Vadja keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks maa tseeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest
Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud
Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ....................
Vadjalased 10.klass 2013/2014 Sisukord Ülevaade Kultuur Millega tegeleb Huvitav info Kasutatud materjal Ülevaade Läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim Vadjalased on Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti, põlisasukad Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal Vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat Kultuur Üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli Vadja keele kõige lähemateks sugulasteks peetakse üldiselt eesti keelt ja liivi keelt
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim
määrata lubavaid geneetilisi markereid paraku seni teada. Seetõttu ei näita miski, kas küllalt arvukalt esinevad europiidsed emaliinid Siberi uuralikeelsel elanikkonal - hantidel ja mansidel 69 %, neenetsitel 47 %, nganassaanidel 18 % ja selkuppidel 64 % - on osaliseltki põhjustatud Euroopast pärit soomeugrikeelsete naiste poolt või mitte. Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud mitu kirjakeelt (handi või saami keeled). Rahvaste vahelised sidemed: Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi
............................................................................7 2. Eesti sugulasrahvad..................................................................................................7 2.1 Saamid......................................................................................................7;8 2.2 Karjalased.................................................................................................8;9 2.3 Vadjalased...................................................................................................9 2.4 Liivlased..................................................................................................9;10 2.5 Marid..........................................................................................................10 2.6 Isurid .....................................................................................................
ISURID Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010
Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas
raske töö ning nõudis palju vaeva, kuid alati sai vaev tasutud (näide 4). Üldiselt ei mäleta ükski väike laps talle lauldud laule. Mäletavad vanemad lapsed, kes kuulsid pealt, kui pere noorimatele lauldi. Mida suurem oli lastepere, seda rohkem laule meelde jäi. 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega Regilaul ei olnud üksnes Eesti alale omane laulustiil, vaid seda on tundnud enamus läänemeresoome rahvaid (va vepslased ja liivlased). Soome, karjala, isuri ja vadja runolauludega moodustab eesti regilaul ühise nähtuse. Eri läänemeresoome rahvastel korduvad poeetilise koodi põhitunnused, leidub rohkesti sarnaseid laule või tekstimotiive, samuti ühiseid meloodia- ja rütmikujundeid. Kuid igas nimetatud kultuuripiirkonnas on regilaulutraditsioon olnud siiski kindlalt omanäoline. Eesti rahvalaulutraditsiooni on kahtlemata läbi aegade teatud määral mõjutanud kokkupuude naaberrahvastega, seda eelkõige äärealadel. Nii on läänerannikul leida
Arvatakse, et uurali algkeel tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru- 23 miljonit. Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust). on soome ugri keelkond pigem keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks keelte arvuga keelkond maailmas. Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu
6 kooliõpikut. Esimesteks isurikeelseteks raamatuteks olid soikola murdes põhinevas keeles. Ajakirjandus oli neil olemas, aga see oli väga väike. Küll, aga neil ilmus nende rahva arvuga võrreldes palju raamatuid. 7 AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt läände ja edelasse, vadjalaste asualadele ja hiljemalt sai see ka nende kodumaa. Ingerimaa kuulus kunagisel ajal Kiievi Venemaa koosseisu. Isuri hõimuülikud tegutsesid nn nähtamatult Novgorodi vasallidena. Suur osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse ja selle asemele toodi väga suurel ja massilisel hulgal venelasi. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingerimaa ära. Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine.
Küsib laentüvede küsimust (!). Kui Ereltilt ei saa kõike, võib kasutada Rätsepa artiklit „Sõnavara rikastumise allikad“. 13. Kirjelda eesti keele omatüvede häälikulist struktuuri. Too näiteid. Omatüved enamasti 2silbilised. Omatüved – tüved, mis esinevad üksnes sugulaskeeltes ja millele pole leitud laenuallikaid. Eesti keeles rühmitatakse omatüvesid selle järgi, millistes sugulaskeeltes neile vasteid on. Nt tüved, millel on vasteid ugri keeltes, moodustavad soome-ugri tüvevarakihi. Veel on tüvesid lms-permi, lms-volga, soome-volga jt keelte vastetega. Omatüved moodustavad u 47–60% sõnadest (jalg, käsi, ilm, söö-, näge-, mine-, kõne, peenar, kahisema, sõna). Omatüvedel ei ole omasõnadega sarnaselt võõrapäraseid struktuurijooni. Omatüved kuuluvad meie igapäevasõnavarasse. 14. Kirjelda eesti keele laentüvede häälikult struktuuri (nt soome, vene ja inglise laenude näitel)
aastast. Arvutilingvistika: Keelekorraldus: 16. Eesti keeleteadusliku mõtte areng 20. sajandil. Kolm suunda: 1) keeleuuenduslik (J. Aavik, V. Grünthal), 2) konservatiivne (J. Jõgever, K. Leetberg), 3) keelekorralduslik (J.V. Veski). Vt Aavik ja Veski. 17. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia · Paul Ariste (1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud", 1946 ,,Eesti foneetika", 1950.-1970nd täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika" · Arvo Eek - 2007 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) · Ilse Lehiste esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst; Välted kujunevad kahest opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega.
(6) Viisiütlev kääne 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). Al 1920.aastast ülikooli juures mitmed rahvateaduste uurimise instituudid (kabinetid) ja akadeemilised, peamiselt õppejõududest ja tudengitest koosnevad teaduslikud ühingud. 1919 eesti keele ja sugulaskeelte uurimiseks loodi kolm professuuri koos lektoraatidega, nende juures elustus vana Õpetatud Eesti Selts ning tekkis Akadeemiline Emakeele Selts. Andrus Saareste, Mihkel Toome, Paul Ariste murdeuurimine Lauri Kettunen ,,Lauseliikmed eesti keeles" (1924) 1920. -1930 õigekeelsussõnaraamatu koostamine Kaasaegse keele uurimine vähene, korraldavat laadi. ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" (1936) Johannes Aavik Eesti häälikuloo alusepanijaks Lauri Kettunen (Koddavere murdest doktoriväitekiri); ,,Eesti keele häälikuloo peajooned" (1917, 1929, 1932), eesti-soome sõnaraamat (1917), ,,Eesti ja soome keele erinevused" (1916, 1926)
minu esivanemate viis." Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P.Ariste, K.Wiik) Keelepuu mõiste kujunes välja 19. sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s.o Soome, Eesti) omale. Keelepuu teooria väidab, et uurali/soome- ugri keeled pärinevad ühest algkodust (Uurali tagant). UURALI KEELED: Eesti, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa, saami, liivi soome-ugri keelerühm, läänemere-soome; eralduvad 1 aastatuhat e.m.a Mordva, mari, udmurdi, komi - permi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Ungari, handi, mansi - obi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Neenetsi, eenetsi, nganassaani, selkupi, kamassisamojeedlased; eralduvad 4. aastatuhat e.m.a Keelepuu teooria nõrkused: - põhineb ainult keeleteadusel - kogu aeg tekivad uued isolatsioonid (uued hargnemised).
hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised – mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel. Varem tundsid seda vähemalt soomaseld, karjalased, vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig – üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: müüdiliseks maagilisteks ja šamaanilisteks
Arhiiv, Õpetatud Eesti Selts hakkas ka taas tööle. Ajakirjad nt Eesti Kirjandus, hakkasid ilmuma korrapärasemalt ja suurema mahuga. Tuli juurde ka uusi sarju nt Eesti Keel. Lauri Kettunen õpetas TÜ-s lähemaid sugulaskeeli. Ta oskas eesti keelt ja oli palju uurinud eesti murdeid. Andrus Saareste valiti 1925 eesti keele professoriks. sel ajal peeti oluliseks koguda võimalikult täielik murdekogu. Koostati palju sõnaraamatuid. P. Ariste uuris rootsi ja alamsaksa laensõnu eesti keeles. Uuriti ka läti laene eesti keeles ja muuretes. Kettunen püüdis anda väga selget ülevaadet lauseehitusest eesti keeles. Üks olulisemaid projekte oli 1920-1930 õigekeelsussõnaraamatu loomine. Osad teadlased püüdsid eesti kirjakeelt arendada keele enda abil, osad kasutasid selleks teisi keeli. Põhiliselt uurisid 19 ja 20 sajandil eesti keele ajalugu soomlased. Ka Kettunen, kes pani aluse eesti häälikute ajaloole, uurides Kodavere murret
sajandil. Beiträge. 18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu
Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur................................................................................................. 6 3.2 Muusikakultuur..........................
Keel ja kultuur on juba mitmeid sajandeid käinud käsikäes ning teineteist toetanud. Keel on kultuuri peamine edasikandja, sest minu arvates säilib kultuur puhtal kujul just emakeelsena. Emakeeles antakse edasi järeltulevastele põlvedele õpetussõnu, laule, jutustusi jpm. Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on
Reformatsioon (kat=>luterl.) Soome piir oli sel ajal põhja jäämereni väljas. Pikemalt: 1521. aasta alguses puhkes Rootsis rahvaülestõus Taani kuninga Christian II vastu, mille juhiks tõusus Gustav Vasa. 1523 valiti Gustav I Vasa Rootsi kuningaks. Rootsi-Soome suhted Venemaaga pingestusid jälle 16. sajandi keskpaiku, kui venelased hakkasid enda omaks pidama samu alasid, mis soomlasedki. Saamas osa ja kasu Läänemere muutunud olukorrast, pani Gustav Vasa 1550. aastal alusel Helsinki linnale. Selle edenemise eest hoolitseti niivõrd, et kohalikke võime lausa kohustati uut linna rahvastama. Metsasoomlased- rändasid ja põletasid metsi. Metsasoomlased on ainult need, kes jõudsid Rootsi Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä.Rahu lõpetas 1590. aastal alanud VeneRootsi sõja, mis oli edukas Venemaale. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega. Määrati
määrati kindlaks Pähkinäsaari rahuga (1323). Kannase läänepool jäi Rootsile, ent kogu praegune Ida- ja Põhja-Soome arvati Novgorodi võimkonda, mis ulatus Põhjalaheni. 1595 sõlmitud Täyssinä rahuga sai Rootsi enda kätte ka praeguse Soome põhjaosa (sh Lapimaa). Eelneva sõja käigus oli Rootsi ajutiselt okupeerinud ka kannase idaosa ning osa sealseid karjalasi pages uue võimu eest Tverimaale. Nõnda said alguse tverikarjalased. 6 Nii kujunes muistsete karjalaste asuala lõhestav piir katoliikliku (hiljem luterliku) Rootsi (sh Soome) ja õigeuskliku Novgorodi (hiljem Venemaa) vahel. Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga
-12. sajandil leiduma eestlaste või nende hõimlaste, mis tema arvates pärinesid põlistest aegadest. Selles seoses avaldas H.Moora ka kraasnalaste kohta arvamust, et "mitmed vanemad kohanimed ja mõnesugused jooned, mis sealset rahvast eraldasid setudest," kõnelevad selle poolt, et tegemist on kunagise muistse elanikkonna jäänustega, mis on hiljem siirdlaste näol lisa saanud28. Etnograaf Aliise Moora arvates pidid Peipsi idarannikul elanud põliselanikud olema hoopis vadjalased, kuigi ta ei pea võimatuks, et nende hulka põgenes teise aastatuhande algul ka üksikuid eestlasi29. 24 von Köppen 1867: 102 25 von Köppen 1867: 103 26 Kant 1948: 8-20 27 Imar Arens (1958: 113) 28 Moora 1963: 111-112; S.Nigol 1963 29 Moora 1964: 32, 102 Teine ajajärk Vene alade eesti asunduste ajaloos algas 19.sajandil, mil järk-järgult kaotati õiguslikud piirangud lihtrahva vabal elukohavalikul. Seadusliku võimaluse taotleda
enam ka maahaudadesse (Kaberla kalmistu) ja kääbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid suurpereliste kogukondade matusepaigad. Jõukate olemasolu tõendavad üksikud rikkalike panustega hauad (Kivimäel, Palukülas) ning aardeleiud. Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma. I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks
13. Illüüria, Traakia, Früügia keeled — välja surnud, kirjlikke dokumente ei ole, seetõttu ei saa kindlalt väita, kas ikka kuulusid indo-Euroopa keelkonda 28 Uraali keelkond 1. Samojeedi rühm • nganassaanid, • eenetsid • neenetsid (27 tuh, hajutatult) • sölkupid (u 1500) • kamassid (viimane suri 1989) • motorid (19. saj välja surnd) 2. Soome-Ugri rühm • Ugri a-rühm — ungarlased, hansid, mansid • Läänemeresoome — liivlased, eestlased, vadjalased, soomlased, ingerisoom- lased, isurid, repslased • Saamid e Laplased — norras-rootsis-soomes kümnetes tuhandetes • Volga rahvad — ersa-mordvalased, mok˘sa-mordvalased, marid e t˘seremi˘sid • Permi keeled — udmurdid, sürjakomid, permikomid Altai keelkond 1
olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate eestlaste vahel märkimisväärseid kultuurierinevusi. Eesti kirdenurgas elas veel üks soome-ugri hõim, vadjalased, kelle elualad ulatusid tänapäeva Peterburini. - 1.aastatuhande lõpuks tekkisid ribapõllud, mis soodustasid külade kujunemist. Külad koondusid, moodustades vanemate juhitud poliitilisi ühendusi. Keskmes tavaliselt mõni linnamägi. Hiljem, juba ristiusustamise järel, tekkisid nende põhjal kihelkonnad, mis jäid esmatasandi haldusüksuseks 20.sajandini. - 2. Aastatuhande algul hakkasid tekkima ka suuremad territoriaalsed üksused, kui
ripatseid, mis ühekaupa kantuina polnud ilmselt mitte lihtsalt ehteiks, vaid sümboliseerisid kandja kuulumist kristlaste sekka. Ristripatsi sümboolsesse tähendusesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult. Nii Eesti mandriosast kui ka näiteks Lätist on naiste haudadest leitud mõnikord mitmeid, vahel isegi üle kümne ristripatsi,mis sellisel kujul omasid tõenäoliselt siiski üksnes ehte funktsiooni. On ju rist iseenesest vana sümbol, mis mingil kujul esineb pea kõigis paganlikes kultuurides. Ristiusustamise-eelses Skandinaavias ja Soomes leitakse ristripatseid alati ühekaupa ning enamasti jõukamatest matustest, mis viitab kirjalikeski allikates kajastuvale nähtusele, et kristlus levis esmalt ühiskonna eliidi seas. Sarnasel viisil, s. o. jõukamates haudades ühekaupa, esinevad ristripatsid ka Saaremaa 12. sajandi matustes.
Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur kammilaadse esemega kaunistatud savinõud paremini töödeldud esemed matmiskombed asula territooriomil mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid u 800 inimest Karjalased jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Hilary Karu 6 D 11 EESTI AJALUGU
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
1903 1 ametnik iga 335 elaniku kohta. Tekivad uut laadi ühiskondlike organisatsioonide tekkimine, nende asjaajamisdokumendid. (Põllumajanduse seltsid, mängu seltsid) Esialgselt puudutab baltisaksa ühiskonda, alates 18. saj lõpust seltsitegevus jõuab Eesti ühiskonda. Ajakirjandus, esimesed ajalehed 17. saj lõpust. 19. saj ajakirjandus eesti keeles. Statistilised materjalid: Statistikateenistus 19. saj keskpaiku. Balti kubermangude üldine rahvaloendus 1881. Vene impeeriumi üldine rahvaloendus 1897. 3) 1710. aasta võimuvahetus: 1700 - Narva lahing, Peeter I sai lüüa Rootsi vägedelt. 1709 - Oktaava lahing, Karl XII sai hävitavalt lüüa. 1710 - Vene armee hõivas Eesti ja Liivimaa kubermangu. Lõppes Rootsi aeg. Algas Vene ülemvõimu periood, mis kestis 2 sajandit. Võidu põhjused: Vene vägede suur ülekaal baltikumis Rootslaste garnisonides oli vähe sõjaväelasi. Katku epideemia levis Rootsi garnisonides.
Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Maastrichti leping, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1. taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig (vt ka märkus 3); 14 2. loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, herefordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun (vt ka märkus 3); 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
