Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Veeremisel kaldpinnal on κ3 = , kaldenurk γ = 30°. Silinder 1 veereb kaldpinnal kaldenurgaga 20 r1 β = 60° , veeretakistustegur on κ1 = . Silinder 4 veereb kaldpinnal kaldenurgaga γ = 30°, veere- 20 r4 3 takistustegur on κ 4 = . Leida silindri 1 keskpunkti C kiirus ja kiirendus hetkel, mil ta on 20 läbinud teepikkuse sC ≡ s = 0,5 m. Süsteem on algul paigal, silinder 1 hakkab veerema allapoole.
Vee temperatuur - (25°C) hti=1,5mH2O - survelang imitorustikus v - 1-2,5 m/s vee kiirus ds – toru läbimõõt DN standardist valida (mm) Põ – 760 mmHg 101,325 kPa Baromeetrilise õhurõhk Valime standardsed torud, DN 100, DN 125, DN150, DN 200 Q = 28 l/s igaks juhuks ɣ = ρg – erikaal (vesi erikaal ρ –1000 kg/m3 tihedus; g – 9,8;) N/m3 ɣ = 9,8*1000=9800 m/s
Vabapidamise korral on avatud jooturi ülemise serva kõrgus lehma seisutasapinnast mõõdetuna maksimaalselt 850 mm. Lõaspidamise korral peab kahe looma kohta olema vähemalt üks jootur, mille ülemise serva kõrgus looma seisutasapinnast on maksimaalselt 750 mm. Loomade jootmiseks tohib kasutada vaid töökorras (mitte lekkivaid) ning kergesti puhastatavaid jootureid.
Valemites p1 on pinnase ja selle poorides oleva vee kaal ülalpool vaba veetaset lõigu piires P1 = A1 γ. P2 on pinnase ja vee kaal ′ ′ allpool veetaset P2 = A2 γ ja P pinnase kaal allpool veetaset arvestades vee üleslüket 2 P2 = A2γ ′ = A2 (γ − γ w ) . Praktikas ei ole sageli täpne veetase, seega ka hw suurus, nõlvas määratav.
Valmistaja - tehase poolt iga erineva konstruktsiooni ja kompressori täitmiseks kõigile vahimehaanikutele . rõhu impulss kaob, rõhk silindris langeb madalamale ülelaadimisõhu tüübi jaoks antud tehase stendil mahavõetud karakteristika kujutab Laeva käigureziimidele vastav peamasina pöörete arv määratakse rõhust.
Valemi tuletamisel on tehtud järgmised lahendamist lihtsustavad eeldused: - vaadeldakse tasapinnalist koormust, see tähendab lintvundamenti; - vundamendi jäikust ei arvestata; - pinnase tugevus on määratud Coulomb tugevustingimusega; - tallast kõrgemale jääv pinnas ei oma tugevust ja mõjub ainult koormusena.
Vastupidised - ühel pool parema sammuga ,teisel pool vasaku sammuga kruvi . Sellistel pumpadel puudub tihe kontakt kruvihammaste vahel . Kuivalt võivad sellised pumbad pumbatavat keskkonda mitte üles imeda . Võib kasutada keskkondade pumpamiseks ,kus on mehaanilisi lisandeid.
Vaadeldaval hetkel on varras 1 paralleelne y-teljega, varras 2 aga x-teljega. Süsteemi paneb paigalseisust pöörlema jõupaar, mille moment M muutub seaduse järgi M = 6 −0,5t (Nm). Leida laagrite A ja B reaktsioonkomponendid hetkel t1 = 4 sekundit, kui AE = EK = KB = l = 50 cm.
Valemi tuletamisel on tehtud järgmised lahendamist lihtsustavad purunemine ja seega oluline oht nii inimeludele kui ka materiaalsetele eeldus, et pingejaotus talla all on ligikaudu ühtlane, on lähedane eeldused: 1- vaadeldakse tasapinnalist koormust, see tähendab väärtustele.
Vaadeldud meetod on väga töömahukas, kuid võib anda väärtuslikku liainfot. 150. Mis võimaldab määrata laastutekketsooni ulatust? Asjaolu, et materjali plastsel deformeerimisel see kalestub, millele kaasneb kõvadse kasv, võimaldabki määrata laasutekketsooni ulatust.
Vektorite lahutamine – c=a-b=a+(-b) Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga – vektori a ja pos. skalaari n korrutiseks nim veketorit mille suurus on an ja mis on suunatud samuti nagu a. Jagatiseks a/n kus n>0 nim vektorit mille suurus on a/n ja mis on suunatud samuti nagu a
Vastumõju aksioom - 2 keha mõjutavad teineteist samamõjusirete omavate võrdvastupidiste jõududega (Päike ja Maa) Varignon´teoreem- annab võimaluse määrata jõu suurust/asukohta Ma(R)=∑Ma(Fi) Veerev hõõrdumine- Pinnakaredus ei märgi rolli, ratastega.
Vaata joonis1 - te, mis on küsimuses 32! 33. Kuidas arvutada rõhujõu vertikaalkomponenti kõverpinnale, mis on koormatud vedelikuga nõgusalt poolt? Rõhujõu vedelikuga koormatud kõverpinnale võib määrata jõu koordinaattelgede projektsioonide kaudu.
Vee pindpinevus on 0,073 N/m ja märgamisnurk puhta klaasi puhul 0°, on kapillaartõusu kõrgus meetrites toru läbimõõdu puhul millimeetrites 0,03/d. Pinnase poorid on enamasti küllalt peened, et vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta.
Vabaväljalase e. eelväljalase. teguri sulgudes lugeja ja nimetaja vb) mis võib põhjustada ressiiverisse kogunenud õli põlengud ja silindri- Olenevalt mootori käigukiirusest ja ülelaadimisastmest algab 4- kolvigrupi detailide ülekuumenemise.
Veeretakistustegur on seejuures κ4 = r4 . Keha 1 liigub kaldpinnal kaldenurgaga β=30°, 10 3 kusjuures tuleb arvestada ka libisemishõõret, hõõrdetegur µ = . Süsteem on algul paigal, ketas 4 10 hakkab mööda kaldpinda alla veerema.
Vaadeldud on juhust, kui pinnase piirseisundi määramiseks peab koos lahendama tasakaalu tingimused ja tanφ ja α=φ. Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma omadused on erinevad vertikaal- ja horisontaalsuunas.
Vanaadium - - esineb legeerterastes 0,2...0,8%, soodustab karastumist, seega halvendab keevitatavust, kus ta oksüderub ja põleb ära. Volfram -- muudab terase kõvemaks, halvendab keevitatavust ja oksüdeerub tugevasti.
Varda otsa on kinnitatud kuulike 2 massiga m2 = 0,5 kg. Alghetkel ripub varras otse alla (nurk ϕ0 = 0° ) ja talle on antud algnurkkiirus ω0 = 5 1/s. Leida liigendi O reaktsioonkomponendid hetkel, mil nurk φ on 30º.
Vedelikus on nad teiste jõududega võrreldes väikesed ja pääsevad mõjule alles siis ,kui vedeliku maht on väga väike . Hüdraulika seaduspärasuste tuletamisel on nad tähtsusetud ja jäetakse arvesse
Vahe alguspunkt on lahutava vektori lõpp-punkt ja lõpp-punktiks vähendatava vektori lõpp-punkt. Vektori a ja skalaari n korrutiseks on vektor, mille mooduliks on a*n ja suund ühtib algvektoriga.
Vardad - üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ; plaat- üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike ; massiivkeha- kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus.
Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 m. Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist.
Varigoni teoreem - kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga.
Varuuks on   uks,   mis   peab   rahuldama   teenindusuksele   esitatavaid   nõudeid,   kuid   on   mõeldud  kasutamiseks erandolukordades ( Emergency door); 
Vaatleme i - ndat ja k-ndat punkti, mis mõjuvad teineteisele jõudude- ga Φik ja Φki . Valime vabalt mingi punkti O. Jõudude Φik ja Φki momendid selle punkti suhtes on
V2w4bj - ,/4JQL ( 8* <=,-=3S,-X3P2<73L ]J=2J<3TJ/2 T/K42L<=T32 P2@/T27- J- (R20J/S2J/TQL* 7/>3=2= (V;M* .,3JO@ .,3,/4JB^ <,24B MN U T 7/JY2 CZZZ S ,2[2J32 \ _@`.3L<7-O
Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 µm. Joonisel 147 on esitatud mitmesuguse kujuga soveldeid.
Vektor on määratud: 1. Tema mõju sirgega 2. Teda kujutava lõigu pikkusega 3. Tema suunaga mõju sirgel Vektori pikkust nim. tema suuruseks e. mooduliks.
Vahetuskered on   konteiner   või   kere   veose   vedamiseks,   mida   on   võimalik   autol   vahetada   selleks  valmistatud seadme abil; 
Vasarad valmis - tatakse terasest 50, 40X või Y7, nende tööosad - laup ja pinn karastatakse vähemalt 15 mm ulatuses, seejärel puhastatakse ja poleeritakse.
Vedru 20 on sel ajal kokku surutud. Peale seda, kui küttelatt on nihutatud väiksemale etteandele vihid langevad kokku liigutades varrast 5 allapoole.
Valem 11 on tarviti reaktiivvoolu kompenseerimiseks vajalik resonantsmahtuvus (Cres) arvutatud katse põhjal, kus C=0 Cres=X2*106/(2π50 [ (Valem 11)
Vaadeldavas skeemis on nivooanduriks kondensaator, mille üheks plaadiks on metallmahuti sein, teiseks vertikaalselt mahutisse kinnitatud sondi elemendi pind.
Varutegur on tegeliku tugevuse ja nõutava tugevuse jagatis Väikese varuteguriga konstruktsioonil on väike töökindlus, suure varuteguriga konst.
Veesisaldus on vee ja jäätumisel pinnase maht suureneb 3-4 % (~1m sügavuseni külmunud pinnase nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed.
Vedeliku osa on tasakaalus st vedelik ei voola läbi kontrollpindade, kui massi- ja rõhujõudude resultant kõigi telgede jaoks on null.
Vektor m0 on suunatud sinnapoole, kustpoolt vaadatuna vektori r pööre mööda lühimat teed F poole, on näha toimuvana vastupäeva.
Vee molekulid on teatavasti dipoolid – nende üks ots (hapniku aatom) kannab negatiivset laengut ja teine (vesiniku aatom) positiivset.
Vad jõud on potentsiaalsed, siis Lagrange'i II t võrrandid on kujul d ∂L ∂L − = 0 (j = 1, 2, . . . , s). dt ∂ qj ˙ ∂qj
Varras ob on keevitatud pöörleva ketta 2 külge. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra.
Vastav pinge - deformatsiooni diagramm (vt. joonis 6), mille kohaselt on pinge ja deformatsiooni suhe kujutatud sirgena.
Valmistatakse süsinik - tööriistaterasest Y7A või Y8A. Tööosa karastatakse 15...30 mm, löögiosa 10...20 mm pikkuselt.
Veeretakistustegur on mõlemal rattal κ . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra.
Vee kolmikpunkt on keskkonnarõhul ja Celsiuse skaalal 0,01°C, kus kõik kolm vee agregaatolekut on tasakaalus.
Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune.
Veepinna on pinnas kapillaarsuse tõttu veega küllastunud, selle peal asub ühingu liige ka Eesti.
Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes.
Vaskjoodised on vedelvoolavad, tungivad hästi lõtkudesse, tagavad liite suure tugevuse ja plastsuse.
Vee kokkusurutavus on tühiselt väike ja seepärast võib lugeda, et vee maht surve suurenedes ei vähene.
Varras 5 on ühe liigendiga kinnitatud kaksikploki 2 külge, teise liigendiga liuguri 3 külge.
Vektorid – teiseks on ka suurused mis on määratud ka oma arvu ja suunaga (jõud, kiirendus,
Vektor on määratud mõjusirgega, vektorit kujutava lõigu pikkusega ja suunaga mõjusirgel
Vaibumise kriteeriumina on kasutatud vajumise kiirust - liival 0,1 mm tunnis ja savil 0,05 mm tunnis.
Vaadeldud on juhust, kui pinnase omadused on erinevad vertikaal- ja horisontaalsuunas.
Vastamata on teise osa küsimused nr 35 ja 40, otsige ise ja andke teistele kaa teada.
Varras on oma pikkuses ühtlaselt koormatud, aga varda ristlõiked ei ole samad.
Valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde.
V ühikuks on kiirus ja terade vaheline hõõrdejõud ja pinnasetugevus tervikuna.
Vajalik kiirus – Kiirus mis on antud kohtumisnurga juures vajalik horisontaallennuk.
Vastavaid valumeetodeid nimetatakse täppisvaluks sulavmudeliga ja täppisvaluks gasifitseeruva
Vabavool – voolamine kanalites, avasängides ja voolamisel esineb vabapinda.
Valemites v on talla normaali suunaline koormus ja H talla pinnas mõjuv koormus.
Valmiva vintsiga on võimalik tehases tõsta või liigutada erineva raskusega detail.
Vedeliku tasakaaluks nimetatakse olekut ,kus vedeliku osakesed üksteise suhtes ei liigu.
Vastavalt loengumaterjalidele on süsteemi iga 8m kõrguse kohta vajalik lisaks 1bar rõhku.
Variantide järel on lahendatud ka näiteülesanne koos põhjalike seletustega.
Vee juurde - ja äravool 7 . Muda kogumiskamber 8. Muda tühjendusavad
Valem 1 on võimsuskadu liinis (ΔP) ΔP=I12r=ΔU*Ii [W] (Valem 1)
Varutegur on suurem, nii et teatud olukordades võib see parem olla.
Veejaotusrõngas on valmistatud pronksist, mille sees on veejaotuskanalid.
Valem 10 on tarviti parameeter (L2) L2= X2/(2π50) [H] (Valem 10)
Veejuhtivus on pinnase omadus lasta endast pooride kaudu vett läbi.
Veeldub - 82,4...-84,0° C ning -85° C juures muutub tahkeks.
Vahelehe paksus on valitud sama, mis sama kandevõimega neetliites:
Valem 8 on tarviti parameeter (R2) R2=P2/I22 [Ω] (Valem 8)
Valem 7 on tarviti parameeter (Z2) Z2=U2/I2 [Ω] (Valem 7)
Valem 2 on tarbitav võimus (P1) P1=P2+ ΔP [W] (Valem 2)
Vastavalt cos – teoreemile ω2 2 = c22 + u22 – 2c2u2cosα2
Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 B F
Varras on pikkusel BC tõmmatud ja lõigul CH surutud.
Vajumine on   sõltuvuses   toetuspinna   suurusest.
Valem 3 on ülekande kasutegur (η) η=P2/P1 (Valem 3)
Vastasel korral on reaktiivpinge epüür talla all kolmnurkne.
Veelgi raskem on õgvendada väändunud latti (joon. 83c).
Vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised vedelike tihedustega.
Valem 9 on tarviti parameeter (X2) [Ω] (Valem 9)
Valem 4 on kogusüsteemi võimsustegur (Cos φ1)
Valemi tuletuskäik on sarnane. Sarnane on ka valemite kuju.
Vedav ratas – N16B1-23, veetav ratas N16B1-46.
Veelgi raskem on õgvendada väändunud latti .
Valmistaja - tehase poolt antud juhendites.
Varutegur on seega.... aktiivsurvejõuks.
Varikaldenurk on sisehõõrdenurgast suurem.
Vastav osa on teistsugune (joon 4.5). 36
Veesammas on teoreetiliselt kõrgem.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Veeremine on võimalik kui jõu moment punkti suhtes ületab veerehõõrdejõu moemndi selle punkti suhtes.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun