Putukad (0)

PUTUKAD Insecta
Putukad on kõige liigirikkam loomarühm. Putukate liike on üle kolme korra rohkem kui kõiki teisi loomaliike 
kokku. Putukaid leidub kõikvõimalikes elupaikades, nad elavad vabalt või varjatult maapinnal ja vees, sõnnikus, 
kõdus ja laipades, taimedel ja taimede surnud ja  elusates  osades, loomade kehal ja sisemuses. Putukate keha on 
jaotunud kolmeks osaks:  peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub  üks paar  tundlaid   ning  üks paar 
liitsilmi  ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Lisaks nendele veel  kolm paari  suiseid . Suiste ehitus on sõltuvalt 
putukate toitumistüübist väga erinev. Lähtetüübiks on prussakaliste, mardikaliste, sihktiivaliste  haukamissuised, 
mis on  kohastunud  tahke toidu vastuvõtmiseks. Toitumisviisi muutumisel kujunesid ümber ka  suised . Mesilastel on 
lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke õienektari vastuvõtmiseks. Sääskede ja lutikaliste suised on  muundunud  
pisteharjasteks, millega saab verd või taimemahlu imeda. Liblikaliste suised on muutunud pikaks  imilondiks. 
Putukate rindmik on kolmelüliline (ees-, kesk- ja tagarindmik). Igale rindmikulülile kinnitub üks paar  jalgu . Kesk- 
ja   tagarindmikule   kinnitub   kummalegi   üks   paar   tiibu   (vastavalt   eestiivad   ja   tagatiivad ).   Enamasti   on   tiivad 
läbipaistvad. Tiibu tugevdavad tiivasooned, mis moodustavad võrgustiku.  Soonte  vahel olevaid alasid nimetatakse 
tiivasulgudeks.   Osadel    putukatel    katavad   puhkeolekus   eestiivad   tagatiibu.  Tugevamaid   ja   paksemaid   eestiibu 
nimetatakse kattetiibadeks. Putukatel võivad tiivad ka osaliselt või täielikult  puududa  või on nad taandarenenud 
lapatsitaolisteks jätketeks. Osadel putukatel on vaid üks paar tiibu. Putukate tagakeha on liikuvam kui muu keha. 
Tagakeha   on   üldiselt   jäsemeteta,   kuid   tagakeha    tipul    võivad   olla   mitmesugused   jätked.  
Putukate arengut nimetatakse  moondeks. Tihti on  munast   koorunud   vastne  hoopis teistsugune kui täiskasvanud 
putukas  ehk  valmik . Sellisel juhul peab  ussitaoline vastne  enne valmikuks muutumist läbima  nukustaadiumi, 
milles muutused aset leiavad. Sellist arengut nimetatakse täismoondeks. Täismoonde puhul elavad  vastsed  sageli 
valmikutest erinevates elupaikades ja söövad erinevat toitu.  Vaegmoonde  puhul nukustaadiumit ei ole ja vastne on 
valmikuga üsna sarnane. Ta on vaid väiksem ja tiivad pole arenenud. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, 
liblikalised ja kiletiivalised, vaegmoone  esineb lutikalistel, sihktiivalistel.