Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vektori koordinaadid – kordajaid x1,x2…xn avaldises x=x1e1 + x2e2 +…xnen nimetatakse elemendi x koordinaatideks baasil {e1,e2, . . .,en}: *elementide koordinaadid igal baasil määratakse üheselt TEOREEM: Elementide liitmisel, lahutamisel ja arvuga korrutamisel tuleb elementide koordinaadid vastavalt liita, lahutada ja sama arvuga korrutada Baasiteisenduse maatriks - Maatriksit A nimetatakse baasiteisenduse maatriksiks üleminekul vanalt baasilt uuele baasile.
Vektor - vektor operatsioon (operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor); vektor-skalaar operatsioon (operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor); vektor-mälu operatsioon (vektorregistri laadimine või vektorregistri sisu salvestamine mällu); vektor reduktsioon (operatsioon vektormuutujal, mille tulemusena saadakse skalaarmuutuja); maskimine (käsk, mida kasutatakse vektorkäskude tingimuslikul töötlemisel.
Vektor e on suunatud piki laengut ja antud välja punkti läbivat sirget laengust eemale, kui see on pos, laengu poole, kui neg. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu q suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse r 𝑞 𝑞 𝑘( 1 2 ) 𝑞 ruuduga.𝐸 = 𝑟2 𝑞2 = 𝑘 𝑟21. Kui laeng q(laeng, millele mõujub jõud f väljatugevusega E on positiivne, langeb jõu suund kokku vektori E suunaga.
Vektordiagrammid - Takistused vahelduvvooluringis: • Mahtuvuslik takistus • Induktiivtakistus • Reaktiivtakistus • Kogutakistus Võimsused vahelduvvooluringis: • Hetkvõimsus • Keskmine võimsus Kolmefaasiline vool- nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga.
Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas.
Vektorandmed on punktid, jooned, polügonid, kuid rasterandmed on ruudukujulised pikslikesed. Rasterandmetel on ühe kaardikihi pikslid ühesuurused ja sama kujuga, kuid vektorandmete puhul on objektide hulk väiksem kui rastermudelis ning objektid on erineva kuju ja suurusega, mistõttu on kattuvusülesandeid raskem lahendada.
Vektori projektsioon on negat,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas.
Vektor - vektor operatsioon – operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor; 2. Vektor-skalaar operatsioon – operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor; 3. Vektor-mälu operatsioon – vektorregistri laadimine või vektorregistri sisu salvestamine mällu.
Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad 1) arvväärtus ja 2) suund mingil sihil.
Vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks - rivi ja tulba järjenumber massiivi algusest
Vektor r on joone puutuja suunaline vaadeldavas punktis P( x0 , y 0 , z 0 ) . ? ? Joone L normaaltasand on risti vektoriga r ( t 0 ) = { x( t 0 ) , y ( t 0 ) , z ( t 0 )} ja läbib punkti ? ? ? ? P( x0 , y 0 , z 0 ) , kus x0 = u ( t 0 ) , y 0 = v( t 0 ) , z 0 = w( t 0 ) .
Vektori koordinaadid on AB=(x2-x1;y2-y1) Vektorid u=(a;b) ja v=(c;d) Summa ja vahe u ±v =(a±c;b±d) Korrutis arvuga r r·u = (ra;rb) Vektori skalaarkorrutis u·v = a·c + b·d ja u· v =|u||v|·cosα Vektori pikkus |u|= Kahe punkti vaheline kaugus AB= Nurk vektorite vahel cosα=
Vektorandmed - x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena.
Vektor - DNA ettevalmistamine 3. Kloonitava DNA ettevalmistamine 4. Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil 5. Rekombinantse DNA sisestamine peremeesorganismi 6. Rekombinantide selekteerimine 7. Rekombinantide analüüsimine (screening)
Vektor - maatriks korrutis 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 1 0 1 [x 1, x 2, x3, x 4 ]⋅ 1 0 0 0 1 1 1 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 1 0 1 r1 = x1 + x3 + x 4 r2 = x1 + x2 + x3 r3 = x1 + x2 + x4 Muud kodeerimise algoritmid – vastavustabeliga.
Vektoreiks on kasutatud tunnused; võib kasutada ka teisi ordinatsioonimee- todeid. OTUde rühmitamise aluseks on üldine sarnasus (või erinevus - need on sama mündi kaks poolt), mitte sarnasus või erinevus mingi konkreetse tunnuse poolest.
Vektor on võrdne lihtsalt -ga:
Vektori ristkoordinaadid – vektori koordinaadid ristbaasi suhtes Punkti ristkoordinaadid – punkti koordinaadid ristreeperi suhtes Vektori parema käe (vasaku käe) koordinaadid - Vektori koordinaadid parema käe (vasaku käe) baasi suhtes.
Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) Tähistatakse: vektori A projektsiooni suunal n tähistatakse An.
Vektori mõiste - Vektor on suunatud lõik millel on kindel algus- ja lõpp-punkt. 4. Nullvektor-Vektorit, mille pikkus on null, nimetatakse nullvektoriks ja tähistatakse sümboliga . Nullvektori suund on määramata.
Vektor – vektor, mille komponentideks juh.su. Olulised aspektid:komponentide arv ja vastastikune sõltuvus ning jaotusseadus Diskr 2-komp vektor – jaotus antakse 2mõõtmelise jaotustabelina v valemina
Vektori b - > (vektor) suhutes, kui raami normaali n-> (vektor) suund ühtib normaali B-> (vektor) sunaga (raamitasand on rist vektoriga B->), siis jõu moment võrdub nulliga ja raam on tasakaalus.
Vektori tsirkulatsioon - seisneb selles, et muutv magnetväli tekitab elektrivälja- pööriselektrivälja(kinniste jõujoontega) Aine mõju magnetväljale-aine kas suurendab või vähendab välismagnetvälja.
Vektor ba1 on tasandiga S risti ja vektor BA2 tasandis S (risti teljega Z). Viimase komponendi esinemine on tingitud magnetvälja mittehomogeensusest ja homogeense magnetvälja korral see puudub.
Vektorgraafika ehk geomeetriline modelleerimine on graafika valdkond, kus kujutise saamiseks kasutatakse lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu punkte, sirgeid, kõveraid ja hulknurki.
Vektori projektsioon - Vektori projektsiooniks teljele x nim telje lõigu a*b pikkust mille algus on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks vektori lõpuprojektsioon teljele.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) Tähistatakse: vektori A projektsiooni suunal n tähistatakse An. Ühikvektor. Igale vektorile A võib seada vastavusse ühikvektori Aühik , mille suund ühtib vektori A suunaga ning moodul on võrdne ühega.
Vektori reduktsioon – operatsioon vektormuutujal, mille tulemusena saadakse skalaarmuutuja; 5. Maskimine – käsk, mida kasutatakse vektorkäskude tingimuslikul töötlemisel.
Vektor - vaktsiini korral paljuneb vektorina talitlev mikroob organismis ja tema genoomis on ekspresseritud ka geenid, mis produtseerivad mone patogeeni antigeene.
Vektori suunaks on magnetvälja suund, mida näitab magnetväljas orienteerunud mag- netnõela põhjapoolus (joonis 4.27). Magnetinduktsiooni SI-ühikuks on üks tesla.
Vektori koordinaadid – vôttes vektori alguspunktiks koordinaatide alguspunkti, saame vektori lôpp-punktiks punkti, mille koordinaadid vastavad vektori koordinaatidele.
Vektor on määratud: 1. Tema mõju sirgega 2. Teda kujutava lõigu pikkusega 3. Tema suunaga mõju sirgel Vektori pikkust nim. tema suuruseks e. mooduliks.
Vektorgraafika on aga resolutsioonist sõltumatu ja see väljendub kõige lihtsamalt selles, et pilti suurendades või vähendades pildi detailsus ei vähene.
Vektorandmeid on vaja logistikat nõudvateks analüüsideks, suuremahuliseks professionaalseks kaarditootmiseks, selgeks nähtuste struktureerimiseks.
Vektori projektsioon on posit kui telje lõigu sound langeb ühte telje suunaga, millele projekteeritakse vector ja minus kui need suunad on vastupidised.
Vektor on samasihiline vektoriga ∆r . ∆t Kui ∆t → 0 , siis punkt Q läheneb mööda joont punktile P ja ∆r võtab puutuja suuna.
Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv. Lähisvektorid on võrdse pikkusega kahendvektorid, mis erinevad teineteisest ainult ühes kahendjärgus.
Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv ehk n-järgulise 2ndvektori pikkus  intervalli olulisteks järkudeks (olulisteks muutujateks) on tema
Vektorgraafika korral on objektid arvutis kirjeldatud matemaatiliselt (vektorvõrranditega). Kujutis arvutatakse kiiresti ja joonestatakse ekraanile.
Vektor m on aksiaalvektor.Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu,mille mõjusirged ei ühti.
Vektor m0 on suunatud sinnapoole, kustpoolt vaadatuna vektori r pööre mööda lühimat teed F poole, on näha toimuvana vastupäeva.
Vektor f on risti vektoriga Fr . Seega on need vektorid täisnurkse → kolmnurga kaatetid, Fe aga on selle kolmnurga hüpotenuus.
Vektor ehk geomeetriline vektor (ladina keeles vector - vedav, kandev) on lõik, millel on suund ehk siht ja pikkus.
Vektor – füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud ..)
Vektor e on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole.
Vektoreid nimetatakse komplanaarseteks siis, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad samal tasandil.
Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja – laengu poole.
Vektori suunakoosinusteks nimetatakse nende nurkade koosinusi, mis vektor moodustab koordinaattelgede positiivsete suundadega.
Vektoreid on vaja liita näiteks siis, kui tahame kokku liita mitu erinevat ühele objektile mõjuvat jõudu.
Vektor - on suurus, millel on pikkus, siht ja suund, ning on nende andmetega täielikult määratud.
Vektor v1 on paralleelne vektoriga B ja põhjustab osakese ühtlase liikumise piki induktsioonijooni.
Vektor on ilmselt täi, haigus peamiselt kodututel, kellel isiklik hügieen on allpool arvestust.
Vektor - ja skalaarkorrutise abil on esitatav kolmandat järku determinandi arvutamise eeskiri.
Vektor - on geomeetriline vektor, kindla suunaga lõik, mida iseloomustatavad siht, suund ja
Vektor on määratud mõjusirgega, vektorit kujutava lõigu pikkusega ja suunaga mõjusirgel
Vektori vastandvektoriks nim. vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja pikkus, kuid vastupidine suund.
Vektor - ja skalaarse välja korrutise divergents on skalaarne suurus, mille ekvivalentsed
Vektor e. suunatud lôik – lôik, millel on määratud suund (siht, suund ja suurus).
Vektor - DNA molekul mida kasutatakse geneetlise materjali kandjana (viib DNA teise
Vektor tin – kolmnurkadest koosnev, GRID – ühtlaste vahedega võrgustik, GRID kui
Vektor - ja rasterandmeid saab ka koos kasutada!! 33. Kirjeldage digitaalkaarti.
Vektor - suunatus suurus(F ja E), skalaar-suunata suurus(r ja q). V=V/S ja S=V/V
Vektori alguspunkt on punktis (0;0). Võrdsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdsed.
Vektor - Füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt.
Vektor andmemudel – vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide paaride kaupa.
Vektori hulgas on kollineaarseid vektoreid, siis need kolm vektorit on komplanaarsed.
Vektor on suunaga lõik, millel on alguspunkt (rakenduspunkt) ja lõpppunkt.
Vektoreid ehk suunaga lõike iseloomustab korraga nii lõigu pikkus kui suund.
Vektori pikkus – Tähistame | | ning nimetatakse suvalise seotud vektori pikkust.
Vektor on suunatud suurus. Vektori arvväärtuseks nim vektori mooduliks.
Vektor m on risti tasapinnaga kus asuvad o ja r. Vektor M on aksiaalvektor.
Vektori muutumine tähendab seda, et muutub kas vektori moodul, suund või mõlemad.
Vektoriaalne summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv: n m  
Vektor - suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.
Vektori pikkus on võrdne ruutjuurega vektori koordinaatide ruutude summast.
Vektori moodul on arv, mis näitab, mitme pikkus ühikuga võrdub nihe.
Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45˚ päripäeva.
Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu.
Vektor - suurus, millel on olemas suund (raskusjõud, kiirus)
Vektori koordinaatideks nimetatakse vektori projektsioone koordinaattelgedele.
Vektor2 - st. vektor1 on järjestatud kasvavas järjekorras.
Vektori lahutamine tähendab selle vektori vastandvektorite liitmist.
Vektor on suunatudristi juhi välispinnaga igas punktis.
Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad:
Vektor on n arvu(a1,a2,a3....an)kindlas jäjekorras.
Vektor on suunatud matemaatikas suunatud ristlõik.
Vektor on lõik, millel on suund, siht ja pikkus.
Vektori projektsiooniks nimetatakse tema “kujutist” teljel.
Vektor - etteantud vektorile vastav massiiv
Vektori pikkus on ilmselt mittenegatiivne reaalarv.
Vektor m on risti selle tasapinnaga.
Vektor m on aksiaalvektor. vt. lk.
Vektor n on pinna normaal pt.s Q0.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vektori mooduliks nimetatakse tema pikkust, see on lõigu AB pikkust ja tähistatakse   AB  AB , a  a . Vektori moodul on skalaarne mittenegatiivne suurus.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun