Kas eestlased oleks võinud võita muistse vabadussõja? (4)

Eesti, muinasaeg

13 saj alguses oli käsil neljas ristisõda.) Rooma katoliku kirik nägi Läänemere rahvaste ristimist üheks osaks ristisõjaks. Väga palju liikus siia ristisõdureid, kellele lubai, et ristiusustama minnes saavad nad maad ja vabaks oma pattudest. Albert suutis liivlased suuremal märal ära ristida ja ka latgalid. Temaga hakkas väga tihedalt kostööd tegema üks liivlaste vanem Kaupo. Kuni aastani 1208 toimusid üksikud rüüsteretked eesti aladele. Aastat 1208 loetakse MUISTSE VABADUSVÕITLUSE alguseks 1208-1227 kestis. Jaotatakse 3ks perioodiks: 1. 1208-1212 2. 1215-1221 3. 1222-1227 1 periood. Alguseks loetakse sündmust kus ristisõdurite abil ründasid Ugadi maakonda.Sellele vasturetke ei toimunud. 1210 oli eestlaste vastulöök liivlastele ja ristirüütlitele e ÜMERA LAHING. Toimus tänapäeva Läti aladel. Eestalsed piirasid Võnnu kindlust, aga taandusid, kuna said teada, et suur ristivägi on Läti poolt tulemas

Muistne vabadusvõitlus

katoliiklased) vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi, kuid seoses Venemaa killunemisega 12. sajandil see tasakaal kadus ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Muistse vabadusvõitluse alguses oli eestlastel kasutada nii materiaalne (teras ja selle töötlemisoskus, relvameisterdusoskus, kaubandus) kui ka sobiv inimressurss (elanikkonna

Vabadusvõitlus

1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja kristluse toomine") ja tihti eelarvamuslikul ümberjutustamisel ja tõlgendamisel. Ilma Henriku kroonikata ei tuntaks muistset vabadusvõitlust tänapäeval teaduskäibes ja avalikus teadvuses tuntud kujul. Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159

Ajalugu 11.klass

paavstusele alusepanija apostel Peetrus, kellele Juuesus olevat andnud taevariigi võymed ning määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piislopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks lad.k. papa. Paavstide autoriteeti tõstis tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. A sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist siisetulekutest tuleb annetada kirikule. Nii kujunes kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Feodaalkorra ajal paavsti autoriteet langes ja tõus toimus alles kõrgkeskajal. Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid, peapiiskopkondadeks mitut piiskopkonda ühendatud eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid elu neile aluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopkirik e katedreel.

Eesti ajalugu

Sissetung Eestisse 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus. Eeldused vallutamiseks eestlased olid pagana usu rahvas, taheti levitada ristiusku ja hankida kirikutele maavaldusi; Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust; Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi

Eesti ajaloo konspekt

.....................................................................33 Majanduslikult.....................................................................................................................33 Hariduselt.............................................................................................................................33 Eesti muinasaeg * Muinasaeg on Eesti ajaloo kõige pikem ajajärk, mis sai alguse esimeste inimeste saabumisega ja lõppes muistse vabaduse kaotusega. -) Muinasaega on võimalik uurida: *) Esemeliste ajalooallikate kaudu (vanust saab kindlaks teha raadiosüsiniku 14C või kalibreeritud raadiosüsinuku meetodil või puude aastarõngaste järgi ehk dendokronoloogia abil). *) Teiste rahvaste ajalooallikate kaudu (Nt Läti Hendriku kroonika/Hendriku liivimaa kroonika, üksikutest vana-Vene kroonikatest, vana-Rooma kirjalikest allikatest ja Skandinaavia kroonikatest).