Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabariik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, ametnik, demokraatlikus, riigieelarve, komisjonid, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, ametiisik, maakonda, maavalitsus, kohtusüsteem, kohtunik, teostab, jurist, hooaega, komisjonidesse, fraktsioonid, saadikurühmad, opositsioon, maaelu, kooseis, president, võimuharude, mainet, ettepanekuid, valitsuskriisid, peaminister, ministeeriumidkorraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus Osalusdemokraatia kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus PARLAMENT kõrgeim seadusandlik võim EST Riigikogu, RUS Riigiduuma, GER Liidupäev, USA - Kongress Ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · SEADUSTE VASTUVÕTMINE · valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle · võtab vastu riigieelarve Istungjärk parlamendi hooaeg (aastas 2tk jaanuarist jaanipäevani ning septembrist jõuludeni). Võib kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu pakiliste küsimuste otsustamiseks. Juhatus Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-,
arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ja informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Parlament ajalooliselt kujunenud esindusorgan. Ülesanne: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid; 2)vastu võtta seaduseid; 3) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; 4) Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust; 5) Riigieelarve vastuvõtmine. Parlamendi juhatus moodustavad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu komisjonid arutavad oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. Komisjonid on: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon. Fraktsioon erakonna parlamendiesindus; räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon
avaldatud seadused. Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Paragrahv 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Paragrahv 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. Seega on Eesti parlamentaarne demokraatlik unitaarriik. 2.3. Põhiseadus EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV
Valitsemisekorralduse põhimõtted valitsuse kohustused, pädevus, protseduurid ja institutsioonid on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlikke riike on vähe, näiteks Suurbritannia. Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest. Ometigi täidavad nad kõik ühte olulist funktsiooni nad aitavad hoida (garanteerivad) demokraatiat. Selleks põhiseadus: · sätestab riigi (valitsemise) eesmärgid; · määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; · kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseaduse sissejuhatus ehk preambula. Preambula väljendab kogu rahva valmisolekut kaitsta ning edendada oma riiki. Eesti põhiseadust on võimalik muuta nii rahva- kui ka parlamendihääletuse korras.
ühe isiku või ustava kildkonna kätte. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud ka kodanike eraelu, ametialaseid suhteid jne. Föderaal ja unitaarriigid Niisugused riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nim. föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus Ehk konstitutsioon, mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas. Valimisõigus ja kandideerimisõigus Valimisõigus ehk hääleõigus antakse 18-aastastele teovõimelistele kodanikele. Kodakondsus ei loe. Kandideerimisõigus antakse Eesti kodakondsust omavale inimesele, kes on vähemalt 21.a ja tahab kandideerida riigikokku
a) nimekirjasüsteemid. Kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad) b) süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule c) mitmetasandilised valimisregioonid 3. hübriidsed – ühendatakse kaks eelmist valimissüsteemi Parlamendi (omab seadusandlikku võimu, Eestis Riigikogu) ülesanded: 1. menetleda ja vastu võtta seadusi 2. ratifitseerida välislepinguid 3. kinnitada riigieelarve 4. kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5. kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust Riigikogu valimised vastavalt põhiseadusele. Vabariigi valitsus võrdub täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine: 1. autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator 2. demokraatlikus riigis toimuvad valimised Vabariigi valitsus ehk kõrgeim täidesaatev võim ja vahetub kahes olukorras: 1) pärast Riigikogu valimisi 2) pärast valitsuskriisi
Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab parlamendi hooaega: üks on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Erakorraline istungjärk Hooaegade, korraliste istungjärkude vaheajal kokkukutsutud istungjärk 6. Mis on RK komisjon? Selle ülesanded. Millised on RK alalised komisjonid? RK komisjon on mingi valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid arutav grupp. Ülesandeks on arutada mingi valdkonna probleeme ning kaaluda täielikult mingit küsimust, enne kui see täisparlamendile üle antakse. Keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. 7. Mis on fraktsioon? Millised on praegused RK-s? Fraktsioon on ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis.
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi.
1. Millised on parlamendi (Riigikogu), presidendi ja vabariigi valitsuse ülesanded? Parlamendi (riigikogu) – seaduste vastuvõtmine; esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja huvisid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Presidendi – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi valitsuse - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2
f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i. ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus j. riigivalitsemiskunst -> poliitika 5) Tsensuur trükivabaduse piiramine 6) Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald) b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b
Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile. Presidentaalne vabariik: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. 5. Föderaal- ja unitaarriik. Föderaalriik: Regionaalse ja kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erined riigiti suuresti. (Näiteks: USA, Saksamaa ja Venemaa) Unitaarriik: Kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. (Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia) 6. Mis on põhiseadus? Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus 7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust? · Kanditaare on ühele saadikukohale mitu. · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 8. Mis on hääle ja kantideerimis õigus? Kuidas toimi see Eestis? Millised valimissüsteemid on olemas
1.Riigikogu tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid(nimeta) RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid 2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid. Juunist septembrini võib korraldada erakorralist istungit. RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s.
Riigikogu. e parlamendi ül. on: · arutada ja tasakaalustada läbi mitmesugused seisukohad · võtta arutelu põhjal vastu seaduseid. · Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi
1.3 Defineeri mõisted: Spiiker: parlamendi juhatuse esimees Parlamendi komisjon: parlamendi tööorgan, mille ülesanne on ettevalmistada seaduse eelnõusid Parlamendi fraktsioon: erakonna saadikurühm parlamendis, kuhu peab kuuluma vähemalt 5 liiget Koalitsioon: erakonna/erakondade liit, kes kuuluvad valitsusse Opositsioon: partei/parteide ühendus, kes ei kuulu valitususse 1.4 Kirjelda Riigikogu struktuuri. Kes kuuluvad juhatusse? Millised komisjonid on riigikogul? Millised erakonnad kuuluvad koalitsiooni/opositsiooni fraktsiooni? Juhatusse kuuluvad spiiker, I asemees (koalitsioon), II asemees (opositsioon). Riigikogu komisjonid on majandus-, keskkonna-, kultuuri-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õigus- ja maaelukomisjon. 1.5 Vasta küsimustele põhiseaduse abiga (http://www.pohiseadus.ee/) Millal toimuvad Riigikogu valimised? Iga 4 aasta tagant. Kes saavad kandideerida parlamenti?
1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas.
1 Ehitus Võrdlus VASAKPOOLSED ERAKONNAD PAREMPOOLSED ERAKONNAD Lõhed sissetulekute vahel peavad Inimene peab ise hoolitsema oma olema võimalikult väiksed heaolu eest Astmeline maksusüsteem Võrdeline maksusüsteem Ühiskonnas peab valitsema võrdsus Riik peab tagama heaolu kõikidele inimestele 7.Valimised demokraatlikus riigis Kõrgeima võimu kandja on RAHVAS Kodanikud saavad osaleda referendumil ehk rahvahääletusel, kuid selle toimumise otsustab riigikogu Kui referendum ebaõnnestub ja rahvaenamus ütleb ,,EI'', siis saadetakse parlament laiali ja toimuvad erakorralised valimised Hääleõiguse puhul EI TOHI teha 1. soolisi 2. rassilisi 3. varanduslikke 4. usulisi piiranguid Kandideerimise piirangud 1
on õigus valitsus laiali saata. Õiguskantsler teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. (Indrek Teder) Riigikontroll teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus. - Eestis on 15 maakonda - maakonda juhib maavanem (vilj. Lembit Kruuse) Maavalitsuse ülesanded: - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust - käsutada riigi vara - korraldada ühistransporti, kultuuri, haridust ja tervishoidu - planeerida regiooni arengut Kohalik omavalitsus: - kohaliku halduse üksused on vald ja linn - esindusorganiks volikogu - kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus - oma eelarve kohaliku omavalitsuse tuluallikad: - osa üksikisiku tulumaksust - maamaks - riigi toetus
eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Kohtuvõim:kohtusüsteem- kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega. 4. Mis on vertikaalne?
Advokaat ehk kaitsja – juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesanne on esindada kohtualuse huve Prokurör ehk süüdistaja - osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhibkohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurilepandud ülesandeid. Kohtukaasistuja – kohtuniku abiline kohtuprotsessil Ministri järel tähtsuselt teine ametiisik ministeeriumis Õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktidepõhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Hageja – see osapool, kes esitab kohtule avalduse asja arutamiseks Kostja – Osapool, kes vastab hageja pretensioonile Tsiviilasi – eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (abielulahutus, lapsendamine, võlgade sissenõudmine)
Alalisi komisjone 10. Koalitsioonipartei need, kes on valitsuses opositsioon need, kes ei ole valitsuses peamised ülesanded : menetleda ja vastu võtta seadused, kinnitada eelarve, ratifitseerida välislepingud, kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid, kontrollida täitevvõimu valitsuse tegevust. Istungid on avalikud, töötab istungjärkudena, riigikogu vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. PRESIDENT KÕRGEIM AMETIISIK Valitakse 5ks aastaks. Võib kandideerida vähemalt 40 aastane Eesti Kodanik. Ülesanded : esindada EV rahvusvahelises suhtlemises, kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused, Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed, Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president. President valitakse salajasel hääletamisel. President ei saa olla üle 10 aasta. VABARIIGI VALITSUS
Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale. 6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded? Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. · Teostada seaduslikkuse järelvalvet · Lahendada väärhalduse juhtumeid 7. Kes on ombudsman? Ombudsman ehk usaldusmees sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. (hetkel Indrek Teder) 8. Kes on kohtunik? Tema ülesanded? Kohtunik on valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist.
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus.
Teine viis on vahetada välja üksikuid ministreid. Valistus: kuni 15 liiget, seda juhib peaminister. Peaminister peab juhtima valitsuse tegevust ning esindama seda. Valitsuse liikmed on ministrid. Nemad töötavad ministeeriumites, need luuakse selleks, et korraldada valitsemist erivaldkondades. Eesti ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus ja kommunikatsiooni, põllumajandus, rahandus, keskkonna, kultuuri, haridus ja teadus, sotsiaal. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat Juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel Koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelõnu Suunta ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Valitsusse võib kuuluda ka portfellita minister. Tal ei ole ministeeriumi, vaid väike büroo. Kantsler on ministri järelt tähtsuselt teine. Ta korraldab ministeeriumi igapäevast tööd.
riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Kuidas rahvas osaleb valimisel Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Küsimused, mida põhiseadused keelavad referendumile (rahvahääletusele) panna: riigi rahalised kohustused, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad probleemid. Õigus osaleda referendumis on kõigil eesti hääleõiguslikel kodanikel. Juhul, kui osalejate enamus hääletab rahvahääletusele pandud seaduseelnõu suhtes jaatavalt, omandab eelnõu seaduse jõu. Kodanike eitav seisukoht annab vabariigi presidendile õiguse saata Riigikogu laiali ning kuulutada välja uued valimised. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Valimiste korralduse nõuded:
l i i l b b i b RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Põhiseadus ehk konstitutsioon 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega.
Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega.
4. Konsensus läbirääkimised kestavad, kuni kõik osapooled on lahendusega 100% rahul Sotsiaalsed normid Õigusaktide hierarhia Hierarhias madalamal olevad aktid peavad olema kooskõlas kõrgemate aktidega. Nt. Siin on pandus nad tähtsuse järjekorda 1. Eesti Vabariigi põhiseadus 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 3. Haridusministri määrus õpilaste hindamisest põhikoolis 4. Keila kooli hindamise juhend 5. Keila kooli direktori käskkiri õpilase kooli vastuvõtmise kohta.
Monarhia- valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Siirderiik- õleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi. Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav sõltumatu tippametnik. Riigisekretär- tegeleb riigikantselei juhtimisega. Õiguskantsler- kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler.
annaabi.ee 
