Kiiresti
muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis
käitumisretsepte. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu
suunamine ja toetamine , tema ettevalmistamine vastutustundlike
küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike
püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna arengu
alustala, mis algab kõik meist endist.
Õpetajana
peaksin olema oma õpilastele eeskujuks ning ka neid endeid innustama
selleks olema, et nad tahaksid ja julgeksid üksteist aidata ning
teineteiselt abi küsida. Nii märkavad noored inimesed, et ka neil
on roll kellegi teise elus, mis muudab neid justkui eeskujuks, kelle
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jessica Järvelt
Õppematerjali autor
Väärtuskasvatus on üks keerukamaid kasvatusvaldkondi, kus otsene sõnaline selgitustöö, rääkimata näpuviibutamisest, annab üsna tõenäoliselt soovitule vastupidise tulemuse. Väärtuskasvatus on tõhus vaid siis, kui see on kaudne (Õpetajate leht 24. 12.2004). Väärtuskasvatus Eesti koolides Eesti koolis ei õpetata eetikat eraldi ainena, samas kurdetakse kõlbelise kasvatuse vajakajäämiste üle. Kuigi kõlbeline kasvatus peaks läbima kõiki aineid, on see eriti oluline inimeseõpetuses. Õpetaja peaks igal võimalusel väärtuskasvatuse põhimõtteid silmas pidama. Moraaliloeng on õpilasele vastuvõetamatu, valmistõdede pakkumine annab vähe. Noorematele lastele tuleks pakkuda lugusid tõsielust, kirjandusest, Piiblist, vanematele fakte ja statistikat, aga ka emotsionaalseid lugusid. Teadmisi anda
Valk, kes on on Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, üleriigilise religiooniõpetuse ainenõukogu esimees ning osalenud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tegevuses. Pille Valgu sõnul ei ole võimalik kiiresti muutuvas maailmas õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Varasemad põlvkonnad ei ole pidanud tegema nii suurt hulka valikuid ja otsustusi, nagu kiirelt muutuv ja järjest mitmekesisem elu tänastelt noortelt nõuab. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Kuidas tähtsustatakse väärtuskasvatust teistes Euroopa riikides? Võib öelda, et Euroopas on see teema saanud suureks trendiks 80-ndate aastate lõpust alates. Soomlaste juures peetakse väärtuskasvatust koolis üldse üheks olulisemaks teemaks, millega tegeldakse läbivalt kogu koolitegevuse kaudu. Soomes sai aktiivne diskussioon väärtuste üle
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
Harjutage tegevusi, et kujuneksid automatismid Abistage lapsi rühmatööde läbiviimisel ning jälgige rühmatöö käiku Tehke ise vahet olulistel ja mitteolulistel stiimulitel Teadvustage ja õpetage otseselt tähelepanu seaduspärasid Tajumine on kompleksne, konstruktiivne ja loov protsess, mis ühelt poolt sõltub välisest materjalist (seega ka õpitavast); teiselt poolt aga inimese eelnevatest kogemusest, teadmistest, kognitiivse arengu tasemest ning emotsionaalsest seisundist. Taju arendamine: Piirake esitatava materjali hulka Kasutage mitmeid taju liike Jälgige, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad Jälgige, et aksutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad Töömälu arendamine: Esitage lühidaid ja selgeid juhiseid Jälgige, et lapsed ei oleksd erinevate tegevustega üle koormatud Abistage lapsi õpitu struktueerimisel
gümnaasiumihariduse alusväärtusest: Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.1 Lahtiseletatult on praktilise töö olulisemateks eesmärkideks: Individuaalne lähenemine õpilasele. Kui ainetundides on sageli keeruline (kuigi mitte võimatu!) mingi teema käsitlemisel arvestada kõikide õpilaste soovide, huvide ja seniste teadmiste-kogemustega, siis individuaalsel töövormil on siinkohal oluline eelis. Õpimotivatsiooni suurendamine. Kui anda õpilasele mõista, et kõik tema
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Nii ei ole kõik ettekujutused ja uskumused võrdväärsed. Teiseks asjaolu, et on olemas universaalne teadmine nagu näiteks loendamine ja arvu mõiste, üks-ühele vastavus, formaalloogilised tehted, arusaamad, kujunevad meil kõigil ühesugustena. Võgotski sotsiaalkonstruktivism. Võgotski seisukoha järgi vormivad sotsiaalne interaktsioon, kultuurilised mõjutegurid ja isiklik aktiivsus konkreetse isiku arengu ja õppimise. Osaledes kõige erinevamates teistega seotud tegevustes, õpilased võtavad omaks (internaliseerivad) tegevuse (arutluse) produktid, mis pärinevad ühistegevusest. Need produktid ehk väljundid võivad hõlmata nii uusi strateegilisi kui lihtteadmisi. Teatud mõttes esindas Võgotski nii individuaalset kui sotsiaalset konstruktivismi, sest tema õppimisteooria võimaldab käsitleda õppimist üheaegselt nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid