Suguline paljunemine ­ paljunemisviis, mille korral saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt, seega ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. 2. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesugu

Bioloogia
Bioloogia kordamisküsimused-paljunemine
4
docx

Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused ­ pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel

Bioloogia
Bioloogia paljunemine
5
docx

Bioloogia paljunemine

Spermatogoon ­ isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Tsentromeer ­ päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees ­ tsütoplasma jagunemine rakujagunemise ( mitoosi ja meioosi) telofaasis. Karüokinees ­ rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Rakutsükkel ­ päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk ­ organismi ehitusse kuuluv keharakk. Biogeneetiline reegel ­ selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeesi (evolutsioonilise arengu) etapid. Bioloogiline surm ­ organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Kliiniline surm ­ inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

· Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse 4) DNA kahekordistumine tuumas (kromosoomid muutuvad kahekromatiitseks) 5) Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsetriooliga tsentrosoom (tsentrosoom on tsütoskeleti tihenenud ala). 2. Mitoosi toimumine ehk raku jagunemine 1) Karüokinees ­ toimub raku tuumas oleva päriliku info jagunemine täpselt kaheks osaks. I ) Profaas ­ kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid

Bioloogia
Paljunemine ja areng
12
doc

Paljunemine ja areng

Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Ontogenees- organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi)

Bioloogia
Diploidne kromosoomistik
8
doc

Diploidne kromosoomistik

Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.

Bioloogia
Bioloogia KT Organismide paljunemine
3
doc

Bioloogia KT Organismide paljunemine

Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). o Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega. o Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 3

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng-11-klass
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. · Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ­ rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun