Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nugunz Õppematerjali autor
Essee Eesti telekanalitest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Eesti televisioon

Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur või mõni seriaal tuntud Eesti näitlejaga, see vaatab ETVd. Mullusega võrreldes Eesti telekanalite vaadatavus langes, aga imestada ei ole midagi. Vaadates kahe esimese kanali dokumentaalfilme, on näha igasuguseid veidrusi ja traagilisi õnnetusi, mis ajavad judinad peale. Kanal 2e ja Tv3e üks kõige negatiivsem külg minu arvates on see, et televisioonis puudub korralik lastesaade või hommikused multikad

Meedia
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun