riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvormidele on omane, et riigipea on perioodiliselt valitav. Põhiseaduse § 65 on sätestatud, et Riigikogu valib Vabariigi presidendi. Valitsusel peab olema Parlamendi usaldus. Parlament saab Valitsusele umbusaldust avaldada (põhiseadus § 65 p.13). President on küll täitevvõimuorgan, kuid ta ei ole selle eesotsas. Riigipea on allutatud Parlamendi kontrollile ning tema põhifunktsiooniks on riigi esindamine
veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks. Enamlased olid selleks ajaks Tallinnast lahkunud, kuid sakslasi polnud veel saabunud. Moodustati Ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga. Järgmisel päeval langes kahjuks Tallinn sakslaste kätte, kes okupeerisid kogu Eesti. Sakslaste okupatsioon kestis kuni Esimese maailmasõja lõpuni 1918. aasta novembrini. Nii sündis Eesti Vabariik, kahe võõrvõimu vaheldumise vahepeal. Aga sellest piisas et saada maitse suhu ja motivatsiooni edaspidiseks vabariikluse poole pürgimiseks. Kes teab, võib-olla poleks meil täna ka Eesti Vabariik kui tol ajal poleks kasvõi korraks suudetud oma riik luua.
ka see lihtrahva olukorda, kellega seni oli suhteliselt hoolimatult ringi käidud. Suuresti vähenes ka sallimatute hulk kui varem nii ebausklikule maailmale tutvustati tänapäeva liberalismi ideid. Just Valgustusajastu peamised ühiskonnaväärtused - vabadus, demokraatia ja ratsionaalne mõtlemine on need, mida me tänapäevalgi hindame. Hüüdlause "Vabadus, võrdsus, vendlus!" sai ka Suure Prantsuse Revolutsiooni lipukirjaks, mis tähistas demokraatia ja vabariikluse võidukäigu algust Euroopas ning monarhia lõplikku kokkuvarisemist. Samuti lõi see ajastu ka kasvulava, millel idanesid revolutsioonilised seemned. Just see liikumine lõi Ameerika Iseseisvusõja ja Suure Prantsuse Revolutsiooni intellektuaalse aluspinna. Samuti olid paljud Ameerika varajased riigipead just Euroopa valgustusideede mõju all ning sellega aitas see periood kaasa ka tänapäeva supervõimu loomisele. Suuresti aitas liikumine kaasa ka tänapäevaste majandusteooriate arengule -
tähtsaimaks teoseks. Kirjutas ka ,,Käibetõdede leksikon ,,Tundekasvatus", mida on nimetatud üheks 19. sajandi mõjusamaks romaaniks, avab lugejale panoraamse vaate 1848. aasta revolutsiooni ning teise Teise keisririigi algusaastate aegsele Prantsusmaale. Romaani peategelane, provintsist pärit noormees Frederic Moreau läheb Pariisi õppima. Teel õpib ta tundma vankumatut sõprust ja rumaluse jõudu, kunsti, poliitikat ning omalaadset peataolekut ühiskonnas, mis kõhkleb monarhia, vabariikluse ja impearalismi vahel.noormehe teele satub mitu naist, kellest ühte ta lootusetult armub. Nõnda, selle kasutu kire paistel toimubki tema ,,tundekasvatus", mis päädib noorusea illusioonide läbipõlemisega.Ühes kirjas on Flaubert tunnistanud et ,,Tundekasvatuses" tahtis ta kujutada noorte meeste moraalilugu. Olemuselt ongi ,,Tundekasvatus"autobiograafiliste sugemetega kujunemisromaan, mis ei kõnele niivõrd emotsionaalsest arengust, kuivõrd näitab, kuidas
tehnoloogia. Comte isa, Louis ja ema Rosalie Comte olid mõlemad monarhid nind pühendunud katoliiklased. Sel ajal, kui Auguste juba Montpellieri ülikooli astus, jättis ta oma vanemate hoiakud seljataha ning sai inspiratsiooni Prantsuse Revolutsioonist. Aastal 1814 astus ta Ecole Polütehnikumi ning tõestas end suurepärase matemaatiku ja teadlasena. École Polytechnique oli tähelepanuväärne selle poolest, et seal väärtustati Prantsuse vabariikluse ideaale ja arengut. École suleti 1816 ümberkorralduste tõttu ning kooli ta ei lõpetanud vaid suundus elama Pariisi, ilma , et tal oleks mingit kindlat sissetulekut. SLAID 4 Ta hakkas õpetama matemaatikat ning samal ajal tegeles ajaloo, filosoogia ja majanduse õppimisega. 19 aastaselt kogutus Comte Henri de Saint-Simoniga, kes oli üks varajastest Euroopa sotsialismi rajajatest. Olles tema tööst äärmselt vaimustuses, hakkas ta tema alluvuses töötama ning õppima. Kuigi nende
parandas ka see lihtrahva olukorda, kellega seni oli suhteliselt hoolimatult ringi käidud. Suuresti vähenes ka sallimatute hulk kui varem nii ebausklikule maailmale tutvustati tänapäeva liberalismi ideid. Just Valgustusajastu peamised ühiskonnaväärtused - vabadus, demokraatia ja ratsionaalne mõtlemine on need, mida me tänapäevalgi hindame. Hüüdlause "Vabadus, võrdsus, vendlus!" sai ka Suure Prantsuse Revolutsiooni lipukirjaks, mis tähistas demokraatia ja vabariikluse võidukäigu algust Euroopas ning monarhia lõplikku kokkuvarisemist. Samuti lõi see ajastu ka kasvulava, millel idanesid revolutsioonilised seemned. Just see liikumine lõi Ameerika Iseseisvusõja ja Suure Prantsuse Revolutsiooni intellektuaalse aluspinna. Samuti olid paljud Ameerika varajased riigipead just Euroopa valgustusideede mõju all ning sellega aitas see periood kaasa ka tänapäeva supervõimu loomisele
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid ...
Koostaja Laura Kivilo 10 klass Vastseliina 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti minevik on olnud väga keeruline. Kord oleme me olnud saksa võimu all, kord rootsi võimu all. Mitmeid kordi on meie üle valitsenud Venemaa. Nõukogude Eesti oli täis töökaid inimesi, kes siiski armastasid oma riiki. Paljud uskusid, et ükskord saame me ikka vabaks. Leidus ka neid, kes olid Eesti vabariikluse vastu. Kuid siiski, mingi hetk ärkasid eestlased ja nõudsid oma riiki, oma vabat Eestit. Korraldati mitmeid kampaaniaid ning miitinguid. Inimestes tõusis mäss Nõukogude võimu vastu. Veel suurem oli tahe näha Eesti Vabariiki. 1.ESIMESED ÄRKAMISE MÄRGID Eestis ei usaldatud juba pikemat aega Nõukogude võimu. 1986 aasta aprillis toimunud Tsernobõli katastroof sisendas inimestele veel rohkem umbusku, sest N Liidu juhtkond proovis juhtunut alguses kinni mätsida
Nimeta põhjuseid, miks õnnestus ameeriklastel võita suurema armeega Inglismaad! · 1776 1783 · Ameeriklaste ja inglaste vahel, sõitsid ameeriklased · Põhjused ameerklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, sõjapidamis tavadest loobumine ja teiste riikide toetused 25. Kes oli George Washington? Ameerika esimene president 26. Kuidas mõjutas USA iseseisvumine maailma ajalugu? Suurim esimene koloonia kes saavutas vabariikluse iseseisvalt. 27. Ameerika iseseisvusdeklaratsioon mis see oli, millest seal kirjutati? Deglaratsioon, mis kuulutas 13 kolooniat iseseivateks riikideks. 28. Prantsuse revolutsioon miks toimus, millal? Kirjelda, mis põhjustas Prantsuse revolutsiooni tekke? Toimus 1789, kuna rahvale ei meeldinud Louise XVI võim, ainuke valitseja. Teket põhjustas näljahäda ja rahapuudus. 29. Kes olid Louis XVI ja Marie Antoinette? Kuidas nad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooni tekkele? Kuidas nad surid
Pärast Velikki-Lukki vallutamist viidi korpus täiendavaks formeerimiseks tagalasse. Rindele jõuti uuesti alles 1944a suve reesis. Sõjas sai Eesti rängalt kannatada, täielikult hävines Narva, vägasuuri purustustusi oli Tartus ja Tallinnas. Suurimaks kaotuseks oli eesti rahvastikku vähenemine ligi 200 000 inimes võrra. Nende hulgas oli 80 000 läände põgeneud,30 000 võitlustes hukkukunud , 10 000 terroriohvreid. Eesti vabatiik 1991-2007 Vabariikluse taastamise järel hakkas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991a lõpuks, millele järgnes üldtahvalik arutelu. 22juunil 1992 toimunud rahvahääledusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi ja parlamendi valimised toimusid 1992a septembris. Presidendi valimiste esimesed voorus- üldvalimistel- ei saavutanud ükski kandidaad üle poole valijate häältest(Lennad Meri, Arnold Rüütel, Rein Taagepera, Lagle
Ideaalsed antiikaja perioodid: USAs (W. R. Rooma vabariigi ajastu (3.-1.saj eKr) Farrell. Classical place names in New +Sparta linnriik York +Kartaago. State: origins, histories and meanings. 2002). IDEAALFIGUURID Capitolium, Phoenix, Atlanta etc. 1. CICERO SELFMADEMAN MIDA EI SAA VÕTTA ÜLE 2. CATO VABARIIKLUSE TOETAJA ANTIIGIST? EI militaarsele, mis oli Rooma Marcus Porcius Cato (Noorem ühiskonna ideaal. 1.saj eKr): Rooma vabariikluse EI Rooma ühiskonna kesksele ideaali kandja> Cato: kahe 18. nähtusele - hirmule. sajandi USA Antiikmaailm kui stereotüüpne riigimehe John Trenchardi ja Thomas abstraktsioon, ratsionaalne mudel
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.................................................................................................................
esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvormidele on omane, et riigipea on perioodiliselt valitav. Põhiseaduse § 65 on sätestatud, et Riigikogu valib Vabariigi presidendi. Valitsusel peab olema Parlamendi usaldus. Parlament saab Valitsusele umbusaldust avaldada (põhiseadus § 65 p.13). President on küll täitevvõimuorgan, kuid ta ei ole selle eesotsas. Riigipea on allutatud Parlamendi kontrollile ning tema põhifunktsiooniks on riigi esindamine
Rakendati 17. sajandi Inglismaal. Parlamendi ja kuninga vastasseis. Kuningas kehtestas parlamendi loata makse ja võttis riiklikku sundlaenu. Vahistati parlamendiliikmeid. Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast.Vaidlused kuninga vetoõiguse üle. Järgnes kodusõda, Charles I hukati. John Milton, James Harrington ja Algerton Sidney toetavad vabariikluse ideed. Vastadavad vabadust ja orjust. Vabaduse tingimused: rahva poliitiline osalus Parlamendi kaudu, täidesaatva võimu eriõiguste puudumine, kodanikuvoorused. Lord Bolingbroke leiab, et revolutsioonijärgne Inglise parlamentaarne monarhia on vabaduse parim tagatis. Ka see süsteem toetab kodanikuvoorusele. 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas
Krahvinna Anastasie de Restaud isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu, heasüdamlik siseselt aga väliselt külm ja jäine, uhke. Vikontess de Bauséant Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune, heade kommetega. Stendal Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble'st. Vanaisa mõjutas Stendali vabariikluse suunas. 15a astus Napoleoni sõjaväkke. Pärast sõjakäike hakkas kirjanikuks. Ta kirjutas biograafiaid, esseesid ja Itaalia ainetel teoseid. Tema teosed pidid olema kaasaegsed, karmi tõega. Inimesi pidi juhtima kired (armastus). ,,Punane ja must" Gustave Flaubert (1821-1880) Pärit Prantsusmaalt. Õppis linnakolledzis, õppis ülikoolis juurat, kuid jättis pooleli. Tal oli epilepsia
vaegnägijate, kuulmishäiretega ja kurttummade laste õppimiseks üldhariduslikus koolis. 1965. a. lõpetatakse tuberkuloosihaigete laste pidamise eest sanatoorsetes lasteasutustes tasu võtmine. Kokkuvõte Nõukogude aeg ei olnud Eestile sugugi kerge. Toimusid raksed ümberkorraldused, mis olid tihti läbi mõtlemata. Eesti NSV-d iseloomustab terror, pidev hirmutunne, järelevalve, elutarbete puudus, püüdlus vabariikluse taastamisele, plaanimajandus, riigistamine, venestamise pealetung. Eesti võimustruktuuris oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale ja lähtus sealt saadud juhtnööridest. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nende üle mõisteti kohut ja saadeti siis vangilaagrisse. Eesti nagi ka muu NSVL oli eraldatu muust maailmast raudse eesriidega. Puudus kontakt välismaailmaga ja algas türanlik ajastu,
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
kontrollis suuremat osa sõjaväest ja teiselt Pariisi kommuun. Lahingud puhkesid mais. Eriti veriseks läks mai lõpus, 21.-28.mai. Pariisi kommuun tegutses 2 kuud ilma eriliste tulemusteta. Kolooniatesse saadeti ligikaugu 45tuh inimest, 25tuh kommuni said surma lahingutes/rünnakutes. Pariis oli jälles Thiersi kontrolli all, sai Pr.maa presidendiks. Prantsusmaa Kolmas Vabariik (konstitutsiooni vastuvõtmine, president MacMahon, konstitutsiooniline kriis, vabariikluse võit, president Jules Grévy). Algas Prantsusmaa III Vabariik(1871-1940). 1875 võesti vastu erinevatest fragmentidest koosnev põhiseadus. Sõna “vabariik” ei kasutatud tükkaega. Presidendi valmise seaduses mainite seda sõnda. MacMahon oli rojalist(teine pres). Saadikute koda, mille rahvas valis oli vabariigi meelne- puhkes(1877) konstitustiooniline kriis. MacMahon proovis peaministriks määrata rojalisti, kuid saadikute koda vabariiklasest Simone’. Grevey oli täielikult vabariiklane
Prantsusmaa kalvinistid hugenotid. Calvini tõeliseks kodumaaks sai Sveits (Genf, 1534-...). Calvin pani aluse teokraatiale Sveitsis ja oli puritaan. Calvini õpetus: Jumala arm teeb õndsaks, predestinatsiooniõpetus pääsemine on jumala poolt ette määratud, teokraatia maise võimu allutamine kirikule ja range kirikukorraldus. Kalvinism (puritaanlus) levis eelkõige Inglismaal ja USA´se. Kalvinismis on nii demokraatia kui ka vabariikluse ideesid, 16 mis sobisid Sveitsi linnriikidele. Seda toetas linnakodanlus. Nii moodsa demokraatia kui ka kapitalismi juured on kalvinismis. Leviala: Sveits, Prantusmaa, Madalmaad, Lääne- Saksamaa. Inglismaa USA ja Sotimaa puhul räägitakse puritaanlastest, viimase puhul ka presbüterlastest. Tema ideede leviku tulemuseks olid usulised lõhestatused ja ka ususõjad,
usutunnistusest. •Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaksaastal 1948 •Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. •Inimõigused hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil. 2.11 Vabariikluse printsiip Parlamentarismi tunnused: -seaduste andmise prerogatiiv; -täitevvõimu poliitiline kontroll arupärimiste ja umbusalduste avaldamise kaudu -riigi eelarve vastuvõtmine ja selle kaudu tegevusprioriteetide määramine -kõrgemate riigivõimu asutuste juhtide ametisse nimetamine, valimine, ametist vabastamine •Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS §59) Parlamentaarne riigikord on esindusdemokraatia väljendus. Asjaajamine toimub valitud esindajate poolt.
Samuti peab riig üldisemalt tegelema ühiskonnas eksisteerivate sotsiaalsete probleemidega (vaesus, tööpuudus, tervishoid, haridus, keskkonnakaitse). Riik ei saa eeldada/loota, et need küsimused iseenesest lahenevad või et turujõud need lahendavad. Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad sotsiaalriikluse põhiõigused: a. haridus b. õiguskaitse c. abile puuduse korral d. ... 4. muud printsiibid: a. vabariikluse printsiip eesti on vabariik, tegemist ei ole monarhiaga. b. Unitaarriikluse printsiib tegemist on ühtse riigi, mitte federatsiooniga c. Rahvusriikluse printsiip väljendub sätetes kus räägitakse riigikeelest kui põhikeelest ning põhiseaduse preambuls, kus räägitakse sellest, et eesti riik on loodud eesti rahvuse ja kultuuri säilitamiseks
riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvormidele on omane, et riigipea on perioodiliselt valitav. Põhiseaduse § 65 on sätestatud, et Riigikogu valib Vabariigi presidendi. Valitsusel peab olema Parlamendi usaldus. Parlament saab Valitsusele umbusaldust avaldada (põhiseadus § 65 p.13). President on küll täitevvõimuorgan, kuid ta ei ole selle eesotsas. Riigipea on allutatud Parlamendi kontrollile ning tema põhifunktsiooniks on riigi
Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus režiimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi- ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2. Vabariikluse printsiip Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvormidele on omane, et riigipea on perioodiliselt valitav. Põhiseaduse § 65 on sätestatud, et Riigikogu valib Vabariigi presidendi. Valitsusel peab olema Parlamendi usaldus. Parlament saab Valitsusele umbusaldust avaldada (põhiseadus § 65 p.13). President on küll täitevvõimuorgan, kuid ta ei ole selle eesotsas.
Külmutati sõjatingimustes kasvanud üürivõlad ja inimeste olukord muudeti mitme dekreediga tunduvalt talutavamaks. Töölised võtsid kollektiivselt üle töökojad ja vabrikud. Kodusõda ja verine mai nädal (Père Lachaise kalmistu). Mässu surub maha Mac-Mahon Verisel Nädalal maha. Monarhistlik restauratsioon. Peale ülestõusu võitlus vabariigi ümber jätkus Prantsusmaa Kolmas Vabariik (konstitutsiooni vastuvõtmine, president MacMahon, konstitutsiooniline kriis, vabariikluse võit, president Jules Grévy). Uus vabariik sündis pärast kaotust sakslastele Prantsuse Preisi sõjas. 1845 kuulutatakse välja III Vabariik ja ja presidendikss sai Mac-Mahon. Põhiseadus: Saadikutekoja valimisel kehtib üleüldine valimisõigus. Saadikutekoda ja Senat moodustavad Rahvuskogu (seadusandlik võim), mis valib 7 aastaks presidendi (täitesaatev võim), kes kontrollib valitsuskabinetti ja võib muuta põhiseadust. Saadikutekoda on
panna vaat nii (nipsutab sõrmi)... ja reformi häälekandja Venemaal võib terveks põlvkonnaks vaikida. HERZEN: Selle orientaalse despotismi reformimiseks jääb "Telegraafi" orientaalsest delikaatsusest väheks, härra Polevoi. POLEVOI: (solvunult) Ja mille poolt teie olete, Herzen, teie ja teie ring? Vabariikluse? Sotsialismi? Anarhismi? HERZEN: Jah. Me oleme lahti ütelnud oma õigusjärgsest osast olla vangidest koosneva rahva vangivalvurid. Õhku ei ole, liikumist ei ole. Sõnad on muutunud tegudeks. Mõtted on teod. Nende eest karistatakse karmimalt kui tavaliste kuritegude eest. Me oleme revolutsionäärid, kelle käsutuses on sotsiaalse
Niccolo Machiavelli (1469-1527) Peale usulise reformaatori Girolamo Savonarola hukkamist 15. sajandi lõpu Firenzes, oli Niccolo 14 aastat on Firenze linnaametnik. Ta püüdis võita omaaegse mõjuvõimsa suguvõsa Medicite poolehoidu (mitmed tema eluea paavstid olid Medicite suguvõsast, Machiavelli soovis, et Medicid ühendaksid Itaalia), 1512. aastal langes Firenze vabariik, aasta hiljem Machiavelli arreteeriti, teda piinati, sest teda peeti vabariikluse pooldajaks. Machiavellil oli perekond, kuid joomaseltskonnad ja prostituudid polnud talle ka võõrad. Üldiselt ei olnud eriti õnnelik oma elukäigu üle, mis võis tuleneda lihstalt liiga kõrgest eesmärgipüstitusest... 16. sajandil toimus Euroopas mõneski mõttes üleminek uuele võimukorraldusele, keskaegsed võimu vastastikkuse kontrolli mehhanismid (kuningad ja aadlid/vasallid) enam ei toiminud, sest välja hakkas arenema kodanlus, rahakate linnakodanike klass
3. Laaman ja teised väitsid, et Maanõukogu liikmed ei pidanud veel silmas jäädavat omariiklust, vaid käsitlesid seda kui võimalust jääda Venemaal toimuvatest protsessidest kõrvale. 15. nov tähendas Eesti lahkulöömist Venemaast, juriidiliselt vb ka Eesti riikluse loomist - 15. nov 1917, 23 veebr 1918 deklaratiivses mõttes ja 11. nov 1918, kui AV Saksa okupatsiooni lõppedes kokku tuli - võib öelda, et Eesti vabariiklus on toimunud 3 korral. Eesti vabariikluse loomine oli pikaajaline protsess. Mida rahvas sellest Maanõukogu 15. nov otsustest? Me ei tea, kui palju rahvas sellest üldse teada sai. Fakt see, et enamlased ei olnud selleks ajaks üle võtta ajalehti. Enam ajalehti tõi ära selle Maanõukogu otsuse sisu - rahva hulka see teave jõudis. Koha pärast 15. nov koosoleku toimumist aeti Maanõukogu laiali, sai uuesti kokku tulla alles järgmise aasta nov. peale saksa okuptasioonivägede lahkumist.
kellega seonduvad itaalia kultuurimõjutused, mis on tänini märgatavad Poola toonase pealinna Krakovi arhitektuuripildis. 16. sajandi keskpaigas erines Poola ülejäänud Euroopast usulise tolerantsuse poolest, pakkudes varjupaika kõige erinevamate religioonide esindajaile. Luterlus levis eelkõige Põhja-Poola saksa elanikkonnaga (hansa)linnades, kalvinism Väike-Poolas (Krakovi ümbrus) ja Leedus, toites aadli hulgas levinud vabariikluse ideed. Poola seimis olid protestandid pikka aega enamuses ning seimimarssaliks valiti alati kalvinist. Kuningas Sigismund II August [154872] tõi ametlikku asjaajamisse ladina keele kõrvale poola keele. Tervikpiibel ilmus poola keeles 1552. aastal. Protestantlikest vooludest jõudsid Poola veel vennastekogud ning kolmainsust eitavad antitrinitaarid. Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute
telos) alusel. Õigusakti objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige tema preambulas ja nn printsiipides (vrdl nt PS preambula ja §-d 1, 3 jt : riiki, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele; kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas; riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel). Siduvateks printsiipideks on Eesti põhiseaduses: 1) demokraatia printsiip; 2) vabariikluse printsiip; 3) unitaarriikluse printsiip; 4) legaalsuse printsiip; 5) egaalsuse printsiip; 6) võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip; 7) sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi printsiip. Erinevalt ajaloolisest tõlgendamisest mõistab teleoloogiline tõlgendamine mitte niivõrd seda, mida õigusakti vastuvõtmise või andmise ajal mõeldi, vaid õigusakti või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
Ei tegele tulemustega. Makjavellism on lubamatu. Poliitika on avalik, vaid ebaõiglus toimib salaja... Eetiline kogukond on seesmine ja universaalne (kõigile üks), poliitiline ühiskond on väline ja iseäralik (erinevad riigiti ja ühiskonniti). "Igavesest rahust": Kui moraalne mõistus on kindlaks teinud, et sõda (nagu ka valetamine) on ebaõiglane, siis ei teki küsimust, kas igavene rahu on saavutatav või mitte, vaid on kohustus luua sellised riiklikud ja rahvusvahelised vabariikluse institutsioonid, mida rahuks on vaja. Nii jõutakse soovidest ja ihadest distsipliinini, õigusriigini (inimeste ühendus seaduse all kus suverään juhindub üldisest tahtest ja alamad alluvad seadustele). Inimestes toimub niimoodi moraalne progress. Kant oli demokraatia suhtes kriitiline, kuna leidis, et enamusreegel ohustab individuaalset vabadust. Rääkis vastastikkusel põhinevast (konstitutsioonilisest) vabariigist, kus ratsionaalsed olendid
9 Süsteemi tegi toimivaks põhiseaduslik eedlus, et iga valitsemisasand- nii üleriigiline kui ka osariigi oma- viib võimu ellu, sekkumata teise tasandi pädevusse.) 2.3.2. Iseloom ja struktuur 2.4. Osariikide põhiseadused- Need loodi baseerudes koloniaalsetele kogemustele ja Inglismaa praktikale. Aga iga osariigi põhiseadus oli inspireeritud vabariikluse ideest, ideaalist, mida oli kaua valgustusajastu filosoofide poolt ülistatud. Loomulikult oli konstitutsioonide peamine eesmärk kindlustada nn ,,võõrandamatud õigused". Nad rõhutasid 3 võimuharu jaotumist, et iga kontrollika ja tasakaalustaks teist. 2.4.1. Virginia osariigi põhiseadus- see teenis teiste osariikide põhiseaduste eeskuju rolli, sisaldades selliseid printsiipe nagu sõltumatus, ametnike rotatsioon, vabad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
