Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "V loeng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktsiaselts, rein, osaühing, osanik, regulatsioon, organid, pädevus, täisühing, usaldusühing, osakapital, aktsiakapital, audiitor, tulundusühistu, sihtasutus, registrisse, subjektid, reinu, üldkoosolek, juhtorgan, õigussubjekt, avalikes, usaldusosanik, osadeks, reguleeritud, aktsionär, korteriühistu, teenimine, sihtasutuse, mittetulundusühingkohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..........................................
...................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5
Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu
omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Organite olemasolul on võimalik juriidilise isiku kui iseseisva üksuse tahte moodustumine ja selle väljendamine. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 31 lg Seadus võib ette näha ka nõukogu olemasolu. Eristatakse juriidilise isiku juhtorganeid ja muid organeid. Juhtorganid on juhatus ja nõukogu ning nende liikmeteks (erinevalt üldkoosoleku liikmetest) saavad olla vaid füüsilised isikud. 3) eraldatus oma liikmetest, juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele, kui ka selles, et
Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu
liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus) ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad
õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 16.03.2010 Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik · Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. · Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. · Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. · Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja
käitumist üksteise suhtes nii lepingulistes kui ka lepinguvälistes suhetes. VÕS kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tsiviilõiguse allikad: 1. TsÜS- selles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid nagu isikud, esemed, tehingud, esindamine ja tsiviilõiguste teostamine: 2. AÕS-selles on toodud asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omandi õiguslik regulatsioon; 3. VÕS- reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi, kahju hüvitamine nt asja ettenäitamine, alusetu rikastumine; 4. PKS-selles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust; 5. PärS-selles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku,
Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid,
4 Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav
mitteamtelik. Mis on aegumine. tähtaja möödumine (dokumendi puhul kehtivuse kaotamine) Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust. - seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Kes on ettevõtja- On füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük ja teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing Nimeta äriühingute liigid : On täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu Mis on ettevõte - On majandusüksus (sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jne, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa , rentida), mille kaudu ettevõtja tegutseb. Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu : Register ettevõtjate kohta.Peetakse maakohtute juures.Tähtsus: 1.Avalikkuse printsiip äriregistri
4.JURIIDILISED isikud, LIIGID, ÕIGUS- ja TEOVÕIME (2 osa üldsätted, II peatükk) a) MÕISTE- Juriidiline isik(õiguskäibe lihtsustamine ja vastutuse piiramine) on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Ainult neid saab asutada. Ei ole ettevõte! Ametid, kohtud, ministeeriumid pole eraldi juriidilised isikud vaid riigi struktuuriüksused. Piirkondlik haigekassa kohtu poolt tunnistatud avalikõiguslikuks jur isikuks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees.
2. Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav 3. Majandusõigus – pangandus- ja kindlustusõigus Miks liigitub kolmeks – nendes harudes on erinev riigi sekkumise määr (tsiviilõiguses sekkub riik kõige vähem ja majandusõiguses kõige rohkem) Näide võlaõiguslike lepingute sõlmimine (kõik võivad sõlmida lepinguid), asjaõigus (igaüks võib omada mida ja palju tahab). Majandusõigus (tahan asutada panka – aktsiaselts – mis on erinevus, panga kapital on suurem, seega on riigi sekkumine suurem) Miks riik sekkub? – riigi huvi seisneb selles, et majandusõigus on riigile olulisem (pank läheb pankrotti võib halvemal juhul minna terve riik pankrotti jne, pensioni fondid on miinustes) Ühinguõigusse sekkub rohkem, kui tsiviilõigusse, sest see tegeleb juriidiliste isikutega, riik kehtestab isikute liigid. Tsiviilõigus – Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mitte
https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus
all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (ÄS § 79); Usaldusühing: on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125); Osaühing: on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (ÄS § 135 lg 1) Aktsiaselts: on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS § 221 lg 1) Tulundusühistu: (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (TüS § 1 lg 1) Eraõiguslik juriidiline isik - muud
väärtpaberid ja börs; maksejõuetus ja pank. Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahekord dualistlik (kaubandusõigus on iseseisev õigusharu Prantsusmaal eraldi veel Kaubanduskoodeks). Unitaristlik kaubandusõigus on tsiviilõiguse osa, mis on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. 4 Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla
väärtpaberid ja börs; maksejõuetus ja pank. Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahekord dualistlik (kaubandusõigus on iseseisev õigusharu Prantsusmaal eraldi veel Kaubanduskoodeks). Unitaristlik kaubandusõigus on tsiviilõiguse osa, mis on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada.
Surnuks tunnistamine = tavaline surm Kui inimene ilmaasjata surnuks tunnistatakse, siis peab surma ümber lükkamiseks kohtusse pöörama Juriidiline isik Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalikõiguslik (konkreetne seadus). eraõiguslik - erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik osaühing - äriühing, kus osadeks jaotatud osakapital aktsiaselts - aktsiateks jaotatud aktsiakapital, mõeldud suurema käibega tegevuseks usaldusühing - 1 osanik usaldusisik, kes ei vastuta oma varaga täisühing - võla korral vastutab oma varaga tulundusühing - äriühing, mis tegeleb liikmete tegevuse toetamisega mittetulundusühing - mittetulunduslikud eesmärgid Täisühing (TÜ): osanikud vastutavad täielikult oma isikliku varaga. Usaldusühing (UÜ): äriühing, kus on täisosanikud, kes oma varaga vastutavad, ning lisaks
Füüsilised isikud Juriidilised isikud Eraõiguslikud Avalik-õiguslikud isikud loodud erahuvides loodud avalikes huvides 1) Täisühing; 1) Riik; 2) Usaldusühing; 2) KOV üksus; 3) Osaühing ; 3) Avalikes huvides 4) Aktsiaselts; loodud juriidiline isik. 5) Tulundusühistu; 6) Sithasutus; 7) Mittetulundusühing. Subjekt on õiguslike kohustuste kandja. Isikuks olemine tähendab õigussubjektsust, isikuks ehk õigussubjektiks on tsiviilõiguses füüsilised isikud ja juriidilised isikud
Riigi huvi seisneb selles, et majandusõigus on riigile olulisem (pank läheb pankrotti võib halvemal juhul minna terve riik pankrotti jne, pensioni fondid on miinustes). Ühinguõigusse sekkub rohkem, kui tsiviilõigusse, sest see tegeleb juriidiliste isikutega, riik kehtestab isikute liigid. • Näide võlaõiguslike lepingute sõlmimine (kõik võivad sõlmida lepinguid), asjaõigus (igaüks võib omada mida ja palju tahab). • Majandusõigus (tahan asutada panka – aktsiaselts – mis on erinevus, panga kapital on suurem, seega on riigi sekkumine suurem) Tsiviilõiguse alla kuulub: 1) Võlaõigus (lepingud, kahjuhüvitamine) 2) Asjaõigus (omandid, omandipiirangud) 3) Perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid) 4) Pärimisõigus (reguleerib pärimist - varaüleminekut isiku surmaga). Avalik õiguses jagunemine puudub, on erinevad harud: Karistusõigus, maksuõigus, menetlusõigus jne.
Organiline teooria- juriidilist isikut eristab füüsilistest isikutest huvid. NT:Aktsionäridel on huvi saada dividende-saada tulust endale mingi osa. Juriidilisel isikul on huvi suunata raha kapitali ja säilitada seda. Juriidiline isik on eraõiguslik või avalik õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik: (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. (2) Äriühingu ja eraõigusliku j isiku erinevus-äriühing on kasumit taotlev, (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. ERINEVUSED: erahuvid ja avalikud huvid-kõigi huviks; Igal avaliku õiguslikul juriidilisel isikul on oma seadus.
!!! Kui pole eraldi seadust mõne juriidilise isiku kohta, siis teda pole!! § 24. Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva (üldise) seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva (konkreetse) seaduse alusel. (3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.
üldtunnustatud normid; *seadused /peavad olema kooskõlas põhiseadusega/; */valitsuse/ määrused, korraldused /peavad olema kooskõlas seadustega/ jne. moodustub hierarhiline süsteem, kus alamad aktid peavad olema kooskõlas ülemaktidega. 5. Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkonda- desse kuuluvad. I Avalik õigus /*riigiõ võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõ normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõ äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus
Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mi, üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, mida on nimetatud ka tsiviilõiguse printsiipideks ning mis väljenduvad õigusaktides ja realiseeruvad õiguse kohaldamise protsessis. Olulisemad tsiviilõiguse printsiibid: 1) tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip. Kõigile tsiviilõigusesuhete osalistele-füüsiliste ja juriidilistele isikutele-tagatakse võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks. 2) rikutud õiguste taastamise printsiip. See tähendab
ettevõtte efektiivsust ja kasumlikkust. Seadus reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus. Saneerimismenetlust saab rakendada üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes. Seda seadust ei kohaldata krediidiasutustele, e-raha asutustele, kindlustusandjatele jne. 15. Ettevõtja raamatupidamise õiguslik regulatsioon. Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja
ajalised) 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhte säilimise tagab riik. Õigussuhe kannab määratletud iseloomu. 25. Õigussuhte subjektid. Füüsilised isikud. Juriidilised isikud – seadusega loodud isikud. -> Eraõiguslikud juriidilised isikud: Loodud erahuvides. Vastava isikuliigi kohta käivad seadused. Nt: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, turundusühistu. + sihtasutus, MTÜ – luuakse teatud varakogumi valitsemiseks. -> Avaõiguslikud: Riik, KOV, muu – Eesti Pank, Estonia, TTÜ, Haigekassa, Kultuurkapital, Töötukassa jne. 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Algab sünniga ja lõppeb surmaga (va pärimisõigus). Õigusvõime võib olla seotud vanuse, sooga jne.
17. Äriühingute liigid Täisühing - äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste ees kogu omav. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu miinimum kapitalinõue on 40k. Aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Seega on AS piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. Miinimumkapitali nõue on 400k. Tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete
puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. 149. Mille poolest erineb tava ja õigus? Õigus on kirja pandud, aga tava ei ole. Tava on õigusallikas/õigus. 150. Mismoodi avaliku õigust kannavad? Sätestatud seadus [ei tea millekohta täpselt see küssa oli, aga tundub, et oli tähtis, vist eelmise küssa kohta] :D 151. Nimeta eraõiguslikud juriidilised isikud? täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing 152. Mis on TÜ ehk täisühing? äriühing,kus täisosanikud vastutavad isiklikult kogu oma varaga. 153. Mis on UÜ ehk usaldusühing? usaldusühing on sama mis täisühing, aga seal on usaldusosanik, kellel vastutust ei ole. 154. Mis on OÜ ehk osaühing? äriühing, milles on osadeks jaotatud osakapital. (isiklikku vastutust pole, vastus on kapitali ulatuses). 155
kriminaalvastutus. Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimisega tekib automaatselt ka teovõime. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega. Juriidilisel isikul on õigus- ja teovõime alati koos. See isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende organite pädevus sätestatakse seadusega. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. 9. Mis on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused? § 35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme uldised kohustused
annaabi.ee 
