Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma puhkes ja vanaisa selle eest teda pool jutluseaega kõrvapidi kinni hoidis. Siis kerkis Juhani mälestustest teine pilt, mil ta oli juba piisavalt vana teadmiseks, et seda punkti polnud tõesti vaja, kuhu kärbes ta jutluseraamatus pani. Meenub, kuidas
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile,
võimalusi varieerumiseks. Kasutades piltliku seletust asja lihtsustamiseks, siis vaatame esmalt tüütut kärbest suveööl, kes lendab magaja toas ringi. Mees on 12 proovinud kõike, et tüütust kärbsest lahti saada ning viimase võimalusena proovib rääkida: ,,See on piisavalt suur tuba, on palju teisi kohti. Pole mingit põhjust, miks sa minu kõrva ääres pead olema." Selle peale jääb kärbes aga mõtisklema, kui palju neid teisi kohti siis õigupoolest on. Inimenegi hakkab sellele mõtlema. Klassikalises universumis ehk lõpmatus universumis oleks vastus lihtne: lõpmatu arv kohti, kuid hetkel on vaatluse all varieeruvad võimalused. Kärbes võiks liikuda kolm meetrit paremale või 2.5 meetrit alla või 1,17 meetrit vasakule. Kärbse positsioon võiks jäädagi varieeruma, sest võimalusi ehk kohti, kus kärbes olla võiks, on ju lõpmatult.
Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema. Toitu olla viidud talle lauda pääle ja katuse persise otsast käinud ta tee läbi. Kui keegi iseendas mees oli omale vilja vähe tagavaraks kogunud, siis öeldud selle mehe kohta: "Mis tall viga elada - temal ju vädaja." See vili, mis vädajast toodud, olla kõrbend maitsega ja seemneks kõlbmata. Need ülemal toodud on ümbruskonnast piiru tule valgel räägitud jutustused METEOORIDE VAATLUS : 1. Millal korraldada vaatlusi Uued vaatlejad peaksid valima vaatluste aja mõne rikkama/peamise meteoorivoolu maksimumi lähedal, kus tunnis on näha rohkem kui 15-20 meteoori. Mitte üksnes selle pärast, et paljude meteooride nägemine pakub rohkem lõbu, tähtis on näha neid rohkem ka selle pärast, et saada küllaldast praktikat andmete registreerimisel ning tutvuda meteooride ilmumisega. Kui teha seda tavalisel keskmisel ööl, nähakse vaid
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unen�
Ootamatu pööre minu elus. Kohver oli nagu ikka. Pruun. Veidi kulunud nurkadega ja lahmakas, nii et seda paigalt nihutada oleks olnud suhteliselt piinarikas. Seal ta siis nüüd seisis. See kohver noh. Leivavärvi ja suur. Mõtetult suur kusjuures. Alati saaks läbi ajada palju väiksemate ja praktiliste sumadanidega.Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei
Tammsaare õpingud ülikoolis jäid lõpetamata lõpueksamite eel avastatud raske tuberkuloosi tõttu. Sellest hetkest algab kirjaniku elus tegelikult uus eluetapp, mis on märgistatud pideva murega tervise pärast, kuid ka uuelaadse ümbritseva tajumise poolest. Kirjanik sõitis läbi raskuste raha laenates ennast ravima Kaukaasiasse Punasele Lagedale (seal asub praegu samuti väike Tammsaare muuseum), kus sündis hulk miniatuure, mille loomiseks Punase Lageda ilus ümbrus inspiratsiooni pakkus. Tammsaare oli Punasel Lagedal 1912. aasta märtsist 1913. aasta suveni. See ainus välisreis (rohkem kirjanik oma elu jooksul Eestist ei lahkunud) jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Peale Kaukaasiast tagasitulekut avastati Tammsaarel peagi uus terviseprobleem, kasvaja maokaelas. Väga raske operatsioon õnnestus siiski, kuid jättis jälle jälje kogu eluks kirjanik
ISIKSUSE- JA SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA PROJEKT VÕÕRASTE INIMESTE AVALIK JÄLGIMINE 15.10.2007 TEKKELOOST Idee tekkis ühel täiesti tavalisel õhtul, mil üks inimene meie seltskonnast otsustas kas siis tähelepanuvajadusest või lihtsalt igavusest tänaval kõndides ühe hotellirestorani suurtest madalatest klaasakendest sihilikult, pikalt ja tähelepandavalt sisse vahtida ning sellega seesistujatele ebamugavust ja väljasolijaile meelelahutust pakkuda. Kui alguses paistis ta tegevus lihtsalt naljaka ja ,,hulluna", siis ühel hetkel hakkas tunduma, et konkreetse projekti aluseks sobiks see päris hästi. OLEMUSEST Projekti aluseks on idee tekitada kunstlikult olukord, milles osutame varjamatut ja pealetükkivat tähelepanu mingite konkreetsete võõrase inimeste (inimgrupi) tegevuse vastu, s
................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika .........................................................
Juss pidi sooritama ka võimlemiseksami, mille toimumises poisid olid kahelnud. Selle eksami eest oleks ta peaaegu kahe saanud, kuid õpetaja pani talle siiski kolme. Viimase eksami (matemaatikas) sai Juss viie. Kui kõik eksamid olid sooritatud võttis Juss oma paberid koolist välja ja viis Kustisse. Teine osa Viieteistkümnes peatükk Uueks direktoriks sai härra Puhm, kelle hüüdnimeks sai Tuhm. Ta andis üheteistkümnendas klassis kodanikuõpetust. Kodanikuõpetuse tunnis lendas aknast sisse kärbes. Õ petaja üritas teda kätte saada, kuid ei suutnud. Järgmisel korral võtsid poisid purkide, topside, tikkutooside jms. kaasa kärbseid ning lasid need tunni ajal lahti. Järgmiseks tunniks käskis õpetaja klassi panna kärbsepaberid. Poisid tegidki seda, kuid liigse hulga kärbsepaberitega. Kärbsepabereid koristades said kõik liimiseks (kaasaarvatud õpetaja). Kuueteistkümnes peatükk Wikmani Gümnaasiumis oli kombeks teha lõpumärk. Kavandi tegemine jäi Jaagu peale
NT kohaselt on selleks aga kaugelt valdavalt GT. DNA replikatsioon ei ole ideaalne protsess, tekib vigu sisse (parandab ennast ise) Põhiline idee: mutatsioonid fikseeruvad paremini seal, kus toimub enam rakkude jagunemisi. Seega spermid on palju enama tõenäosusega kohad, kus uued mutatsioonid genereeruvad, sest permid elavad üle väga palju enam rakujagunemise tsükleid kui munarakud. Imetajatel vastavalt ca 200/33. EVOLUTSIOONI EDENDAVAD MEESTERAHVAD See hüpotees on tuntud kui male-driven-evolution. Eksperimentaalseid andmeid on vähe, kuid lindude puhul on tõepoolest näidatud, et vahe permide ja munarakkude muteerumiskiiruses on 2,5-4,5 kordne. Seega hüpoteesil näib olevat tõepõhi all. Mutatsioonide varieeruvus: Neodarvinism Tänapäevane versioon 5. Adaptatsioon e kohanemine, finess e kohanemus, koadaptatsiooni mõiste Adaptatsioon e kohastumus tekib, säilub või muutuvad LV mõjul
aga siis enam ööbik ei laula.(VABADUS) Novell „Varjundid“- 1917- üks puhtamaid impressionistlikke teoseid. Päevikuvormis armastuslugu. Poiss tuberkuloosi haige ja ka tema armastatu kannatab selle all. Poole pealt mõista juba, et teos lõppeb traagiliselt. Tammsaare oma loo pealt kirjutanud. Palju helisid ja värve. Peategelane mängis viiulit. Novell „Kärbes“- armastuse otsingud. Peategelane otsib aga ei leia. Ainuke kellega rääkida on kärbes. Paralleelselt Tixi armastuseotsing aga ei jõua seegi õnneliku lõpuni. „Tixi lööritas ennast abielusadamasse“. Romaan „Kõrboja peremees“- 1922- Katku Villu, Kõrboja Anna ja Sauna Eevi. Olulised ka Anna isa ja Villu isa. Talupojaromaan, armastusromaan, sest kõik sündmused saavad alguse armastusest. Kõik vihjeline armastuse suhtes. Ei Anna ega Villu isa pole õiged peremehed. Lootus, et Eevi pojast saaks uus ja sobilik peremees
II LINNAREALISM Teadlik ärapöördumine külarealismist. Huvi keskendub üksikisiku psühholoogilistele probleemidele ja haritlasteema tuleb vaatluse alla. Kasutab linnakeskkonda. 1907 1910 üliõpilasnovellid · ,,Noored hinged" · ,,Pikad sammud" · ,,Üle piiri" võltsmoraal (noor naine ootab last ning on vallasema) Teemad: · üliõpilaselu · armastus · feminism 1917 ,,Varjundid" haigusaastate meeleolu · teravnenud psühholoogiline vaatlus · impressionistlik meeleolude rõhutamine Traagiline armastuslugu sanatooriumis: nukker, lüüriline meeleolu. Sonja sureb teose lõpus meeleolude vahetus. 1917 ,,Kärbes" Vananev kirjanik Andres Merihein endasse tõmbunud, unistaja, eraklik ning vestleb kärbsega, kes ta veiniklaasi servale lendab. Neiu Västrik ehk Tiksi on Meriheina sugulase pruut. Üliõpilastel toimus
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus
Lapse vaatlus- analüüs Lizett Käst Koolieelse lasteasutuse õpetaja I kursus Lapse vaatlus- analüüs Vaatlus toimus 2. Novembri õhtul ajavahemikus 19.20-19.40. Polnud kõige parem aeg, mil last vaadelda, sest õhtul on lapsed enamjaolt juba väsinumad ning jonnakamad, kuid kahjuks ei leidnud varasemat aega. Vaatlusaluseks oli aastane tädipoeg, kelle nimi on Enrik. Vaatlusest võtsid osa veel Enriku vanaema, ema, suurem nelja aastane vend ning onu. Vaatlus leidis aset majas, Enriku kodus. Vaatluse esimesed 5 minutit möödusid tegusalt. Enrik kõnnib mööda tuba ringi,
Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) TEOORIA (kr.k. – vaatlus, uurimus, õpetus) ♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina T. vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses (Babbie 2004) ♥ Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest
KVANTITATIIVSED MEETODID MAJANDUSTEADUSES JÄRJEKORRATEAOORIA KODUTÖÖ 1. Võtsin vaatluse alla Tartu Kaubamajas asuva Coffee IN-i kohvipoe. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine Coffee IN-is on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas tal on enne juba plaan valmis, mida osta tahab või ta otsustab seda kohapeal. 2.Coffee IN kohvipoed varustavad inimest värske kohvi, kohvilaadsete jookide, kakaode ning kergete suupistetega, mida on võimalik lisaks kaasa osta. Coffee IN on avatud Tartu Kaubamajas E-P kella 9-21. Tegemist on ühekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on üks kassa. 3.Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas. Selle saaksime kassaaparaadist järgi vaadata, kuid periooditi on see erinev. Seega, kas me otsime absoluutset keskmist või võtam
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid
Uusi koldeid on tekkinud nende sisserändel Lätist. Paaril viimasel aastal on kartulimardikas jõudnud juba ka Soome ja seal kardetakse tema paiklikuks muutumist. Kartulimardikat kutsutakse tulnukaks preeriast, kellel on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus. Väljarändeid soodustavad ka äikeseeelsed ja põuased ilmad. Tema lennukiirus võib olla kuni 8 km/h ja lennukõrgus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võib ta lennata 8-10 km. Tugeva tuule puhul orienteerivad nad oma lennu tuule suunas ning võivad kanduda 200-400 km kaugusele. Merre sattununa peavad nad vastu kuni kaks nädalat. [5] 1.4 Kohanemisvõime Kartulimardikas on väga suure kohanemisvõimega, kuna tal on resistentsust tagav geenide kompleks. Selletõttu võib tal tekkida tõrjepreparaatide suhtes resistentsus 10...15 põlvkonna vältel. Lisaks pärilikule resistentsusele on tal ka füsioloogiline resistentsus. On täheldatud ka,
mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud,Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis ja struktuur Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natu
Intervjueerija peab eelnevalt tutvuma intervjueeritava tegevusvaldkonnaga, tema vaadete ja tõekspidamistega. Oluline on ka hea suhtlemisoskus ja kuulamisosakus, sest mitte alati ei ole intervjueeritavad valmis oma seisukohti ja ennast avama. See kui palju ta endast ja oma tõekspidamistest räägib, sõltub paljuski sellest, kui vahetu ja hea kontakst tekib intervjuu ajal. Kasutada sooja, sõbralikku ja julgustavat hääletooni Usutlusega kaasneb alati ka usutletava vaatlus, need andmed tuleb küsitluse käigus samuti fikseerida, sest inimese miimika ja keha keel (liigutused) näitavad tema vastuste väärtust, nende tõelisust. Usutlus nõuab pikemat aega. Usutlevaga parema kontakti saamiseks tuleb eelnevalt ennast kui küsitlejat tutvustada ja selgitada eesmärke, milleks uurimust teostatakse ja millises laadis, millest tuleb juttu, mis eesmärgil küsitlust teostatakse. Intervjuu negatiivsed küljed :
Tartu Ülikool Eesti ja soome-ugri keeleteadus Merilyn Muru LAPSE VAATLUS JA SELLE ARENGUPSÜHHOLOOGILINE ANALÜÜS KOGNITIIVNE ARENG Arengupsühholoogia Tartu 2014 Lapse kognitiivne areng Vaadeldavaks lapseks valisin 3-aastase ja 10-kuuse Morten Hindrik Muru. Vaatlus toimus poisi vanema venna kodus 11.10.2014 kell 10.15-10.40. Poisil on suur pere: ema, isa, kaks vanemat venda (21-aastane ning 13-aastane) ning kaks vanemat õde (17-aastane ja 11-aastane), niisiis on Morten kõige noorem laps peres. Vaatluse eesmärgiks on välja selgitada, millised kognitiivse arengu etapid lapsel esinevad. Vaatlus Vaadeldav laps tuli külla oma kõige vanemale vennale. Morten tuli kohe peale riidest lahti
Bakterid ja nende levik kodus Uurimistöö 1 Sisukord Probleemi püstitamine.................................................................................................................3 Taustinfo......................................................................................................................................4 Hüpotees......................................................................................................................................5 Uurimise metoodika....................................................................................................................6 Vaatlus.........................................................................................................................................7 1. Tualettruumi ukselink.........................................................................................................7 2. Sissekäigu uks..................................
talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: 10 "Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi sul selle tähe keerab? Ah? ,,Luiteliivadel joostes" (1971) Luiteliivadel joostes tuli sinine meretuul ja ütles mulle: Tõeline armastus on olemas. Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal. Sinu kujuteldav hing on olemas. Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes helerohelisel männikasvul. Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus tohutus laanes tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul 11 puhusin selle kaldaliivale päikese kätte.
Selgitust ei ole sellele aga leitud tänapäevani. Millist rolli mängib aeg? Leidub arvamusi mille kohaselt on Bermuda kolmnurk tavalisest erinevate füüsiliste dimensioonidega ja seetõttu kulgeb aeg seal kiiremini või aeglasemalt või ei liigugi üldse. Mõned juhtumid näivad seni tõestamata väiteid kinnitavat. Näiteks lugu piloot Bruce Gernoniga, kellel tuli 1970. aastal Miamile lähenedes läbi pilvede lennata. Pärast Miamis maandumist tegi ta kindlaks,et tema lennuaeg oli olnud pool tundi lühem kui tavaliselt. Veelgi dramaatilisem on kahekümne kaheksa reisijaga Miamile lähenenud Eastern Airline'i lennuki juhtum. Lennuk kadus kümneks minutiks Miami lennujaama dispetseritorni radariekraanilt. Aga kohe pärast häireolukorra puhul ette nähtud toimingute alustamist ilmus lennuk jälle nähtavale ja maandus õnnelikult. Selle lennuki pardal polnud keegi midagi ebatavalist märganud
AKENDE RESTAUREERIMINE Praktika aruanne Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2012 1. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD · Marker · Pesuvahend · Kaabitsad · Kuumaõhupuhur · Näpitsad, kruvikeerajad · Peitel, höövel, saag · Puiduklotsid, puiduliim, · pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) · Lihvpaber, lihvklots · Linaõlikitt, tihvtid, haamer,kitinuga · Kruntvärv, värv, pintsel · Tolmumask, prillid Pilt 1. Tööriistad Pilt 2. Tööriistad Pilt 3. Tööriistad Pilt 4. Tööriistad 2. TÖÖ ETAPID · Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine · Puidutööd: puiduparandused, lihvimine · Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine · Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus 3. ETTEVALMISTUSTÖÖD 2.1 Akna pesemine olmemustusest Pü
aasadel, põldudel ning metsas. Püüdke olla õitsemisajal rohkem toas. · Akende ja ventilatsiooniavade kaitseks kasutage tolmufiltreid või märga riiet - need vähendavad allergeenide sattumist toaõhku. · Peske õhtuti juukseid või vähemalt kammige need läbi märja kammiga. · Allergeensete taimede õitseperioodil ärge kuivatage pesu õues. · Neid riideid, mida kannate õues, ärge hoidke magamistoas. · Ärge osalege heinatöös ega magage heintel. · Püüdke niita maja ümbrus enne heintaimede (muru) ja umbrohu (puju, koirohi, malts) õitsemist. Koristage langenud lehed ära. · Ärge tooge tuppa urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli. Vältige ka lillede kuivkompositsioone. · Tuulutage tubasid varahommikul, mil õhus on vähem õietolmu. · Kandke silmade kaitseks päikeseprille. Kui Te olete õietolmu suhtes ülitundlik, olge ettevaatlik ka mõne toiduaine, eeskätt mee, päevalilleõli, pähklite ja mandlite söömisel
Su enda kätes on maailmakohus, kui julged tahta: saagu valgus! - siis ka valgus saab. 8 Luiteliivadel joostes Jaan Kross Luiteliivadel joostes tuli sinine meretuul ja ütles mulle: Tõeline armastus on olemas. Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal. Sinu kujuteldav hing on olemas. Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes helerohelisel männikasvul. Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus tohutus laanes tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks,
seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keelatud territooriumil. Ta tundis ennast kutsumata võõrana. Kogu tänav tundus talle suletud, ärapööratud näoga. Tänav oli pime, vaid mõni üksik jõulutäht kellegi aknal põles. Mees kõndis edasi ja nüüd tegi tänav väikese käänaku ja ta nägi ühest majast tulevat valgus juga. Maja uks oli avatud ja sealt kostus muusikat, klaverimängu. Mees astus uksest sisse majja ja sealt edasi läks veel üks ruum kus oli uks lahti ja kust muusika tuli. Ta nägi ukse vahelt istuvaid inimesi, kuid valgus oli nii hele ja ta õieti ei näinudki kõike hästi. Ta seisis keset ruumi ja tema juurde tuli üks hallijuukseline vanamees,
erksavärvilisi ja tugevalt sahisevaid riideid (vaata pilt 4). Lindudel on erakordselt hea nägemine ja kuulmine ning märkavad ohtu juba kaugelt. Parim aeg linnuvaatluseks on hommikuti, kui taevas hakkab valgenema, sest just siis hakkavad linnud omale toitu otsima, sest pika öö jooksul on nende kõhud tühjaks läinud. (Davies, Davidson, Courtauld, 2010) Pilt 4. Linnuvaatleja (Autor: Margus Ots), 2012 1.11. Kuidas määrata lindu? Kui avastate õues jalutades või lihtsalt aknast välja vaadates tundmatu linnu, siis ei tohi teda silmist ära lasta ning tuleb üritada teda võimalikult kaua tähelepanelikult jälgida. Ei tohi hakata kohe paaniliselt määrajat otsima. Kui lind lendab minema ja linnuvaatleja ei suuda tema välimus ja käitumise kohta midagi meenutada, siis teda enam määrata ei saa. Seepärast tuleb linnu kohta võimalikult palju iseloomulikku meelde jätta (Vaata joonis 1). Veel parem, käituda nagu detektiiv ja esitada endale vaatlemise ajal küsimusi.
SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud. Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi parandamas. Järgnevas töös võib leida meetodeid kuidas, kus ja millal vaatlus teostati ning mille põhjal on tehtud erinevad kokkuvõtted ja järeldused. Vaatlust teostati 10 tunni jooksul Pärnus Jüri Jaansoni terviserajal. Valimi suuruseks oli 162 inimest, kelle andmete analüüsimisel on välja toodud soo ja vanuse eelised ja samuti,kas sporti tehakse üksi või seltskonnas. Töö koosneb kahest peamisest osast : esmalt keskendutakse valimi kirjeldamisele ning arvulistele kokkuvõtetele,uurimuse teises pooles keskendutakse arutlusele. 1. MEETODID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
