Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed
Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon . See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas „Lihtsa Elu“ Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast.
Minule seostub ETV kultuuriga , Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud igasuguse moraalipiirangud ja isegi seadused. Telekanalil on tulusam ületada tunnis lubatud reklaamimisaeg ja maksta trahvi, kui järgida reklaamiseadust. Samuti ei pilgutata silma, kui reklaamitakse päise päeva ajal kasiinot. Aga mis mind kõige rohkem ärritab on see, kui ilmateate ajal ilmub ekraanile suur „Raha24.ee“ reklaam, mis varjab ära pool Saaremaad.
Saateid leidub igale maitsele: keda huvitab kultuur, briti huumor, poliitika ja üleüldse kvaliteetsaated, see vaatab ETV-d; keda huvitavad jänkide ühe stambiga tehtud action filmid, kuriteod/õnnetused kuulsuste elu ja seebikad, see leiab neid TV3 ja Kanal 2. Kurb on tõdeda ka seda, et kahe viimase kanali enamus dokumentaalfilme käsitleb erinevate veidruste ja traagiliste eludega inimesi. Need filmid ekspluateerivad neid inimesi, teenides nende deformatsioonide pealt.
Uudised on kõigil kolmel kanalil natukene erinevad. ETV ja TV 3 panevad mõlemad rõhku informatsiooni lihtsale edasiandmisele. Enamasti kajastatakse tähtsamaid sündmusi, lisaks sport ja ilmateade. Kuid Kanal 2 on püüdnud teha igapäevasest uudisteprogrammist fiasko. Uudiste põhirõhk on kandunud show-le ja seltskonnauudiste edastamisele. Tähtsamad uudised saab kõigilt kanalitelt ühtemoodi teada, kuid erinevalt serveeritud.
Eesti telemaastik on tugevalt kaldunud lihtsakoelise meelelahutuse poole. Kuid on ka kvaliteetkanal ETV, kuskohast saab ka natuke arenenumaid saateid, mis on mõeldud rohkemaks kui lõbustamiseks- harimiseks. Aga inimesi on erinevaid ja olen kindel, et leiab igale maitsele saateid. . Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi, seetõttu on see tekst täiesti subjektiivne ja lähtub täiesti minu vaatepunktist.
Karl Tiirik SS
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nugunz Õppematerjali autor
Essee Eesti telekanalitest

Sarnased õppematerjalid

Eesti televisioon
1
docx

Eesti televisioon

Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur või mõni seriaal tuntud Eesti näitlejaga, see vaatab ETVd. Mullusega võrreldes Eesti telekanalite vaadatavus langes, aga imestada ei ole midagi. Vaadates kahe esimese kanali dokumentaalfilme, on näha igasuguseid veidrusi ja traagilisi õnnetusi, mis ajavad judinad peale. Kanal 2e ja Tv3e üks kõige negatiivsem külg minu arvates on see, et televisioonis puudub korralik lastesaade või hommikused multikad

Meedia
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun