Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse (0)

Eestlased on läbi sajandite olnud kange rahvas ning vaenlastele vastu hakanud, kuid mitu korda pidi ka kaotaja rolli jääma ning võõra võimu all kannatama . Erand pole ka 13.sajandil toimunud muistne vabadusvõitlus, kus eestlased sõdisid Riia piiskopi, Taani, Rootsi ja Mõõgavendade vastu, kes meid alistada ning ristiusustada püüdsid. Vaenlaste plaan muidugi õnnestus ning eesltaste alistumisel 1227. aastal tõi tulemuseks selle, et Eesti rahvas ristiusustati ning riik läks koos elanikega võõraste võimude vahel jagamisele.
Kuid miks me siiski kaotasime? Kuna 1206 /1208-1227. aastad mida loetakse muistse vabadusvõistluse ajavahemikuks on piisavalt pikk, et üht väikerahvast läbi kurnata. Mängu tulid katk ning väikesed sõjad , mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse lõpus vaenlasele alistuda.
Esiteks tuli mängu katk, mis laastas nii eestlasi kui ka vaenlasi (eriti rootslasi) ja kuna keskajal ei olnud meditsiin ning hügieen nii arenenud kui tänapäeval ja haigused levisid kiiresti, vähenes rahvaarv kiirelt. Nii tavainimesed kui ka sõdurid langesid raske tõve ohvriks, mis tõttu tuli sõlmida paariks aastaks nii öelda vaherahu, kuni katkuepideemia on möödas ja rahvas taastunud.
Teiseks teguriks , miks eestlased kaotasid võis olla Eesti sõdurite varustus , mis ei olnud kiita. Suur osa heast varustusest (näiteks mõõgad, turvised ) olid külavanemate-pealike käes,mis jättis ülejäänud sõdurid üldiselt kehvemate sõjariistadega ning kehakatetega, mis tegi vaenlastele Eesti sõdurite tapmise lihtsamaks, samas kui meie poolel olnud võitlejatel oli peaaegu võimatu turvistikus vaenlast hobuse seljast maha lüüa.
Kolmandaks toon veel välja teestlaste ründetaktika. Lagedal väljal oldi üsna saamatud, kuid kui metsavahelisel teel vaenlast varitseda, olid eestlased suurema osa ajast võidumehed. Rünnati kambakesi vähemuses olevat sõdalaste salka või üksikisikut ning kuna ümberringi oli paks mets siis oli kuhu vajadusel taganeda . Aga lagedal väljal olid eestlased kaotajad , sest neil polnud kogemust ning võideldi pigem üksi ise enda eest, mitte kambakesi koos ja eestlaste sõjamehed olid üle lageda ala laiali, mis tegi peaaegu, et võimatuks sõjaväge tagasi kokku tuua.
Kui ühendada kõik need probleemid ja puudujäägid, võib juba suurema pildi kokku saada, miks eestlastel ei õnnestunud muistses vabadusvõitluses peale jääda.