50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
319 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
romm5
Õppematerjali autor
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120
2 5,84 m Talla mõõtmete selline väike muutmine ei muuda kuju- ja kaldetegurite tegurite suurust. Kandevõime Rd = 5,84(2⋅38,64⋅1,558⋅0,9508 + 1,2⋅17,5⋅26,09⋅1,537⋅0,9527 + +0,5⋅9,8⋅2,4⋅32,59⋅0,704⋅0,9223)/1,5 = 4332 kN < Vd = 4538 kN > Vd = 4510 kN Kui vundamendi all esineb kuni 5 talla laiuse sügavusel nõrgemaid pinnasekihte kui vahetult talla all, tuleb nende kandevõimet täiendavalt kontrollida. Kasutada tuleb selleks pinnasemehaanika kursuses toodud meetodeid. Kandevõime koosneb alumise nõrga kihi vastupanust R2 ja vundamendi ning nõrga kihi vahele jääva tugevama (liiva) kihi vastupanust lõikele. Joonisel 4.13 toodud skeemil toodud tähiste puhul kujunevad valemid kandevõime leidmiseks järgmisteks: d R = R 2 + h (B′ + L′)[1,5c1′ + (hγ1′ h + 2dγ1′d )]K s tan ϕ′ − hB′L′γ1′ h
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d
erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul.
4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks · Rakendusdistsipliin vundamendid, allmaa ehitised, tammid, tunnelid, sadamad jne · Normid annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta o EQU ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli o STR ehitise purunemine, mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus
pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise küllastusaste jne nn pinnase füüsikalised omadused. andmed veejuhtivuse määramiseks. meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks 1.3.1 MAHUMASS (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega 1.5.1.4 Veejuhtivuse tüüpilised suurused Filtratsioonimooduli k suurus tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade antakse mingi kindla kiiruse ühikuga m/s või m/a nagu euronormides. 1776. Boussinesq' ja Flamant' lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga 1.5.2 Kapillaarnähtused pinnases Kapillaarsus vedeliku omadus tõusta
Põhinõuded vundamendile ja nende täitmise tagamine 24 Vundament peab tagama ehitise tugevuse ja sihipärase normaalse kasutamise ettenähtud aja vältel ning olema seejuures ökonoomne. Selleks et vundament täidaks temale esitatud nõudeid, tuleb tagada : 1. Vundamendialuse pinnase tugevus. Tugevus tagatakse vundamendi vajaliku konstruktsiooni ja mõõtmetega, mis määratakse pinnasemehaanika meetoditega. Mõnedel juhtudel kasutatakse kogemuslikke, empiirilisi võtteid. 2. Ehitise kaalust ja temale mõjuvate koormuste mõjust tingitud vajumi jäämine antud ehitise jaoks lubatavatesse piiridesse. Tagatakse see sobiva vundamendi konstruktsiooni, rajamissügavuse ja mõõtmetega ning kontrollitakse pinnasemehaanika meetoditega. Vajaduse korral peab kasutama pinnase ja ehitise koostööd arvestavaid meetodeid. 3. Sesoonsete kõrguse muutuste jäämine lubatud piiridesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid