laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline. Metaeetika erineb normatiiveetikast, mis konstrueerib eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika. Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudelt ainult instrumentaalset väärtust, tagajärgedel aga seesmist väärtust. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! T-U kiidab teo õigeks kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil.R-U puhul luuakse üldised reeglid tegevuste kohta , mis
On tõsi, et mõned inimesed hääletavad nii, nagu oleks neil kavas vastata küsimusele "kas te eelistaksite, et suitsetatakse või ei?" Need inimesed hääletavad tõesti oma eelistuste kohaselt. Kuid teised hääletavad nii, nagu vastaksid nad küsimusele "kas te arvate, et suitsetamist peaks lubama?" Vastavalt hääletavad mõned suitsetajad nii, et suhtuvad eitavalt omaenda mõnusse, väites, et on väär, kui suitsetajad allutavad teisi oma käitumise ebasoodsatele tagajärgedele. Ka mõned mittesuitsetajad hääletavad omaenda eelistuste vastu, väites, et suitsetamine on individuaalse otsuse küsimus. Teiste sõnadega, need inimesed hääletavad erapooletult, mistõttu hääletamine ei näita nende huvisid. Kui seda arvestada, siis ei saa rahus eeldada, et demokraatia on individuaalsete huvide või eelistuste teatavakstegemise viis. Mõned inimesed hääletavad selle poolt, mida nad kõige rohkem tahavad. Teised jätavad
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Piisab, kui neil on sobiv loogiline vorm. Näiteks: (1) Kõik üliõpilased tuleks Siberisse saata (2) Grigori on üliõpilane (3) Grigori tuleks Siberisse saata 2) Preskriptivism lubab mistahes universaliseeritud triviaalset kaalutlust pidada moraaliotsustusteks. Näiteks: (1) Igaüks peaks esmaspäeva pärastlõunal oma kõhtumasseerima.(2) Praegu on esmaspäeva päraslõuna.(3) Järelikult peaksime me kõik oma kõhtu masseerima. 3) Preskriptivism ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. Pole takistusi moraalipõhimõtete võinende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. Kognitivism Kui eetikaväited on sellised väited, mida saab pidada kas tõeseks või vääraks, siis on järgmised võimalused: (1) leidub tõeseid eetikaväiteid. (REALISM) (2) eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid. (VEATEOORIA) Epistemoloogilises plaanis on kaitstud ka
näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad tervikteemad kergesti segapuntra, kui neid mingi suunava taustsüsteemi alusel ei korrastata. Dearden (1976) heitis ette ka seda, et informaalse kooli teoreetiliseks aluseks võeti psühholoogia ja sotsioloogia, mitte aga pedagoogika. Laps ei ole nagu taim, mida kastetakse, toetatakse ja väetatakse. Vabakooli liikumine Free Schoolmovement sündis Ameerika Ühendriikides õpetajate ja lastevanemate koostöös.
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit. Direktori sõnul lubas uus õppekava vabadust, mis omakorda eeldab õpilastelt täiendavat vastutust. (Reiljan 2013) Kui oli veel üks tähtis probleem - mis saab lennunumbritest? Oldi väga erinevatel arvamustel. Direktor, õpetajad ja õpilased olid selle poolt, et alustada lende esimese lennuga. Linnavalitsus, lapsevanemad ja vilistlased jälle eelistasid vana lennunumbri jätkamist. Hoolekogu võttis vastu otsuse viie poolthäälega kaheksast, et esimene Läänemaa Ühisgümnaasiumi lend lõpetab numbriga 92. Kuigi paljude jaoks oleks olnud lõpusõrmuste sees number 1 väga oluline, siis leiti, et 92 aastat eestikeelset gümnaasiumiharidust on veelgi olulisem. (Lauri
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev. See ei ole mitte ainult inimesele omane, vaid see on selline elusloodusele omane üldine tunnus või omadus. See on tung kasvada, laieneda ja areneda. Inimloomuse puhul võtab see täiestumise ja eneseteostuse vormi. ROGERS Peetakse 20. sajandi üheks psühholoogia klassikuks. Tema õpetus, mille ta lõi on kasvanud ka väljapoole psühholoogia piire. See on mõjutanud pedagoogika ideid ja juhtimisteeoriat. Ta kasvas väga religioosses peres ning lapsepõlves oli Carl Rogers üksildane. Kompensatsiooniks sellele, et ta ei saanud eakaaslastega suhelda, sukeldus ta õppimisse. Tal oli tunne, et ta ei leia kohta inimeste maailmas. Humanistlikus koolkonnas kasutatakse sellist mõistet nagu elujõud ja eneseteostuse tendents. Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal.
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
A. Capp Inimene, kes ei õpi, kobab pimeduses nagu öine teekäija. Hiina vanasõna Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. G. Santayana Kes elab ainult lootustega, see sureb meeleheites. Tundmatu Ainult haritud saavad olla vabad. Epiktetos Kauneim keel koosneb enamasti lihtsatest sõnadest. G. Eliot Hea õpetamine on üks neljandik ettevalmistust ja kolm neljandikku teatrit. G. K. Godwin Uudishimu on rohi igavuse vastu. Uudishimu vastu rohtu pole. C. P. Traill Kuidas sa julged õpetada inimest lugema, kui sa pole talle õpetanud kõike muud? G. B. Shaw Sina näed asju ja küsid: "Miks?" Aga mina näen asju, mida pole, ja küsin: "Miks mitte?" G. B. Shaw Vaatamata sellele, et meie aeg pole veel tulnud, oleme siiski oma aja lapsed. H. Raudla Tavaliselt soovivad inimesed teada seda, mis pole nende asi. G. B. Shaw MEES JA NAINE, ARMASTUS, SÕPRUS Mehed teevad seadusi, naised kombeid. Voltaire Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola. M. Luther
avamine väga kindla õiguskohustuse võtmist, võõras on saanud osaks õiguskaaslusest ning ukse avajal lasub kohustus tema turvalisuse eest. Ka abielu oli mitte individuaalne vaid sugukonna asi, sest läbi taoliste ühenduste suurenes sugukonna turvalisus ning laienes õiguskaaslus. Veelkord: arhailine õigus on eelkõige maagia, äärmiselt oluline on vanne, mille vorme on ääretult mitmekesiseid. Igat väärvandujat tabas alati kõrgemalt poolt saadetud karistus (vandeneedus). Vanne arhailises õiguses koosneb kahest osast: pöördumine sanktsiooni kandja poole (tavaliselt teistpoolsuse ja jumalik, sest arhailises õiguses ei ole vahet teistpoolsusel ja siinpoolsusel ning see lubab jumaliku kaasamist õigusesse) teiseks osaks on sanktsioonide täpne kirjeldamine. Väärvandujat tababki kirjeldatud sanktsioon. Äärmiselt oluline oli just riitus, eksimise korral võis vanne pöörduda vanduja enda vastu. Kusjuures kavatsus ei
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata. 1) Sünd 1,5 aastat, usaldus ja usaldamatus. Laps hindab keskkonna sõbralikkust, kui on saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament. 2) 1,5 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus. Lapsed testivad oma piire. Kui saavad õiges olukorras iseseisvust ja suunamist, saavutatakse iseseisvus. Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
Ühtsesse moodusesse midagi teha paneb iga rahvas midagi erilist, rahvuslik eksootika (sisaldub rahvuslikus romantismis). Maailm 18. sajandil mingis mõttes oli Euroopa maailm, muu oli üsna võõras. Edaspidi tungib Euroopa ka mujale. Aafrika avastamine toimub valdavalt 19. sajandil. Romantikud vastanduvad neoklassitsismile, mitte valgustusele, valgustuse ideed kanduvad edasi, valgustus-romantiline kompleks. Kronoloogia on inimeste loodud, et oleks kergem mõelda, korrastamine. Kultuuriepohhide piire ei saa nii täpselt määratleda, alati tuleb tagasi võtta. Valgustus (ja ka muud nähtused) levivad kontsentriliste ringidena. Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi
Aga milleks inimestele niisugune hullmäratsev and? Muusilised kunstid on naudinguks. Vanal muusikale ie ole mõtet ja klassikaline muusika pole hea mitte millekski. Muusikat tuleb pidevalt uuesti täita. Mis tahes asjast kõneldes tuleb uurida: (1) kas asi on lihtne või paljuvormiline; (2) millised on selle asja sõltuvus ja mõjusuhted.Ilmselt on techne Platonil paljuvormiline asi. Ta kasutab techne mõistet kaheti: 1) järgides eelnevat traditsiooni; 2) pannes sõna tähendusele uusi piire, seda oma süsteemile vastavalt ümber mõtestades. Platoni eelses traditsioonis kasut. sõna techne tähenduses teadmine, sellele vastav oskus või suutlikkus ja sellele omakorda vastav toimimine. Techne`t võis kasutada ühtviisi nii teoreetiliste teaduste kohta, nagu geomeetria või astronoomia, kui ka praktilist laadi oskuste kohta, nagu on seda mis tahes sepatöö. Kindlasti on techne ka meditsiin, mis kõiki kolme
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja
Kogu see risoomne liikumine baseerub masina mõistel.Masin ja masinlikkus tähendavad Deleuzi ja Guattari filosoofias mitteteadvuse tööpõhimõtet, mis seisneb korduvates ühendustes ja katkestustes.Seda masinat hoiab käigus iha, mis käsitleb asju otseselt ja vahendamata. Ihal on Deleuzi ja Guattari arvates risoomseos (nagu info otsimine internetis, oled kusagil ja sealt edasi mingid muud nimed ja jälle uued huvid ja siis edasi). Tegelikult on iha ammendamatu, sellel ei ole mingeid piire, on ainult ühiskonnad ja kultuurid, mis üritavad seda kuidagi kanaliseerida. Kui iha on kanaliseeritud kusagile, siis alati selle pärast, et keegi saab sellest kasu. Deterritorialisatsioon – mingid vanad kindlad iha kanalid kaovad ja tuleb palju uusi võimalusi (ühsikonna arengul uude astmesse). Igale Deterritorialisatsioonile järgneb reterritorialisatsioon, kus üritatakse iha jälle kusagile piiridesse pannakse. D E L E U Z E ja G U A T T A R I "Skisoanalüüs"
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Ka Tambeti naine suri kähe aasta pärast. Tambet oli agar ning väle mees, kes liikumist ja varakuhjamist armastas, kuid isamaa õnnetusest suuremat ei hoolinud. Ta ostis veel kolm noort sulast, ehitas kena ruumika elumaja kõrvaliste hoonetega, piiras õue palkseintega ja istutas aia väljapoole seinu. Parajal köhal, elumajast vähe eemal, raius ta metsa maha ja hakkas suuresti põldu harima. Sakstest ei hoidnud ta Vahuri käsu vastu ennast mitte eemale, vaid hakkas juba varakult nende keelt õppima, käis sagedasti Tallinnas ning Lodijärve lossis kauplemas ja endale tarvilikku kraami toomas. Oma poja Jaanuse pani ta kohe pärast Vahuri surma Tallinna Mustmunga kloostrisse õppima. Tema nõu oli poega täieks saksaks ja kirjatargaks kasvatada. Vahuri viimse manitsuse unustas ta hoopis. Aga Jaanus pidas seda meeles. Sest üksikud 14 juhtumused, mis lapse südant põhjani on põrutanud, helisevad läbi mehepõlve järele ja
seaduslike pärijate vahel jagada. Naine käsutas oma kaasavara, mees oma vara. 6.4. Vanemate ja laste suhted 6.4.1. Seadusjärgsed lapsed Abielust sündinud lapsed ja orjatari lapsed, kellele isa ütleb minu lapsed, need arvatakse perenaise laste hulka, st saab. 6.4.2. Vanemate õigused laste üle Vanemad panid paika pärijad, otsustasid kaasavara üle. Vanemad said teha kokkuleppeabielusid, vaadata oma poegadele välja sobivad naised. 7. Õigusrikkumine ja karistus Hammurabi koodeksi normide järgi 7.1. Tsiviil- ja kriminaalõigusliku vastutuse eristamine Ma arvan, et need teod, mis nägid karistusena ette surmanuhtlus või vigastust, siis tegu oli kriminaalõiguse valdkonda kuuluva pügalaga. 7.2. Süüteod 7.2.1. Süüteoliigid Kuriteod Karistused Isikuvastased Surmanuhtlus; vigastavad karistused (taliooni printsiibil); rahatrahv
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Teatud inimestel on selliseid isikuomadusi ja nad võtavad enesele rolle, mis võimaldavad neil muutuste protsessis veenvad ja mõjukad olla. Mõelge, millised on mõjukad inimesed teie elus. Mis neid teistest eristab? Olles selle küsimuse esitanud ja võimaluste üle mõtisklenud,, koostasin ma mitu erinevat kirjeldust. Siin on mõned neist. Mõjukad inimesed on südamlikud ja hoolivad; nad on targad; nad on pädevad; nad on julged ja valmis pakkuma abi väljaspool oma ametialast rolli; enne nõuannete jagamist kuulavad nad su ära; nad on kannatlikud; nad pingutavad rohkem; nad selgitavad protsessi kõiki etappe; nad ei karda tunnistada, et tegid vea; nad on visad; nad ei mõtle ega tegutse nii, nagu oleksid nad teistest paremad; nad on väärikad; nad tunnevad huvi selle vastu, mida sa teed; nad on valmis aitama; nad panevad su tundma, et sinu vajadused on olulised.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
6. Erapärimisjärgluse põhimõte Perekonna pärimisjärgluse alusel läheb pärandaja vara tema surma korral üle tema sugulastele ja tema Erapärimisjärgluse põhimõte tuleneb pärimisõiguse olemusest enesest eraomand peab jääma abikaasale. Lähimad perekonnaliikmed omavad eesõigust kaugemate sugulaste ees. eraomandiks ka omaniku surma korral, alles pärimine muudab üksikisikule kuuluva omandi tõeliseks eraomandiks. Riik või siis kohalik omavalitsusüksus saab seadusjärgseks pärijaks üksnes siis, kui Perekonna pärimisjärgluse põhimõte on teatud vastuolus testeerimisvabaduse põhimõttega, sest keegi teine ei päri (1996. a. ja 2008. a. PärS § 18).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
