TEADUSFILOSOOFILISEST VAATEPUNKTIST. REIN VIHALEMM ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" põhineb küll Rein Vihalemma artiklitel, kuid raamatu on koostanud Ülo Kaevats. Raamat on koostatud nii, et see selgitaks ,,võhiklikule" lugejale algusest ,,lõpuni" teadusfilosoofilist maailma ja seda, mida teadusfilosoofial on pakkuda. ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" on jagatud neljaks osaks, kus igas osas käsitletakse teadusfilosoofiat erineva nurga alt. Mina lugesin kahte esimest osa. Esimeses osas on lugejale esitatud Vihalemma artiklid, mis selgitavad nii teaduse kui ka teadusfilosoofia algeid. Näiteks käsitletakse alkeemiat, mis on mõningate teooriate kohaselt keemia ,,ema". Filosoofilisi mõisteid avatakse teiste filosoofiliste mõtete kaudu. Tavamõtlemises toimib asi samuti, kuid inimene ei anna sellest nii selgepiiriliselt aru. Tegemist on põhjus-tagajärg mõtlemisega. Näiteks, kui väl...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ Jekaterina Sei KELA 1 AÜ NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST Referaat Juhendaja lektor Sergei Džalalov NARVA 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1NOORUKIIGA.....................................................................................
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unerežiim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unerežiimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
vanatädi on negatiivne tegelane oma rõhuvate ja masendavate mälestustega. Võib öelda, et tegu on nn kõiketeadva jutustajaga, kellel on juurdepääs kõikidele sündmustele ja tegevuskohtadele, samuti on jutustaja usaldusväärne. Kõige paremini suhtub jutustaja peategelasse Jaani, kes kõikides olukordades käitub tasakaalukalt ning rahustab ka oma kaaslast Margitit. ,,,,Ära nüüd... Mis sa kogu aeg kaebled," lohutas Jaan". Jutustaja ise ei ole tegelane. Sündmused on Jaani vaatepunktist fokuseeritud, jutustaja annab edasi Jaani mõtteid, näiteks mõtiskleb noormees tolmurulli üle, mis oli külmkappi sattunud ja meenutab vanaonu juubelit. Jaani vaatepunktist kirjeldatakse teose tegelasi, näiteks vanatädi, kui Jaan teda tema kodus bareti ja mantliga näeb. Teos on jutustatud läbivalt ühest vaatepunktist: Jaani omast. Teoses on kolm tegelast: peategelane Jaan, tema elukaaslane Margit ja neiu vanatädi. Arvan,
Minu digitaalne kirjaoskus Digitaalne kirjaoskus on võime leida, mõista, hinnata ja analüüsida infot kasutades digitehnoloogiat. Pedagoogilisest vaatepunktist hõlmab digitaalne kirjaoskus oskust otsida teadmisi ning mõista digitaalsete lahenduste kasutamis- ja kaasamisvõimalusi. Digitaalse kirjaoskuse arendamine on oluline osa kaasaegses ühiskonnas, et inimene saaks olla osaline digitaalses ühiskonnas ja teadlikult võtta osa aruteludes. Digitaalse kirjaoskuse alla lähevad ka tänapäeval väga populaarseks saanud kohtades nagu näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval
ka lootusetus olukorras kaitsta. Teistes tingimustes oleksid nad võinud Eestile poliitiliselt väga vajalikuks osutuda. Kui eestlased Sinimägede lahingutes oma rahvusliku juhtkonna kutset järgides oma rahvast ja kodumaad kaitsnud poleks, saaks Venemaa kasutada propagandarelva, väites õigusega, et rahval, kes end ei kaitse, polegi õigust omariiklusele. Ning kui teha valik Punaarmee ja Saksa mundri vahel eesti meeste isiklikust vaatepunktist, jättes nende kohuse oma maa ja rahva ees kõrvale, ka siis langeb valik Saksa mundri kasuks paradoksaalselt olid eestlaste kaotused võitja st Nõukogude väes suuremad kui kaotaja poolel. Selge on vaid see, et üksinda me vasu poles pidanud liitlaseta, olgu see vabadusetahe kui suur tahes. Oleks sakslased ehk kauem vastu pidanud ja sõda pikemaks veninud ,siis ehk oleks valikud hoopis teised. Lõppkokkuvõttes ega sõda ju meie pärast peetud. Vastamisi oli ikka Saksamaa ja Venemaa.
Kuningas Oidipus: kohtuprotsess Helina Kalbe, 10a, 19.02 Oidipus Kõik algas sellest, kui ma päästsin Teeba linna kohutavast needusest. Nimelt oli siin kohutav koletis, keda kutsuti Sfinksiks. Sfinks tappis igaühe, kes temast möödus ja kes ei osanud leida vastust tema mõistatusele. Mina aga olin just see, kes vastuse leidis ja sellepärast pidi Sfinks end hukkama. Seda ta ka tegi. Kui rahvale see uudis kohale jõudis, tõstsid nad mu Teeba linna kuningaks ning andsid mulle naiseks kuninganna Iokaste. Pean ütlema, et minu valitsusaeg oli rahva jaoks hea. Kõik olid õnnelikud ja polnud probleeme. Hiljuti aga oli põud ning hakkas levima katk. Taimed ei kasvanud, loomad surid... Niisiis ma saatsin oma abikaasa Iokaste venna Kreoni Delfi oraakli juurde, et Apollonilt tema ennustustarga suu läbi teada saada, miks oli jälle õnnetus linna peale langenud. Kreon läks. Kreoni oodati. Kreon tuli. Mees teatas, et Phoibos...
raamatutes. ,,Suured narratiivid" annavad edasi ühiskonna- ja kultuuriväärtusi, mistõttu on oluline, et need lood püsiksid läbi ajaloo, algselt suulises, hiljem kirjalikus kultuuris. 2. Lucien Febvre'i raamat ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" erineb paljudest teistest Lutheri- käsitlustest oma objektiivse vaatepunkti poolest. Febvre'it huvitab indiviid ja tema seos ühiskonnaga. Oma teoses vaatleb ta reformatsiooni kahest erinevast vaatepunktist Saksamaa eri ühiskonnakihtide soovist reformatsiooni järele ja Lutheri soovist oma ideed realiseerida. Tekstikatke annab ülevaate 16. sajandi Saksamaast, kus katolik kirik omas liiga palju võimu. Lutheri põhiküsimus seisnes selles, kas üksikinimene vajab Jumalaga suhtlemiseks süstematiseeritud kirikut. 1517. aastal avaldatud 95 teesis oli kirjas tema arvamus, kuidas katoliku kirikut muuta.
1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide vahel. Kuid selline samastamine ei seleta kõike. 3. Kollektiivis langeb grupi, mida organiseerib häbi ja grupi, mida korrastab hirm, eristamine kokku jaotusega „meie – nemad“. Piirangute iseloom, mis pannakse „meile“ ja
Kew Gardens Virginia Woolf 1. Novelli aeg ja ruum 2. * Kelle vaatepunktist on sündmused edasi antud? * Mida saame tegelaste kohta teada? * Mis ühendab tegelasi? 3. * Novelli keelekasutus ( lause pikkus ja keerukus). * Kuidas haakub sisuga? Too näide. 4. Kuidas tõlgendada ( oma arvamus) 1. Novelli ruum leiab asukoha Kew Gardens'i lillepeenra juures. Iga lõik paarikeste kohta algab lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab, kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv.
Käesoleva proosaanalüüsi jaoks lugesin Anton Tsehhovi novelli "Rotschildi viiul". Tegemist on realistliku novelliga, mida võib ära tunda temaatika ja teksti ülesehituse järgi. Elu kujutatakse suhteliselt tõepäraselt ja lugu käsitleb inimeste argielu ning sotsiaalseid probleeme. Samuti on teose keskmeks peategelase hingeelu ning tema teod. Novellile omaselt on loos vaid üks põhitegelane ja lugu jutustatakse samuti vaid ühest vaatepunktist. Antud novelli puhul on tegemist realistliku teosega, millele on iseloomulik klassikaline ehk suletud narratiiv. Sellele on iseloomulik sissejuhatus (kus tutvustatakse Jakovit), sõlmitus (kus räägitakse Jakovi suhtest Rotschildiga), kulminatsioon (kus Jakovi naine Marfa jääb haigeks), pööre (kus Marfa sureb ja Jakov mõistab, et on terve elu raisanud vaid kahjude arvestamise peale ning olnud kõigi peale vihane), lahendus (kus Jakov sõbruneb Rotschildiga ja kingib talle oma viiuli)
kenasti omale söögi leidmisega hakkama, lisaks sellele sai veel ka endale nn meelelahutust(alkohooli näol) ja tõi isegi Popile vahest liha. · Alistuv headus ja võimukas kurjus? Algul Popi vihkas huhuud, aga kui ükskord oli Huhuu talle lihakäntsaka toonud, hakkas ta Huhuud austama ning mõistis, et Huhuu tegelikult hoolib temast. Kui Huhuul igav hakkas hakkas ta popit jõhkral viisil teda piinama. · Kelle vaatepunktist näidatakse lugu? Miks? Popi, sest tema sai isandaga paremini läbi. · Keda või mida sümboliseerivad tegelased? Popi alandliku teenrit ja Huhuu üleolevat ja nn kurja isandat. ,,Suveöö armastus" · Armastus selle jõud, aga ka võimatus-miks? Mõlemad noored armastasid üksteist ja ikkagi poisi anumine ja tüdruku blokkimine murdusid ja noored leidsid üksteist.
Margus Laidre „Lõpu võidukas algus“ - retsensioon Kaisa Kamenik A83347 Margus Laidre poolt 1995. aastal ilmunud raamat „Lõpu võidukas algus“ keskendub Põhjasõja algusele ning seda Rootsi riigi vaatepunktist. Käsitletud on põhiliselt aastaid 1700- 1701, mil kuningas Karl XII Eesti ja Liivimaal oli ning põhiline tähelepanu on Narva lahingul ja olukorral Riia all. Lisaks kirjeldab raamat põhjalikult tolleaegset armeeolustikku ja üldist Euroopa poliitilist seisu 17. sajandi lõpul ja 18.sajandi algul. Raamat tõstatab palju küsimusi ning püüab muuseas arutleda, mil määral oli Rootsi suurriigi saatus juba enne sõja algust teada
Milline on aga alternatiimeedia mõju inimesele ? Alternatiivmeedia pole maailmavaateliselt ühtne. Lausa vastupidi - kuigi alternatiivmeediat ühendab vastuseis peavoolumeediale, on selle vastandumise sees lai spekter erinevaid maailmavaateid. Alternatiivmeedia annab inimesele võimaluse valida mida uskuda, ning pakub samal teemal erinevaid arvamusi, kuid tihtipeale puudub sealt täielikult peavoolumeediale omane objektiivsus. Iga tekst on kallultletud mingist kindlast vaatepunktist, ning üritab inimesele tõestada tihti teadusevastast. See tekitab inimestes tihti segadust aga ka soovi leida õige tõde selle kireva infoühiskonna keskmest. Alternatiivmeedia on läbipaistev selles mõttes, et igasugused struktuurid lammutatakse maha ning alles jääv materjal on kõik iseloomustatav egalitarismiga, kus kõik on võrdne ja samaväärne.Sellega soovitakse luua uut kaheastmelist hierarhiat, mis väidab, et meie nägemus on õige ja kõik teine on vale
Jutustaja ütleb ainult seda, mida antud tegelane teab. Sisemine fokalisatsioon saab olla: a) parandatud, kus kõik läheb läbi tegelase (The Ambassadors, Strether); peaaegu kunagi ei jääta tegelase vaatepuntki (What Maisie Knew, väikese tüdruku vaatepunktist) b) muutuv, kus fokuseeritud tegelane muutub (Näiteks "Madame Bovary´s": Charles, siis Emma, siis uuesti Charles) c) mitmekülgne sama sündmus kordub erinevate tegelaste vaatepunktist vaadatuna (nagu kiriromaanis: kirjutatud kirjad eri tegelaste vaatepunktist või Robert Browning poeemis "The Ring and the Book" enne "Rashomon´i") 3) Väline (extra-) fokalisatsioon: Jutustaja < Tegelane; "piirang on välimine" Jutustaja ütleb vähem, kui Tegelane teab. Tegelase identiteet on probleemne: me ei tea ta mõtteid ega tundeid (nt Hemingway "Hills Like White Elephants"). Väline fokalisatsioon ei puuduta üksnes "väärtkirjandust"
aastad, suvi, kokku umbes kuu, Isebel ja ta ema on immigrandid/põgenikud, ühiskondlikud normid Tegevuskoht ja selle roll teoses: Eesti, Tallinn. (kirjanik kirjutanud meenutusena) Kes on jutustaja (miks autor on teinud sellise valiku): kolmandas isikus, piiratud kõiketeadev jutustaja. Võimaldab tuua paremini sisse romaani psühholoogilist külge. Jutustaja ei ava Isebeli mõttemaailma, et hoia salapära Martini vaatepunktist. Kelle vaatepunktist jutustatakse: Martini vaatepunktist, et näidata tema sisemisi heitlusi. Teemad: surm, Sokrates, 30 päeva = elu pikendus, armastus, petmine, üksindus, abielu, siseheitlus, saatus, hingepagulus (kodumaatus, üksildus, veidi tõrjutud seisus) Probleemid: petmine, mõistmise vajadus vanema ja lapse suhtes; Milleni viib armastuse puudumine?; pettumine lootustes; ummikseis; erinevad ootused mehe ja naise suhtele Vastandused teoses (nii karakterid kui muud aspektid): mõistus ja tunded; armastus ja abielu;
Arvamus artiklile E-riik ja põhiõigused Lugedes Tupay ja Mikiveri artiklit „E-riik ja põhiõigused“ tekkis mul mõte sellest, kas isikuandmete kaitstus on Eestis piisavalt tagatud riigi turvalisuse vaatepunktist. Artiklis kirjeldati mitmeid andmebaase, millesse salvestatakse inimeste infot, mida saavad kasutada ettevõtted oma tegevuse planeerimiseks. Kui ettevõtted saavad selle põhjal riigi elanikke kohta vajalikku informatsiooni, siis võivad saada seda ka teiste riikide luureagentuurid, ning seda infot saab ära kasutada näiteks sõjaliste või poliitiliste otsuste tegemisel. Seega on kinnisemate andmebaasidega riigid eelises väga arenenud ja avatud andmebaasidega riikide ees.
teose pealkiri Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed autor Andrus Kivirähk väljaandmise koht ja aeg 2013, Eesti 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Ivan Orava mälestused on teos, kus raamatu nimitegelane, Ivan Orav, kirjeldab ilmekalt sündmusi mis leidsid aset Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal. Teos algab kirjeldusega Eestist enne Nõukogude aega ning liigub ajaloos edasi. Igas peatükis keskendub nimitegelane mingi ajaloolise sündmuse kirjeldamisele tema vaatepunktist. Suur osa raamatus kirjeldatud sündmusi on tugevalt ülepaisutatud ning esitletud humoorikas toonis, kuid kõigele on aluseks mõni tõeline ajalooline sündmus. Teoses kirjeldatakse Molotovi-Ripentropi pakti sõlmimist, kui ka seda, milline oli metsavendade elu metsas. Teoses külastab nimitegelane ka põrgut, kus ta kohtub mitmete Eesti suurkujudega. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad)
erakonnale. See on pinnuks silmas Siiri isale, kes üritab igasugusest poliitikast võõranduda ning paneb pahaks, et Helmer ülikooli poliitika tõttu lõpetamata jättis. Isiklikes suhetes üritab Helmer vaadata kõigele läbi huumoriprisma ning raskest oluorrast naljaga võitu saada. Sisu Lehte Hainsalu ´´Kolmkõla´´ räägib ema-isa-tütre suhetest pärast abielu lahutamist iga tegelase vaatepunktist. Pärast ametlikku lahutust jätkub siiski ühine kooselu ning iga pereliige peab keerulise olukorraga toime tulema, kuidas vaid oskab. Igaüks näeb olukorda erinevalt ning tihtipeale räägitakse üksteisest mööda. Pereisa üritab olukorda perekonda kokku tuua, ema kahtlustab oma eksabikaasat abielurikkumises ning peretütar peab end vanemate lahutuses vastutavaks. Lisaks inimsuhetele käsitleb autor ka filoloogiat ja võõrsõnade eestindamist. Selle
Luule e poeesia on värss e seotud kõne. Oma lüürilise sisu ja rütmika poolest kuuluvad siia ka vaba värss ja proosaluuletus. Luule jaguneb temaatiliselt mõtte-, kodu-, loodus-, armastus-, tundeluuleks jm. Viimased kuuluvad lüürilise luule alla. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18.saj. ja seda eristab regilaulust sõnade riimumune värsside lõpus Memuaristika alla kuuluvad maöestuseteosed, milles autor meenutab oma elu, ümbruskonda, kaasinimesi, mitmesuguseid sündmusi jne enda vaatepunktist. Miniatuur on lühike, täpse sõnastusega ja rõhutatult lüürilise meeleoluga proosa väikevorm. Murre on teatud piirkonnale omane rahva ühiskeelest erinev keelekasutus. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdlus. Muinasjutt rahvajutt, milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega Tänapäeva muistendeis nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks
Laaban) 4. siire lause jätkumine järgmises värsis või salmis 5. piltkujundid 11. Riim ja kõlakujundid a) 12. Mis on narratiiv? Narratiiv ja aeg a) Narratiiv jutustus b) Peamine kogemuse ja taju ajakorrastamise vahend c) Argielu sündmused põimuvad erinevate jutustustega, aitavad orienteeruda kultuuriruumis 13. Kirjandusteose vaatepunkt a) Sarnaneb maaliga kujutatud kindlast vaatepunktist b) Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. i. Teose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku 1. mina-jutustuse puhul kõneleb mina-jutustaja toimunust oma vaatepunktist lähtudes a. piiratud vaatepunktiga jutustus: edastab sündmustiku
Nt Jala kaela taha paneku motiiv; õnnetu armastus; keelu rikkumine. Tegelaskujud Protagonistid antagonistid. Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus: Jutustamismeetod, Otsene kõne,Positsioon jutustatavas maailmas,Nende seos tegevustikuga. Stanzel eristab ¨ Auktoriaalset jutustamissituatsiooni ¨ Isiklikku jutustamissituatsiooni ¨ Ja mina-jutustamissituatsiooni. Gérard Genette Vaatepunkt ¨ Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. ¨ Informeeritus; ¨ Subjektiivsus vs objektiivsus; ¨ valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus ¨ püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?)
3. Amanda- Mandariin samasoolisega suhtes, hea nõuandja. Parim sõbranna kellega oli algusest peale hea klapp. Mida said teada tema minevikust? Millised on tema suhted teiste tegelastega? Kes/mis on tema elu mõjutanud? Kuidas tegelase otsused mõjutavad teisi? Kas tegelane on dünaamiline (muutuv ja arenev) või staatiline (muutumatu, arengut ei toimu)? Kes ja miks on teose peategelane? Vaatepunkt. Kelle vaatepunktist teose sündmusi esitatakse? Minategelase vaatepunktist, tegevused vahelduvad noormehe mõtetega Teose ideestik. Olulised teemad ja probleemid teoses. Sõnasta teose idee ehk peamine mõte/ sõnum (Mida autor tahab selle teosega öelda?). Kas ja kuidas avab pealkiri teost? Kuivõrd tänapäevane/aegunud on teose temaatika? Ideestik- mina arvan, et antud teemad ja probleemid raamatus on aegumatud noorte seas. Peategelane käsitles probleeme nullindatel aga usun samad teemad on ka tänapäeval aktuaalsed ning olid ka varasemalt.
viha, lein ja õrnus, saab ta inimeseks ning teose järgi selliste emotsioonide järgi tegutsemine vähendab inimese võimalust lunastusele. Teose tutvustuse lugemine tekitab mõtte: kuidas on võimalik saavutada lunastust, kui me ei saa käituda ja tunda emotsioone nagu inimesed? Endla Teatri leheküljel olev etenduse tutvustus rõhutab ka tänapäeva maailmale, kus on aina keerulisem otsustada, mis on halb ja mis on hea. Sellisel tutvustusel on võime panna publiku vaatama etendust teisest vaatepunktist, kus lunastuse saavutamine polegi võimalik, kuid kes jõuab selle saavutamisele kõige lähemale. Teose kesksed teemad on aktuaalsed ka tänapäeval, sest teost võib vaadelda mitte teoloogilisest küljest, vaid ka rahaahnuse vaatepunktist. Loomulikult on inimestel ambitsioonid, ootused ja lootused, kuid kui nende ainsaks eesmärgiks saab raha kogumine, kasutades valesid ja pettusid, ei saa minu arvates loota lunastusele ning igavesele õndsusele.
REALISM · Realism on kirjandus ja kunstivool, mis püüab reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käsitleb tegelikkust nii nagu see näib tavalistele inimestele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ja ebatavaliste kirgede kujutamist. · Realismi tunnusjooni-sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest; täpne, usutav, elutruu miljöö; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine; oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus-autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevate olude määravat rolli; kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära. · Realismi arengus eristatakse kahte põhiperiooodi: I.1830...
,,Läänerindel muutuseta" ,,Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan annab ülevaate sõjakoledustest Esimeses maailmasõjas, sõja mõjust sõduritele ja sõjast tavaellu sulandumise raskustest. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" tegevus toimus Esimese maailmasõja viimasel kahel aastal, Prantsusmaa läänerindel. Selle ajastu sündmusi vaadeldakse Paul Bäumeri vaatepunktist, kirjeldati mida tema mõtles ja tundis. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega. ,,Läänerindel muutuseta" on minu arvates üks parimaid, kui just mitte kõige parem sõjavastane romaan. Raamatus meeldis mulle kõige enam peategelase, Paul Bäumeri psühholoogiline muutus peale sõda. Enne sõda Paul oli loominguline, kirglik ja tundlik inimene, kellele meeldis kirjutada luuletusi ja armastas oma perekonda. Sõda muutis tema suhtumist ja
struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni vaatepunktist ja seda informatsiooni teatud märkides väljendada võimaldavate ja inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem. Kultuuri määratlevaks tunnuseks on just nimelt organiseerituse moment, mis väljendub teatava süsteemile asetatud reeglite ja piirangute summana. Ta võtab paratamatult sekundaarse süsteemi kuju, mis ehitub ühele või teisele antud kollektiivis kasutuses olevale loomulikule keelele ning reprodutseerib oma sisemiselt ülesehituselt keele struktuuriskeemi. ..
Väljendas värvidega, pintsitõmmetega oma tundeid, ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks Tähisöö” 1889; Päevalilled” 1888 Paul Gauguin (1848-1903), prantslane. Postimpressionist Tasapinnaline siluettkujutis tumedate kontuuridega, varjudeta. (Süntetistlik stiil.) Saavutas värvitoreda üldistuse. “Kollane Kristus” Paul Cézanne (1839-1906), prantslane Postimpressionist Värvivarjundite ja vormide moonutamine ja kallutamine. Maalimine mitmest vaatepunktist – objekt oleks selge (egiptuse poos). Konstrueeriv kunst. Mõjutas kunstiarengut – kubism, abstraktsionism, moderne kunst. Henri de Toulouse-Lautrec(1864-1901), prantslane. Postimpressionis. Ühendab ilmekad portree-detaild juugendstiiliga. Karikatuursed inimesed. Sai kuulsaks litograafiliste plakatitega. NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism (uusimpressionism) ehk puäntillism (pr.k.”punkt”) 1886. a eksponeeritud tööpunktilaadsete värvilaikudega.
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri aseme...
Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. 5 Cezanne Cèzanne mõte oli looduses nähtavaid vorme lähendada tuntud geomeetrilistelekujunditele: pea on ju kera ja säär nagu silinder, mägi meenutab koonust jne. Cèzanne maalis sageli samale pildile ka mitmest vaatepunktist vaadatud objekti. Ta teadis, et inimese mõlemad silmad näevad pisut erinevat pilti, mis ajus ühinevad. Nii sooviski Cèzanne näidata piltidel inimese tõelist taju, mis tõi kaasa esemete kujutamise vasaku ja parema silma vaatepunktist. Eriti armastas ta seda võtet katsetada arvukate natüürmortide 6 maalimisel. Lineaarperspektiivi kaotamisega ei soovinud Cèzanne mitte ruumiliset sügavusest loobuda, vaid kasutas selle edasiandmiseks värvidide
uuest vaatenurgast Peategelane Kannab teose ideelist põhiraskust Kõrvaltegelased On peategelase teenistuses Episoodilised tegelased Esinevad teoses põgusalt Jutustaja Hääl, mis edastab teose sündmustikku Vaatepunkt Paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Minajutustus Sündmustik antakse edasi ühe tegelase piiratud vaatepunktist Sisemonoloog Tegelase sisekõne Teadvuse vool Edastab tegelase mõtted hüplikena Temajutustus Kolmandas isikus piiratud vaatepunktiga Kõiketeadev jutustaja Jumalik pilt, võib analüüsida ja kommenteerida toimuvat või ka vaid kiretult kirjutada. Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Liikuv vaatepunkt Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Tegelase analüüs: (.....
Kõrbhallid karvad katsid kogu ta keha. ... Isegi ta nägu oli karvane, ja selle pärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas ta rõõmus või kurb oli. ... Ta oli kahtlemata halb. Mitte muidu poleks Isand teda puuris pidanud.'' Koer ilmselgelt ei mõista oma elukaaslasele peale vaadates, et tegu võib olla ahviga, samas kui inimene oleks selle kohe ära tundnud. Lähtudes sellest, et jutustaja pajatab lugu läbi koera silmade ning teos on jutustatud läbivalt ühest vaatepunktist, on jutustaja teadmiste haare üsna väike, kuna ta ei saa jutustada rohkemast kui näeb ja läbi elab Popi. Kuigi selle romaani keskne kuju on Popi, on temast väga vähe informatsiooni teda pole detailselt kirjeldatud ei vaimselt ega ka füüsiliselt. Seega on taksikoer lame tegelane, nagu ka Isand, kes kohe alguses vaateväljast kaob. Huhuud on väliselt kirjeldatud rohkem kui Popit ning see on ka seletatav: kuna jutustaja pajatab lugejaile koera enda vaatepunktist, siis on ka loogiline,
tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse mitmest vaatepunktist kasutati tegelaste sisemonoloogi ja teadvuse voolu (selgita mõisteid, mõisted olemas Neithali leksikonis) muutused lauseehituses – kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega, laused sageli lõpetamata, esineb grammatilisi vigu mäng keelega, võideldi seniste keelerituaalide vastu, otsiti uusi väljendusvõimalusi, segati eri stiile, iga autor püüdis välja töötada ainult endale omast keelt
Just erinevus on see, mis igat inimest rikastab ning muudab fenomenaalseks. Võib-olla on just see eristumine hallist mallist, mis paneb inimesel rattad all käima ja viib elus edasi. Mina tahan õpetajana andma oma õpilastele kõik võimalikud eeldused selleks, et nad oleksid võimelised oma edaspidises ise elus langetama otsuseid, tulema toime erinevate situatsioonidega, võtma seisukohti lähtuvalt enda vaatepunktist ning vajamineval määral võttes arvesse ennast ümbritsevat.
) kuidas jutustamine--millises järjestuses jutustatakse ( süzhee) NT. Suri kuninganna ja siis suri ka kuningas Suri kuninganna ja siis suri suurest leinast ka kuningas. Ajas järgnevad sündmused: 1. lauses pole käsitletud järgneva sündmuse põhjust. 2. lauses on 2 sündmust ühendatud narratiiviks. 13.Kirjandusteose vaatepunkt Kirjandusteose tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist s.o. paigast või teadvusest, kust teose sündmustikku nähakse. -----S.t. kuidas üks lugu on kirja pandud, kelle silmade läbi : 1) mina-jutustaja tegeleb intensiivselt kõikide tegelastega mina-tegelase vaatepunktist e. piiratud vaatepunktist, analüüsitakse mina-jutustaja olemust, sest jutustus lähtub tema isikust, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. Lugeja ei saa neisse pilku heita. Sisemonoloog sisekõne-lähtub vajadusest otsida mingile küsimusele vastus
Eve Carrick oli magamistoa akna ja vaatan mees seisab muru kuma loojuva päikesega. Ta rääkis, et tema peremees. Kumbki neist ei näe teda, sest ta oli peatatud teolt vahetanud valgust, ja oli neile läinud, uudishimulik, et aken. Ta oli pikk ja üldiselt ehitatud. Ta nägu oli ta ilus või mitte. Ei kokkuleppeliselt nii, kindlasti, aga see oleks võinud olla, aastaid tagasi, enne oli ta, mida. võidelda, karm veidi hoobi funktsioone, nagu ta oli katki oma nina korraga ja ei viitsi midagi teha. Ta oli väga kangekaelne suu ja lõug, kus oli ta leiti, sest taevas huvides. Crooked kulmud, mis olid paksud, kuid mitte liiga palju, nii nad läksid koos tumedad silmad, mis olid paksult soritud.Õhuke arm jooksis ette tema õigus põske, vaid kaks või kolm tolli pikk, kuid ta ei oleks üllatunud, kui see osutus slash alates dueling mõõk, sest ta vaatas läbi oma aega kuidagi. Seoses teda, sest ta oli pärit tema peidetud vaatepunktist, Eve arvasin, et sa oleks...
Jaanika Märdimäe Kas nüüdisaegne noor peaks huvituma poliitikast? Iga endast lugupidava ja haritud inimese ellu kuulub ka kursis olemine aktuaalsete teemadega ja poliitiliste sündmustega. Kuid kas tänapäeva noored on nendest probleemidest ja küsimustest huvitatud? Tihti leiavad noored, et tal on targemat teha, kui lugeda ajalehti või kuulata uudiseid. Oleme unustanud, et tegelikult oleme tulevased poliitikud ja muud tegelased, kes hakkavad juhtima müügielu, võtma vastu õigeid otsuseid ja uusi seadusi. Tähendab, peaksime juba praegu tundma huvi, mis toimub meie riigis, millised suhted on naabritega ja milline on meie Eesti riigi nägemus tulevikust. Kui vaadata üldse eestlasi, siis jääb tunne, et inimesed on väsinud ja ei huvitu eriti millestki ja püüavad vältida ka igapäeva probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale. Iga inimene on osake ...
Kuressaare Ametikool FOTOTÖÖTLUS Kokkuvõte Ingrid Heinala KKP1 Kuressaare FOTOTÖÖTLUS Fototöötlus teenib mitmesuguseid eesmärke. Küllap tähtsaim (või vähemasti levinuim) neist on pildistatava objekti/stseeni võimalikult täpne, kvaliteetne ja tehniliselt pädev edastamine vaatajatele. Selle eesmärgi vaatepunktist võttes on ideaalne fototöötlus selline, kus tehakse vaid seda mis hädasti vaja ja sedagi soovitakse teha võimalikult vähe. Seega sõltub lõpptulemuse kvaliteet kõige rohkem sellest hetkest, millal foto tehakse hiljem tehtud töötlus saab seda paremuse suunas mõjutada õige vähe. Veel võimalusi hea foto saamiseks on neid skanneerides suure tihedusega või osta neid interneti pankadest. Halva kvaliteediga pilte leiab interneti veebisaitidel.
kangaid. Kasutati kollazitehnikat. Värvid on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kubistid: Pablo Picasso (1881 1973) Georges Braque (1882 1963) Juan Gris (1887 1927) jne Pablo Picasso Juan Gris Elu Pablo Picasso portree (1903) (1912) Futurism 1909 aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Püüti kujutada liikumist. Eelistati eredaid värve. Hiljem kujutati futurismis kõike lenduri vaatepunktist. Futurismi autorid: Carlo Carrà (1881 1966) Umberto Boccocioni (1882 1916) Antonio Sant'Elia (1888 1916) Luigi Russolo (1885 1947) Antonio Sant'Elia Umberto Boccocioni Uus linn Kontinuiteedi unikaalsed (1914) vormid ruumis (1913)
Suurem osa ta maale valmis Okeaanias. 11. Kust on päris Paul Cezanne? Mida tead tema eluloost? Cezanne on päeir Lõuna-Prantsusmaalt. Isa oli panga kaasasutaja ja omanik. Ta õppis isa meeleheaks Aix'i ülikoolis õigusteadust. 12. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Ta püüdis looduses nähtavaid objekte kujutada stereomeetriliselt (silinder, kuup, koonus jne) 13. Kuidas kasutas Cezanne perspektiivi? Ta maalis erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt (lõhkus tsentraalperspektiivi) 14. Milliseid motiive Cezanne enamasti maalis? Natüürmordid, staatilised figuurid 15. Millal ja millega seoses toimus tõsisem Cezanne'i tunnustamine? Pariisi kunstikaupmees korraldas talle soolonäituse. Sellest ajast hakati teda kunstiringkonnas tunnustama. 16. Keda kolmest postimpressionistist peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel? Sillaks impressionismi ja kubismi vahel peetakse Cezanne'i 17
Keemianähtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukad, et lugeda keemiat füüsikast erinevaks teaduseks.Füüsika on üks tehnika alusteadusi ja kasutab ise tehnika saavutusi. Füüsika ajalugu Antiikajast saadik on inimesed püüdnud aru saada aine käitumisest: miks asjad kukuvad, miks eri materjalidel on erinevad omadused ja nii edasi. Mõistatusi pakkus ka näiteks Maa kuju ning taevakehade, eriti Päikese ja Kuu käitumine. Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset
sümbolite kasutamine. ★Futuristid olid publikuga pidevalt vastuolus. ★Futuristlik luule Futurism Kirjanduses ★Kirjanduse teemadeks on militarism, patriotism, anarhism. ★Aeg ja ruum on surnud - RIP (∞-1909) ★Kasutatakse matemaatilisi ning muusikasümboleid. Tüpograafia Futurism kunstis ★Futuristid taotlesid paljude rahutute muljete kujutamist, püüti kujutada liikumisillusiooni ★Hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist Giacomo Balla & Uberto Boccioni Video futuristlikust kunstist Millisena nägid futuristid tulevikku? Autorid Giovanni Papini (1881-1956)- itaalia kirjanik ja luuletaja Umberto Boccioni (1882-1916)- itaalia kunstnik ja luuletaja Anton Giulio Bragaglia (1890-1960)- itaalia kunstnik ja fotograaf Futurism eestis Futurism Eestis levis kirjanduse kaudu eelkõige Venemaalt. ★Prosaist Albert Kivikas ★Luuletaja Erni Hiir ★Ohverdet konn Futurism muusikas
Kas ma tahaksin olla pigem peremees või ori? Platoni katkend ,,Filosoof ja oraator", teosest ,,Thaitetos", räägib sellest kuidas Theodoros ja Sokrates arutlevad filosoofide ning orjade elu üle. Nad räägivad sellest, mis on iseloomulik filosoofiks olemisele ning milline on nende elu võrreldes orjadega. Sokratese arvates on ühed kasvatatud orjadeks teised aga vabadeks meesteks. Sokrates ja Theoderos ise peavad ennast vabadeks meesteks. Vabu mehi eristab see, et nad saavad vabalt rääkida sellest millest soovivad ning lõpetada oma arutluse, siis kui õigks peavad. Ori aga räägib aja peale. Ta on väiklane ja kõver inimene, kes püüab oma õpitud kavalusega peremehe soosingut saavutada. Nende arvates on peremees eelkõige isik, kes on oma mõtete, arvamuste ja uskumuste peremees, teisisõnu filosoof. Kas mina tahaksin olla pigem peremees või ori? Nii peremehel kui orjal olemisel on minu vaatepunktist mitmeid eelised ning s...
Juba 1939. aastast lasus sõjategevuse põhiraskus NSV Liidu õlul ja kui 1942. aastal Lubas Roosevelt Stalinile, et peagi avatakse teine rinne, siis selle pikka edasilükkumist logistiliste jm probleemide tõttu tõlgendasid Nõukogude juhid kui ettekavatsetud N Liidu nõrgendamise plaani. Ka MRP oli lääne ja NSV Liidu suhete halvenemise mõjutajaks. II maailmasõja lõpuaastatel tekitas lääne ja N Liidu vahel pingeid ka hilinenud teise rinde avamine, mis NL vaatepunktist oli lääneriikide poolt meelega nii tehtud, et viimsel hetkel pealetungi alustada ja rahuläbirääkimisi mõjutada, lääne vaatepunktist aga oli N Liit Jaapanist aga eemale hoidnud ja alles pärast Hiroshima pommitamist sõja kuulutanud. Sõjajärgsel ajal tekitas pingeid lääne ja NSV Liidu erinev nägemus rahutagamisest Euroopas, ja ka sellest, mis saab Saksamaast. II maailmasõja järgne maailmasüsteem oligi suuresti ida ja lääne vastuseisul põhinev maailma jagamine kahte leeri
Võti 2012 Variant 3 I. LUGEMINE Loe läbi Ilmar Raagi essee „Milleks kaitsta eesti kultuuri?“ (Eesti Ekspress, 07.03.2010) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) 1. Selgita mõiste „kultuur“ tähendust akadeemilisest ning autori vaatepunktist. (10 punkti) Akadeemiliselt mõistetakse kultuuri mingi kindla väärtuste koguna, mis määrab meie käitumist. Kultuur on viis, kuidas me lahendame oma probleeme ja suhestume maailmaga (read 4–6). Autori tõlgenduses on kultuuri tähtsaimaks tunnuseks seal toimivad inimsuhete reeglid. Nii selles osas, mis puudutab oma kogukonda, kui ka suhtumises võõrastesse (read 12–13). Teiseks võib tema arvates kultuuri vaadelda ka kui kommunikatsiooninähtust, mis loob inimestevahelisi
See, mida me nimetame ,,aja mõõtmiseks" on tavaliselt mingi ajas kulgeva protsessi võrdlemine teise, lihtsama (perioodilise) protsessiga, nagu Maa pöörlemine või kellapendli võnkumine. Veel räägitakse, et aeg voolab nagu ühes suunas (minevikust tulevikku) ja sellepärast on kõik põhjuslikku laadi seosed võimalikud vaid sel kujul, et põhjus eelneb tagajärjele. Mida selline aeg endast kujutab, selle üle on filosoofid vaielnud aastatuhandeid. Matemaatika vaatepunktist on aeg universaalne ja väga kasulik vahemuutuja, milleabil saab siduda üsnagi erinevate protsesside võrrandeid. Kogu see jutt ei tohiks häirida meie igapäevaseid suhteid ajaga. Kell on hea riist, pole tähtis, miks ja kuidas ta töötab. Peaasi, et aega näitab. Kuigi me justjui ei saa ajaasjadesse vahele segada, on ikka ja jälle leidnud inimesi, kes püüavad ajamasinat ehitada. Ajaga seotud sõna ja mõisteid on eesti keeles tõeliselt palju, aega on püütud peatada
üsna räsitud, kuid kuna seal kasvasid puud ning põõsad mille juured ulatusid maapinna sisse üsna sügavale, seetõttu püsib järsak koos ning ei lagune vaid laguneb sealt, kus kohas on mullane pinnas. Räsitud järsak on tekkinud kuna lainetused on tormiajal suured ning kuna lainetel pole kaldal suuri takistusi nagu näiteks suured kivid. Antud kohas oli ka veetase madal, see tähendab ka et erosiooni mõju pole just kõige suurem (väiksem lainete energia). Lainete vaatepunktist võib väita, et mida väiksem takistus seda suurem on erosioon. Pilt 2. Kaldaäärne struktuur KOKKUVÕTE Mere kuhjav ning kulutav tegevus põhjustab maismaa struktuuri erosiooni erinevates rannikutes erinevalt kõik oleneb ilmast, mere aluspinna struktuurist ning asukohast. VIIDATUD ALLIKAD [1] „Google Maps,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.google.ee/maps?source=tldsi&hl=et. [Kasutatud 28 10 2015].
nagu öeldake, nähes aga teose pealkirja sai sellest minu lemmikteos. Eesti Kunstimuuseumi preemia saanud Jiri Thyni töö, pealkirjaga ,,Ajalugu, erinevad arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht pildi kõige enam Lõuna-Poolas asuvat Auschwitzi koonduslaagri gaasikambri seinu. Teos tuletas mulle meelde 1941-1947 toimunud jubedusi, kus võeti üle miljoni inimelu. Kuigi tegelikult oli autor jäädvustanud neljast vaatepunktist Slovakkia rahvusgalerii interjööri, lahkusin sünge teose juurest kõhedustundega. Pikemalt peatusin ka väikeses valges toas, mille seinad olid kaetud pealtnäha sarnaste, kuid pikemalt vaadates üksteisest veidi erinevate teostega. Suurtele valgetele paberitele oli tõmmatud üksteise kõrvale tumedad lühikesed vertikaalsed jooned. Ühel teosel oli tuhandeid erineva tugevusega tõmmatud jooni. Ka need pildid seostusid mulle vanglaga, seekord aga E. Colferi raamatuga ,, Airman
1 nad annavad õige vastuse sõnumite abil, mida katse läbiviija mittetahtlikult saatis. (Faverau 2010: 238–239) Hegigeri uurimus äratas huvi Thomas Sebeokis ning neist said head tuttavad. Heini Hediger suri 1992 austatud zooloogina, olles avaldanud mitu oma erialal põhjapanevat teost. (Faverau 2010: 239) Kavala Hansu fenomen loomapsühholoogi vaatepunktist Hedigeri artikkel keskendub kommunikatsioonile loomadega ning katsetele õpetada loomadele inimese kombel suhtlema. Populaarseim näide sellest on hobune Kaval Hans, kes 20. sajandi algul ning kellele proovis peremees, Wilhelm von Osten, õpetada matemaatiliste tehete lahendamist. Osten, kes oli endine õpetaja, uskus, et oli leidnud õige meetodi loomade harimiseks, asendades tähed numbritega ning proovis tahvli abil seda süsteemi hobusele õpetada
Tähtsamad uudised saab kõigilt kanalitelt ühtemoodi teada, kuid erinevalt serveeritud. Eesti telemaastik on tugevalt kaldunud lihtsakoelise meelelahutuse poole. Kuid on ka kvaliteetkanal ETV, kuskohast saab ka natuke arenenumaid saateid, mis on mõeldud rohkemaks kui lõbustamiseks- harimiseks. Aga inimesi on erinevaid ja olen kindel, et leiab igale maitsele saateid. . Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi, seetõttu on see tekst täiesti subjektiivne ja lähtub täiesti minu vaatepunktist. Karl Tiirik SS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
