Kas nüüdiaaja noored peaksid huvituma poliitikast? (7)

„Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole“

,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis.

Marju Lepajõe Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla

õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt neisse küsimustesse selgust tuua. Mind jahmatas eelmisel õppeaastal ülikoolis, kui mainisin tudengitele Kaido Kama ja Olari Taali, ning küsisin, kui paljud teavad, kes nood on. Mitte ükski seitsmekümnest tudengist ei tõstnud kätt. Ja teiseks on mind juba aastaid jahmatanud, et noored tulevad õppima ajakirjandust, aga ise ajakirjandust ei loe. Kas olete märganud sama, et tudengite teadmised on teinekord väga puudulikud ning nende lugemus jätab samuti soovida? Nende teadmised on valikulised. Kes on suur loodusesõber, jälgib Eesti ökoloogilist pilti, aga ei pruugi teada midagi Ester Tuiksoost või Villu Reiljanist. Üldist sotsiaalpoliitilist tausta tõesti minu meelest väga ei teata, sest sellest ei huvituta.

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse. Töö eesmärgiks on: ¤ saada ülevaade tekstide, lugemise ja autori seosest. ¤ sisendada noorele inimesele, kui tähtis on lugemine. ¤ juhtida tähelepanu tekstidele, mille lugemine on inimeseks kujunemisel vajalik 4

Tänu kellele pole meil kodusõda

rahvusest kodanikud ei võikski kasutada oma põhiseaduslikku õigust avalikele kogunemistele. Baltimaad või Balkan? Seega "pronksiööle" järgnes meediakampaania arvamusartiklitena ja juhtkirjadena, mida jälgides tekkis mitmeid kordi tunne, et ma ei ela mitte 21. sajandi alguse Eestis, vaid 20. sajandi 90. aastate Balkanil. Serbia meedia haaras tookord kiiresti kinni Milosevii väidetest, et Kosovo puhul pole küsimus mitte ainult poliitikas, vaid "meie isamaas". Keelekasutus Serbias taandus demagoogiale, retoorilistele küsimustele ja hüüatustele "äravalitud rahvast", kes astub vastu oma saatusele. Tekkisid enesehaletsus, ultimaatumid, vägivalla õigustamine, konspiratsiooniteooriad jne.4 Niisugune retoorika lõi serblastele nii Serbias, Horvaatias kui Bosnia-Hertsegoviinas tugeva "rahvusliku konsensuse", suurendas aga ühtlasi viha ja halvakspanu "mitteserblaste"

Mis on praktiline eetika

nad nõuavad lahendamist ja nende peamised faktorid on tuttavad, ning peale selle tajume filosoofidena, et suur osa sellest, mida nendest probleemidest räägitakse, ei kannata kriitilist käsitlust. Kui see taustteadmiste alusel määratav premisside hulk omaks võetakse, siis ei ole deskriptiivsel praktilisel eetikal palju öelda. Lõpuks käsitlen veel lühidalt moraaliprobleemi teravust. Üheks probleemivaldkonnaks, mis teravuse puudumisega üllatab, on poliitika. Võiks arvata, et just sealt võib leida kõige kuumemaid teemasid ja kõige sügavamaid lahkarvamusi, mida saaks lahata arukate filosoofiliste argumentide abil. Ometi pole see nii: praktilise eetika alased tööd ei sisalda üldse erakondliku poliitilise kõlaga premisse ega seisukohavõtte. Spekuleerides selle üle, millest selline "apoliitilisus" võiks tuleneda, meenub esmalt praktilise eetika ameerika päritolu. Nagu me teame, teeb Ameerika

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul.........................................................................

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

Töö üldeesmärgiks on saada teada, miks on eestlaste valimisaktiivsus Riigikogu valimistel nii madal. 1.2 Küsitlus Kuidas kodanikud Riigikogu valimistesse suhtuvad ? Miks inimesed valimas ei käi ? Antud küsimused olid head, kuna ankeedis oli nende alusel hea lisaküsimusi koostada ning põhiline eesmärk oli leida vastus antud uurimuse põhiteemale. 1.3 Vaatlus Kas poliitika kajastus meedias on valimisvälisel perioodil on piisav? Kuna sel hetkel ei toimunud valimisi ning ei olnud ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine televisioonis valimisvälisel perioodil. Taheti teada saada, kas poliitikute tegemisi kajastatakse piisaval valimisvälisel perioodil ning kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda.

Uurimustöö teemal stress

 võimumängud peres. Perestress on kindlasti üks, mis on meid kõiki ühel või teisel moel puudutanud. Lugedes kirjandust ja tehes oma uurimistööd, sain selgusele, et rääkimine on võimalus, mida inimesed jätavad kasutamata oma probleemide lahendamisel. 7 2.5. Seksuaalsuhted Meeste ja naiste lembesuhetest ning intiimsustest räägitakse, kirjutatakse ning tehakse filme rohkem kui poliitikast, tervisest, usust ja rahast kokku. Selles vallas on ilmunud ka suurel hulgal meditsiinilise, idamaise, filosoofilise või psühholoogilise tagapõhjaga menukaid eneseabiraamatuid (Elenurm jt 1997: 37). Erinevas eas kogetakse intiimelu stresse erinevalt. Murdeeas valmistab poistele muret selline asi nagu oma tüdruku puudutamine. Nende seksuaalsuhtesse astumise soov on sageli palju pakilisem ja sagedasem, kui selleks reaalselt avalduvad võimalused. Neiud on samas eas