V loeng (0)

1 Hindamata

V loeng

V Isik: - füüsiline isik ehk inimene - juriidiline isik ehk seaduse alusel loodud õigussubjekt - eraõiguslik juriidiline isik
- avalik-õiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik - Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise
isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik - Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku
omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise
isiku kohta käiva seaduse alusel Eraõigusliku juriidilise isiku ja avaliku-õigusliku juriidilise isiku vahe: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud eraõiguses ja avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud avalikus õiguses 2. Eraõiguses on liigi kohta käiv seadus, avalikus õiguses on konkreetne seadus Avalik-õiguslikud juriidilised isikud: - Riik - KOV üksus → Linn või vald - Konkreetse seadusega loodud avalik-õiguslik isik Eraõiguslikud juriidilised isikud: - Täisühing ehk TÜ, regulatsioon on äriseadustikus. Täisühing on äriühing, milles kaks
või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest
solidaarselt kogu oma varaga. - Usaldusühing ehk UÜ, regulatsioon on äriseadustikus. Usaldusühing on äriühing,
milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist
isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt
üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse
ulatuses. - Osaühing ehk OÜ, regulatsioon on äriseadustikus. Osaühing on äriühing, millel on
osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.
Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab
olema vähemalt 40 000 krooni. - Aktsiaselts ehk AS, reguleeritud äriseadustikus. Aktsiaselts on äriühing, millel on
aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste
eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab
olema vähemalt 400 000 krooni. Aktsiaseltsis on nõukogu ja audiitor

- Tulundusühistu, seda reguleerib eraldi seadus. Tulundusühistu on äriühing, mille
eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise
majandustegevuse, milles liikmed osalevad. Näited → Korteriühistu,
põllumajandusühistu - Äriühing on eraõiguslik-juriidiline isik kelle eesmärgiks on tulu teenimine - Sihtasutus ehk SA on eraõiguslik-juriidiline isik loodud vara valitsemiseks Õpetaja sõnul saaks sihtasutuse kohta öelda ka fond - Mittetulundusühing ehk MTÜ - eesmärgiks ei ole tulu saamine Juriidilisi isikuid saab leida RIK lehelt https://ariregister.rik.ee/est Õigus mida juriidiline isik omada ei saa → abielu → lapsendamine
→ jne Avalik-õiguslik juriidiline isik tekib seaduses sätestatud ajast Eraõiguslik juriidiline isik tekib registrisse sissekandmisel ja lõppeb registrist
kustutamisel !!! Kui küsitakse teovõimet peab välja tooma mitte ainult füüsilise isiku vaid ka juriidilise
isiku tevõime algus ja lõpp Algus → sünd → registrisse kandmine
→ seaduse alusel Lõpp → surm → registrist kustutamine
→ seaduse alusel KAASUSTE LAHENDAMINE METOODIKA:
Näidiskaasus
11. klassi õpilane Rein lõhub Tallinna 21. Kooli akna. Kes hüvitab kahju? 1. Subjektid - Rein - Tallinna 21. Kool 2. Objekt - Aken 3. Subjektide kontroll - Rein on inimene - Tallinna 21. Kooli isikuks on Tallinna linn, sest kool kuulub linna valdusesse 4. Õigussuhte kontroll - Tekib Reinu ja Tallinna vahel. Reinul on kohustus Tallinna linnale tuua aken

Juriidilise isiku organid: - Üldkoosolek - Juhatus → igapäevane juhtimine - Nõukogu → tegeleb pikemaajalise tegevuse planeerimisega - Audiitor → raamatupidamise kontroll - Revisjonikomisjon → tegeleb ka raamatupidamise kontrolliga, selle liikmed võivad
olla ükskõik kes Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan ja seaduslik esindaja on juhatus. Kui seaduses
on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Ainult juhatus saab teha
tehinguid, nõukogu on pigem sisemine juht. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus
nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või
üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Juriidilise isiku organi
liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene
teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes
teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

.PDF Laadi alla originaalfail 3 lk · .pdf · 0 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

0 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

km624 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

https://ariregister.rik.ee/est

Sarnased õppematerjalid

docx

Juriidilised isikud

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI JURIIDILISED ISIKUD JA NENDE ISELOOMUSTUS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Termin "juriidiline isik" võeti kasutusele 19. sajandil, kuigi tunti juba varem. Esimesena kasutas õiguskirjanduses seda terminit Gustav Hugo( aastal 1819). Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada. Seega kaubanduse ja majanduse areng on juriidilise isiku olulisim arengut mõjutanud tegur. (Juriidilised isikud, 2011) Teoorias on juriidiline isik õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksus, mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Mõjuüksuse all peetakse silmas üksust, mis on võimeline omama ja väljendama tahet ning seda

Õiguse alused

docx

Juriidiline isik

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Kristi Koppelmann PA09 JURIIDILINE ISIK Referaat Juhendaja: Hille Raud Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine.................................2 1.1.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................4 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine.................................6 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik

Võlaõigus

doc

Juriidilised isikud. Juriidilise isiku organid ja vastutus.

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine............................................................................8 1.2.1 Täisühin

Õigusõpetus

doc

Juriidiline isik

Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ....................................................................................................

Õigusteadus

docx

Juriidiline isik

XXX Õiguse alused JURIIDILINE ISIK Referaat Õppejõud: XXX XXX 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE........................................................4 2.ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...........................................................................................5 2.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................................................................6 2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine...............................................................................8 3.AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...................................................................................9 3.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku

Ettevõtluse alused

docx

Õiguse mõiste ja õigussüsteem

Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSS?

Ettevõtlus

docx

Juriidilised isikud

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ ERIALA AINE NIMI REFERAAT Õppejõud: NIMI Tallinn 2014 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS:................................................................................................. 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud...........................

Õigus alused

pdf

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal e

Asjaõigus

Rohkem sarnaseid