Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabadus tähendab vastutust. Just seetõttu loobuvad paljud sellest.”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastutav, valikuid, lubada, jooksev, võrd, põhialused, shaw, huvidega, karta, laieneb, vabam, ilmutamine, eneseväljendus, tahad, tasemele, totalitaarse, tegude, loobub, surub, puuri, tahe, moraalinormid, karda, kartma, nendest, loobuma, vabadele, alluda, valitseda, mõtlesin, seovad, kõigepealt, kitsas, niimoodiinimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele." Kui meil on võimalus valida mitme käitmisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, vaid meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jms poolt. Meie valikutel on alati põhjus. Inimeste valikuid suunab nende alateadvus. Kuna me aga ise ei aima, et meisse on programmeeritud selline otsustav "diktaator", siis tekib meil vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, otsustab kelleks me saame ning kellest saab meie elukaaslane. Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, kuna oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need sõnad on lahutamatud
Vabadus on vastutus ,,Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb sellest, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi teha seda, mis talle ei meeldi." - Jean-Jacques Rousseau. Minu arvates on vabadus võimalus teha seda, mida inimene parajasti teha tahab, kuid siiski on vabadus iga inimese jaoks erinev. Ühele tähendab see võimalust öelda, mida tegelikult mõeldakse, teisele aga võimalust otsustada ja teha oma valikuid sõltumatuna. Kolmandale on vabadus elu ilma reegliteta, neljandale aga võimalus olla tema ise ja mitte teeselda. Igaüks mõistab vabadust omamoodi. See on midagi, millega me iga päev kokku puutume, ent mida me kunagi ühtmoodi mõistma ei hakka. Vabadusega kaasneb ka vastutus. Vastutus on vabaduse tähtis osa. Nad justkui sõltuvad teineteisest. Lisaks on vabadus midagi, mis annab miljonitele inimestele päevast päeva tegevust
on kümneid kordi lihtsam kui nende nooruspõlves. Tänapäeval on palju paika pandud seaduseid ja reegleid, mis peaksid võimaldama rahval palju kergemalt ja vabamalt elada. Sõja või sellega seonduvat läbi elanud inimene oskab vabadust ning vastutust palju kõrgemalt hinnata , kui meie , kes me oleme elanud vaid mõned kümned aastad moodsas maailmas, nautides luksuse viimaseid leiutisi ning teades hirmudest suurt mitte midagi. Et olla vaba, tähendab olla vastutav! Vastutav oma tegude nind sõnade eest, mida lausume. Vanasti oli nii , et mida suurem on inimese vastutus, seda suurem on ka vabadus, kuid praeguse aja inimeste käitumine ning mõtteviis panevad mind sügavalt kahtlema, kas see reegel ka nüüdisajal kehtib. Mulle tundub, et tänapäeval on asjad just vastupidi. Arvan, et sageli ei oska me oma vabadust hinnata. Seega, mida suurem on vabadus, seda vähem tunneme me end elu ees vastutavana
Kellele : Teema : Mina ja vastutus Kellelt : Mina olen sellel arvamusel, et igaüks vastutab enda eest ise, kuid siiski peavad olemas olema ka mingid piirid ja normid, kust inimesed ei tohi üle astuda. Vastutamise eelduseks on teadmised, oskused, väärtushinnangud ja arusaamad. Näiteks viimasel ajal on väga päevakorda tekkinud alkoholi öise müügi keelamine, talverehvide kohustuslikuks muutmine, kiiruspiirangute kehtestamine ja suitsetamise keelamine avalikes kohtades -- kas taolised käsud ja keelud muudavad ühiskonna pikas perspektiivis paremaks? Keelamisel, piiramisel, määramisel ja reguleerimisel on kaks, üksteisele risti vastu käivat poolt. Esimene ja lühinägelikematele kindlasti esimeses järjekorras silma paistev, on kohene efekt. Ühiskond muutuks tsentraliseeritud keeldude ja käskude najal justkui ohutumaks ning ettemääratumaks. Siiski on ülemääraste keeldude kaugemaks tagajärjeks siiski valikuvabaduse pärssimine ja vastu
filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvus on see, mis valib meile sõbrad, paneb paika selle, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime jne. Alateadvus on see, kes teeb nii tähtsaid kui ka vähemtähtsaid valikuid Näiteks keelevääratusi, nimede unustamisi, valesti kuulmisi, mis esmapilgul tunduvad olema juhuslikud. Jäiga determinismi kriitika.
paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks. Jääb õhku rippuma küsimus kas selleks sunnib meid vabadus või haige ühiskonna mõju? Ühiskonnal on aga vabadusega vähe pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama. Päevast-päeva elab pahene inimkond külg-külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond seda aina süvendab ja võtab selle järjest rohkem kinnisideeks. Kuid veel 100
4. Inimene ei ole Tunnustab Ei tunnusta Ei tunnusta kunagi vaba 2.2 Jäik determinism Jäiga determinismi pooldaja võib arutleda järgmiselt. Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud ning kui me ei suuda nimetada mõne sündmuse põhjust, siis see näitab ainult meie teadmatust, mitte seda, et selle sündmusel põhjus puudub. Me arvame endid olevat vabad, sest me ei tunne oma teguda põhjusi. Kui meile näib, et me teeme valikuid oma vabal tahtel, siis on see üksnes illusioon. Tegelikult ei ole meil mingit võimalust valida erinevate tahtmiste vahel. Meie tahtmise kujundajateks on pärilikkus, looduslik keskkond, kasvatus, haridus, reklaam ja olukord.(2) 2.3 Indeterminism Indeterminism ei tab determinismi ning pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese väliste tingimustega üheselt määratud. Vähemalt mõned inimese tahtmised on vabad välisest tingitusest ning tahtevabadus on võimalik
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Fre
mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks. Jääb õhku rippuma küsimus kas selleks sunnib meid vabadus või haige ühiskonna mõju? Ühiskonnal on aga vabadusega vähe pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama. 10 Päevast-päeva elab pahene inimkond külg- külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond seda aina süvendab ja võtab selle järjest rohkem kinnisideeks. Kuid veel 100 aastat tagasi
talle ise kätte mängiks? Rõugud kiirustavad aga tagasi Balti jaama, et korjata üles kogu oma ühte kohvrisse surutud varandus ning otsustada, kuhu oma eluga siiski suunduda. Nagu näha polnud elu tolajal sugugi lihtne, kuid siiski on see film väga asjalik just nooremate vaatevinklist, sest see annab üsnagi põgusa ülevaate kui kõrget hinda nad oma vabaduse eest maksma pidid. Mõtiskledes jõudsin järeldusele, et olla vaba, tähendab olla vastutav! Vastutav oma tegude ning sõnade eest, mida lausume. Vanasti oli nii, et mida suurem on inimese vastutus, seda suurem on ka vabadus, kuid praeguseaja inimeste käitumine ning mõtteviis panevad mind sügavalt kahtlema, kas see reegel ka nüüdisajal kehtib. Mulle tundub, et tänapäeval on asjad just risti-vastupidi. Arvan, et sageli ei oska me oma vabadust hinnata. Seega, mida suurem on vabadus seda vähem tunneme me end elu ees vastutavana. Sageli õpime me asju väärtustama
Kus on vabaduse piirid Vabadus on õigus mõelda ja teha kõike, hoolimata kehtivatest normidest, kuid arvestades samas ka oma tegude võimalike tagajärgedega ja olles võimeline nende tegude eest ka vastutust kandma. See on minu nägemus vabadusest. Oma kõnega püüan näidata vabaduse piire ning tegureid mis mõjutavad meie vabadust. Vabadus on alati millegagi piiritletud. Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise vabaduse piirideks või
..................................................................................................24 EETILISE KONFLIKTI ANALÜÜSI JUHEND........................................................26 EETILISE KONFLIKTI LAHENDUSE KOLM SAMMU.........................................27 2 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid EETIKA< kr. ethos (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. · normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; · reeglite kogum, mis määratleb õige ja vale käitumise; · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · filosoofiline teadus moraalist. MORAAL< lad. moralis (kombeline, komme) Cicero 300 aastat hiljem
Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna,
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates isegi, kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jne poolt. Tuleb välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikul on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. *Kui pooldada jäika d, siis kaoks moraalimõte. Nimelt on kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette ära määratud. Kuid mille eest seda in karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegusid tegema. Samamoodi pole mõtet in kiita. *Nn Buridani eesli näide Jäiga d kohaselt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimen
Täna, 26 aastat hiljem, oleme millegipärast hakanud arvama, et me ei vajagi oma erimeelsusi. Tundub ka, nagu ei oskaks me enam leida mõistlikke kompromisse. Selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda oleks ikkagi rahul. Vaatan ja imestan, kuidas sotsiaal-liberaalse maailmavaate kandjad on valmis muutma mängureegleid nii, et iseotsustamise õigus lihtsais olmelisis asjus oluliselt kahaneb – selmet, et lihtsalt toetada positiivseid valikuid. Eriti halb, kui keeldude tagant kumab läbi pigem riigikassa täitmise tarvidus, kui siiras rahvatervisemure. Sama veider tundub soov radikaalselt ja revolutsiooniliselt (paar) tagasi pöörduda aega, mil inimeste vabadus, eriti naiste ja laste oma, oli oluliselt väiksem. Konservatiivsus on revolutsioonide vältimise kunst (Antitees). Rahvusluse edendamise sildi all liberaalsete demokraatlike vabaduste mitmekülgne piiramine oleks aga järsk murrang, mitte mõistlik konservatiivne poliitika
TEGEVUSVABADUS Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks teiste huve. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine
2kursus Kas Sinu pereelu on õnnelik? Perekonnaõnn on mitmete tegurite ja komponentide koosmõju tulemus. Mõned olulised neist on positiivses vormis meile n.ö taeva kingitusena kaasa antud tervis, arukus, välimus, andekus jne. Mida antud ei ole või mis meie elus puuduse või nõrkusena esineb, tuleb meil endil planeerida, luua ja kujundada. Õnn ei ,,juhtu" iseenesest, ta luuakse. Olemasoleva abielusuhte kvaliteet sõltub paljudest faktoritest. Loetleme mõned: · Teadlikkuse aste suhte alustamisel; · partnerite pühendumise aste; · suhte emotsionaalne kvaliteet partnerite emotsionaalne küpsus jne; · selgelt sõnastatud eesmärkide olemasolu nii suhtes kui ka mõlema partneri isiklikus elus; · plaani olemasolu püstitatud eesmärkide saavutamiseks nii isiklikul kui ka peretasandil; · plaani konsistentne järgimine; · omavahelise kommunikatsiooni kvaliteet; · koos veedetud aja hulk ja kvaliteet; · e
maksma ja eeldatavasti ei lähe see lisakoormusena maksumaksjalt). 39. Kelleks (staatus) on muutunud inimene NPM ja heaolsegu vaimus reformitud heaolusüsteemis? Seletage lahti. 15 Inimese staatus: tarbija või kodanik? Tarbija suhteliselt passiivne turul osaleja, tarbib nii öelda lõpptulemusi. Ei aita kaasa poliitika kujundamisele, heaolu tagamisele. Erahuvi keskne ehk otsustab ja teeb valikuid subjektiivsest arvamusest lähtuvalt nt kui mulle see pood ei meeldi, siis ma lihtsalt lähen teise, st ka võimalust valida. Kodanik seostub kodaniku ja riigi vaheliste õiguste ja kohustustega. Kodanikul on identiteet, staatus, väärikus ja ta on ühiskonna võrdne liige. Kodanik on aktiivne turul osaleja ja ta mõjutab riiki tagamaks heaolu, samuti kujundav kodanikud avliku huvi. Kodanikuga seotub ka ühiskonna ja riigi majanduslik, poliitiline ning sotsiaalne areng. 40
Minul on alati rohkem vastutust kui kõikidel teistel. Nägu * Suhe teisega on palgest palgesse * Suhe näosse on algusest peale eetiline * Näo sisu ei saa hõlmata mõtlemisega, ta viib teispoole * Näo ilmumises on vastandikkus: siin on käsklus ,,Sa ei tohi tappa!" siin on vaesus (palve) nägu palub end teenida * Nägu tähendab lõpmatust. Teiste suhtes ei olda kunagi vaba. Inimene ja maailm * Mina kui subjekt ma olen mina ainult sel määral, mil ma olen vastutav. Ma võin asendada kõiki, aga keegi ei saa asendada mind. * Kui Ise on Teise jaoks, siis ilmneb lõpmatuse ausära. * Mina on alati vastutav ja kannab universumit, milline ka poleks ajaloo kulg. John Rawls (sünd. 1921) 1958.a. ,,Justice as Fairness" 1971.a. ,,A Theory of Justice" J.R. püüab luua deontoloogilist teooriat, mis tunnustaks tagajärgede tähtsust. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, olulised on inimeste sisemised arusaamad õiglusest.
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkondad
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud,
Vastutus George Bernard Shaw, 1856-1950oli iiri näitekirjanikVabadus tähendab vastutust. Sellepärast enamik inimesi seda kardabki.("Inimene ja üliinimene", 1903) Nagu on öelnud kuulus näitekirjanik G B Shaw on vabadus vastutus. Vabadus on inimese õigus valida ning vastutada oma valiku eest. Erinevates seadustes on toodud inimeste õigused. Osa õigusi saame sündides kaasa, õigus elule, vanematele, hoolitsusele. Osa õigusi omandame elu jooksul, nagu auto juhtimise õigus, õigus töötada, õigus alkoholi tarbida. Hetkest, mil oleme teinud valiku mõnda õigust kasutada, saame kaasa ka vastutuse oma valiku eest. Seega on vastutus inimese õiguse kasutamisega kaasnev kohustus.
Iga inimene võtab osa hea ja halva määramisest. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Mill: enne demokraatlike režiimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pärast peaks ta siis vastu võtma repressiivseid seadusi? Probleemid: 1. Rahvast mõeldakse kui ühetaolisest, ühesuguste huvidega massist, kus iga inimest mõjutab iga poliitika ühtviisi. Tegelikult aga on meil erinevad eesmärgid, huvid ja plaanid, me elame erinevates paikades ja oleme erineva elueaga, seetõttu näemegi, kuidas enamus saab vastu võtta seaduse, millel on vähemuse jaoks mõned väga ebameeldivad tagajärjed. 2. Süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima. Inimesed, kes on kõige paremini
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus Objektivism -> subjektivism Uusaeg: rõhk inimese õiguste sfääril, tähelepanu normidel ja seadustel (need mis õigusi kaitsevad) Kesked mõisted: õigused (rights), huvid(interests) ,,voorus"(antiik)-jäi tahaplaanile, sisu muutus, tähendus kitsenes: seaduste täitmine ANTIIKAEG
Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma.
Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste oman
Kuid inimesed on kord sellised, et teatud hetkedel nad mõtlevad ja lubavad, et enam nii ei juhtu, kui on toimunud midagi sellist, mis on ebameeldiv, kuid aja möödudes tavaliselt siiski kõik jälle kordub. Rosseau räägib ka sellest, et metslase üksik elu on selline, et loodus on talle andnud varustuse, millega ta saab üksinda toime tulla. Kui inimene oleks sel viisil tugev, kiirejalgne ja vaba haigustest, siis metslasele on vajalik ainult toit, seksuaalne rahuldus ja puhkus ning karta saab ainult nälga ja valu. Selline elu välistab ka iha kuulsuse järele, kuna metslane ei tunne huvi teiste arvamuste vastu, sellises staadiumis pole inimesel välja arenenud keelt ning enda väljendamise võimalused on väga piiratud, samuti puudub võimuiha (Wolff 1996). Kuid kas selline elu oleks täisväärtuslik, teades, et inimesed on suutelised arenema ja elama hoopis teistsugust elu kui metslane, kes ei tea suurt midagi, kuna tal ei ole vastavaid tingimusi. Arvan, et enamus siiski
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine).
2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik kahju hüvitamisega viivitusse? Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik ei pruugi kohe samal ajal ka viivitusse sattuda, sest viivitusse satub ta alates ajast, millal ta saab teada või pea saama teada ühelt poolt kahju tekkimisest ja teiselt poolt kannatanu isikust. VÕS § 113 lg 2. Näide: A kaevab kraavi. B jalutab ja kukub sinna sisse, saab kehavigastuse
eluaastale. Põhimõtteliselt on selles vanuses inimesel käeas põhiharidus ning selle hulka kuulub ka ühiskonna alaste teadmiste omandamine. Mina näen probleemi selle täitmises mitte nii väga haridustasemes, kui vastutamises. Selleks, et muuta 16-aastane võrdseks mõne 40 aastasega, eeldaks see, et 16-aastane suudab sama palju vastutada. Siinkohal tekib vasturääkivus seaduses. 16 aastane inimene ei ole enda tegude eest veel täielikult vastutav, ta peab omama seaduslikku eeskostjat. Kuidas saab ta siis valida, kui seaduse silmis ei ole kohustatud oma tegude eest vastutama. Ei ole ju mõeldav, et lapsevanemad vastutavad lapse poliitilise valiku eest. Samuti pole neil õigust oma veendumusi, sest see ei oleks vabaduse ja võrdsuse koha pealt õige. Ühesõnaga on see surnud ring. Nooruk valib, vanemad on aga kohustatud vastutama. Et oleks võimalik viia valimisõiguse piiri 16. Eluaastale on vajalik teha seadustes
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
Valvureid tuleb varajasest vanusest kasvatada nii, et kodanikud pole kunagi üksteisega vaenujalal olnud; inimhinge ümberkasvatamine kui ühiskondliku harmoonia saavutamine. Utoopia Aristoteles ,,Nikomachose eetika" Nagu ka õnne puhul vastandab tavaarusaamale seda, keda austatakse ja keda peaks austama. Tegelikult peaks austama ainult head ehk vooruslikku ja loomutäiuslikku inimest. ,,Au on loomutäiuse tasu." Kõik inimesed on loomu poolest võimelised head olema ja tegema ratsionaalseid valikuid. Loomupärased inimlikud kalduvused. Loomutäius on oskus tegutseda õigesti ja valida õige tegevus ning teha seda mõistlikul, kindlal ja mõõdukal viisil. Need käitumisviisid on seadumus loomulikud eeldused + harjutamine (on võimalik treenida õigesti ja mõõdukalt käituda). Mõõdukus on voorusliku käitumise põhidefinitsioon, mis rakendub ka au poole pürgimisel. Mõõdukas aupürgimus "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii
annaabi.ee 
