50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K ..
Õppematerjali autor
Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding, mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb olevat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas, et kui kõik või enamik "kvalifitseeritud ja kompetentseid kohtunikke" eelistavad teatud naudingut teisele, siis eelistatu ongi kvaliteedilt kõrgem. Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? (Millistes piirides peab indiviidil olema võimalus teostada oma soove ja plaane ühiskonnas ning millistel kaalutlustel on õigustatud sellise võimaluse kitsendamine?) 5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena.
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ...................................................................................................
Kas vabadus on illusioon? Kui küsida meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga küsimuse peale, kas sina oled vaba, vastatakse jah. Vabadused jagunevad omakorda mõttevabaduseks ja teovabaduseks. Ükski inimene ei ole täielikult vaba, kuna meie igapäevaelu piiravad erinevad seadused, mis on üheks meie elu kujundajateks. Need omakorda jagunevad veel positiivseteks ja negatiivseteks piiranguteks. Kuid kas me saame olla vabad või on see meie ettekujutus?
soove ja plaane ühiskonnas ning millistel kaalutlustel on õigustatud sellise võimaluse kitsendamine?) Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. Kus on need piirid, millest ühiskondliku arvamuse võim indiviidi üle ei tohi väljuda? Kas inimest võib moraalselt hukka mõista, kui ta ei ole selline nagu ülejäänud (kollektiiv)? Ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada, nagu saab kehtestada seadusi, kuid õigluse seisukohalt hinnata ning kaudselt ka mõjutada saab ikkagi. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata
SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1
1.Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi? Ruselli järgi filosoofia on eikellegi maa-teaduse ja teoloogia(usuteaduse) vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile) 2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse(raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette-iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi.
igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata.
koolkonna spetsiifilised. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. NB! Filosoofiaprobleemid sõltuvad konkreetsest ajastust ja kultuurikeskkonnast (nt probleemid embrüoga, tuumarelva ja kloonimisega). 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Filosoofia valdkond, mis uurib teadmisi. Üritab leida, milline on inimteadmiste päritolu, loomus ja piirid. Proovib vastata s.h. järgnevatele küsimustele: Mis on teadmine? Millised on teadmise allikad?Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?Mis on tõde?Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? e olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Tegeleb olemise üldiste alustega, küsimustega, mis on maailm, mis on jumal jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid