Kus on vabaduse piirid? (0)

Kus on vabaduse piirid
Vabadus on õigus mõelda ja teha kõike, hoolimata kehtivatest normidest, kuid arvestades samas ka oma tegude võimalike tagajärgedega ja olles võimeline nende tegude eest ka vastutust kandma. See on minu nägemus vabadusest. Oma kõnega püüan näidata vabaduse piire ning tegureid mis mõjutavad meie vabadust.
Vabadus on alati millegagi piiritletud . Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime.
Füüsilise vabaduse piirideks võib ennekõike lugeda tegevus- ja sõnavabadust. Sõnavabadus ei tähenda inimeste mõnitamist ja halvustamist, solvamist ja laimamist. Kuigi vahel võib selline mulje jääda, eriti veebilehtede kommentaariumides. Sõnavabadus on õigus öelda, aga ka kohustus vastutada. Ja kui vastutada ei osata, siis kaob ka õigus midagi öelda.
John Stuart Mill leiab, et mõttevabadus peaks olema täielik, tegevusvabadust aga tuleb piirata sealtmaalt alates, kus tegu kujutab endast kas või potentsiaalset ohtu teistele. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult baarist koju sõita. Isegi kui tõesti midagi ei juhtu, oleks Mill'i arvates taoline tegu ikkagi lubamatu. Nimelt ei oleks purjus inimene ohu tekkimise korral olnud võimeline adekvaatselt reageerima ning osutunud siis teistele liiklejatele ohtlikuks.
Füüsilise vabaduse suurimaks piirajaks on loodusseadused . Tavakõnes, vahel ka teaduslikes tekstides, kuuleme sageli räägitavat loodusseaduste rikkumisest inimese poolt. Tegelikult ei ole seda kunagi tehtud ega saa ka toimuma – loodusseadused on absoluutsed, nendega ei ole võimalik kaubelda. Me võime neid teada või mitte tunda, kuid rikkuda neid ei saa. A. Einstein on öelnud, et kui inimesel õnnestuks rikkuda kasvõi ühte loodusseadust, siis Universum variseks kokku. Nii on osooniaugud ja kliima muutused tekkinud kõigi loodusseaduste järgi, mitte neid rikkudes . Tegevusvabaduse suurendamist võimaldab loodusseaduste  parem ja täpsem tundmine .
Vabadusele paneb piire ka kultuur ning ka usk. Näiteks mosleminaised peavad katma enda pea ja keha, et vältida võõraste meeste pilke . Juutidel ja moslemitel tehakse usu tõttu ümberlõikamisi. Juutidel toimub see siis, kui laps on alles mõne nädala vanune. Seega ei ole noorukil selles mingisugust sõnaõigust. On ka selliseid kultuure, kus ei vaadata soosivalt naisi, kes soovivad end harida või töötada. Tihti võib juhtuda, et me käitume just nii nagu ühiskond seda soovib, sest kardame erineda.
Kokkuvõtteks võin öelda, et vabaduse piirid on igal inimesel erinevad, sest igalühel on oma arusaam vabadusest ning selle piiridest. Ka mõjutajad on erinevad, kas siis usk, kultuur või hoopis ümbritsevad isikud. Lõpuks olenevad meie vabaduse piirid sellest kes me oleme ning kust me tuleme.