Liilialised ja ruudilised Apelsinipuu (Citrus sinensis) Karulauk (Allium ursinum) SÜSTEMAATILINE KUULUVUS LIILIALISED RUUDILISED Riik: Taimed Plantae Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Liliopsida Magnoliophyta Selts: Liilialaadsed Liliales Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Sugukond: Liilialised Liliaceae Selts: Seebipuulaadsed Sapindales Liilialised (Liliaceae) on Sugukond: Ruudilised Rutaceae liilialaadsete seltsi kuuluv Ruudilised (Rutaceae) on üheiduleheliste taimede kaheiduleheliste klassi sugukond. seebipuulaadsete seltsi kuuluv Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MIT...
LIMBA TERMINAALIA (TERMINALIA SUPERBA= Sigmar Hekki PTT-14 VKHK KASVUPIIRKONNAD • Lääne-Aafrika ekvatoriaalsed vihma- ja savannimetsad PUIDU VÄLISTUNNUSED • Puit on kollane või kollakaspruuni värvusega. Malts- ja lülipuitu on raske eristada. • Vanemate tüvede lülipuit võib olla isegi oliiv- või mustjaspruun. Võimalik eristada nii üksikuid sooni kui ka soontegruppe PUIDU OMADUSED • Kerge töödelda , treida ja lõigata. Kuna puit sisaldab palju tärklist , pole see vastupidav mädanikele ega putukatele. Niiskusemuutustele on puidul hea mõõtude stabiilsus. MEHAANILISED OMADUSED • Tihedus õhukuivalt 450-650 kg/m3 • Kahanemine 9-11% • Tõmbetugevus pikikiudu 112 Mpa • Survetugevus pikikiudu 31-54 Mpa • Paindetugevus 55-104 Mpa • Elastsusmoodul 8700-4500 Mpa • Kõvadus: Otspinnal 350, radiaalpinnal 310 janka PUIDU KASUTUSALAD • Ehitus- ja konstruktsioonipuit. Sisetisleritooted, mööbel, p...
KLINEFELTERI SÜNDROOM Tartu Raatuse Gümnaasium Põhjus Põhjuseks on üks üleliigne naissugu ehk Xkromosoom. See on pärilikkuse info kandja, mis määrab lapse sootunnuste väljaarenemise. Esineb ainult poiste seas. Sagedus Haiguse esinemise sagedus on 2,2:1000. Välistunnused Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu. Kalduvus on rasvumisele. Suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa järglasi. Esinevad psüühikahäired ja antisotsiaalne käitumine. Vaimselt on IQ 8590. Click icon to add picture Kelle järgi on nimi pantud ?
Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2
Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms.
Alamad organismid enam mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. · Arenemine kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. · Reageerimine ärritustele hulkraksetel meeleelundid võtavad vastu ärritusi ja reageerivad nendele närvisüsteemi vahendusel. Alamatel organismidel ja taimedel nende asemel teatud orgaaniliste ainete molekulid. · Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga.
A Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja- Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Allar Kadai VÄLIMU S · Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. · Hunt kaalub 3050 kg · Saba on 35-50 cm pikk. · Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv kikkis kõrvad ,viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. · Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Allar Kadai ELUPAI K · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on paremad küttimistingimused · Eesti alad on aga
.............................................................................3 1.2. Klass: kaheidulehelised................................................................................................3 1.3. Sugukond: korvõielised................................................................................................3 2. Sugukonna mitmekesisus....................................................................................................3 3. Korvõieliste välistunnused..................................................................................................3 3.1. Lehed............................................................................................................................3 3.2. Õied..............................................................................................................................3 3.3. Vili...........................................................................................
Korporatsioon Tehnola tegevuse eesmärgid Luua ühise korralduse alusel vennalik ühendus oma liikmete vahel; arendada oma liikmeid vaimselt, füüsiliselt ja kasvatuslikult, kujundada neis akadeemilisi kombeid, distsipliini ja suhtlemisoskust; aidata kaasa Eesti rahvuskultuuri, majanduse ja tehnika arendamisele; kasvatada oma liikmeist tublisid ja ausaid eesti mehi, kes oleksid kasulikud oma riigile ja rahvale. Korporatsioon Tehnola välistunnused lipp (kolmevärviline - ülevalt alla must, roheline ja valge) vapp - Korp! Tehnola vapp kujutab korp!i värvidega kolmeks jaotatud kilpi. - vasak osa must, parem roheline, alumine valge. Kilbi kohal asub kroonikujuline tornidega kindlusemüür, millel on korp! Tehnola asutamise aasta: ANNO MCMXXI. Vapikilbi osad on illustreeritud: must - korp!i hõbedase tsirkliga, roheline - riigi ja pealinna vapi
Sissejuhatus Selle referaadiga teen lühida ülevaate huntidest- millest nad toituvad, kuidas elavad ja kus neid leidub. 3 Hundi välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg[3], maailmarekord 78 kg). Saba on 3550 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4 Elupaik ja -viis
selgrootute loomade tunnused, Venni diagramm. 5) Praktiline töö: selgrootute uurimine. 34. Käsnade välistunnused, 1) Praktiline töö: Loodusõpetus: Keskkond ja Õppematerjal: levik ning tähtsus jõekäsna selgrootute loomade jätkusuutlik areng Martin.M.,Toom; M., looduses ja tugirakud ja tunnused (kujundada arusaama Kokassaar, U.(1998) inimtegevuses sisepungad
arhitekt, insener, loodusteadlane, leiutaja; meisterdas pille. Da Vinci huvideringi kuulusid kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Da Vinci püüdis ehitada lennuaparaati. Inimese keha tundma õppimiseks võttis ta ette lahkamisi. Maalikunsti kuulsamad teosed "Mona Lisa", "Püha õhtusöömaaeg" RAFFAEL Tema kuulsaimad teosed on "Situse Madonna", "Ateena kool" Kordamine kontrolltööks 1. Gootika sise- ja välistunnused arhitektuuris 2. Vararenessanss: Kus? Miks? Kuulsaim keskus? Firenze katedraal! Mida kujutas vararenessansi maalikunst? Kuulsamad teosed!
Teadus, tehnika ja kultuurialad pidid teenima riigivõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Teadlastelt oodati eelkõige uute relvariikide loomist. Nad pidid ka tõestama kehtiva riigikorra ainuõigust. Nõukogude Venemaal loodi teaduslik kommunism, mis pidi tõestama kommunismi ülemaailmse võidu paratamatust. Natslikul Saksamaal, aga rassiteooria, mis üritas teaduslikult kindlaks määrata ,,tõelise aarialase" välistunnused. Demokraatlikes maades olid teadlastel ja kultuuritegelastel vabad käed, nende tegevust ei kirjutatud riiklikult ette. Teadlased ei töötanud üksnes uute relvaliikude arendamise kallal, vaid töötati ka igapäevast olmet kergendavate asjade kallal. 7.Demokraatia ja diktatuuri mõju kultuurile Totalitaarsetes riikides sai kultuur areneda ainult vastavalt riigijuhtide heakskiidule.
Kõige tähtsam on siiski, et nii temperatuur kui ka õhuniiskus püsiksid stabiilsed ja kõiguksid võimalikult vähe. Arhiiviruum peab olema kaitstud ka sissetungide, tule-, vee- jt õnnetuste vastu. Arhivaalide hindamise ehk nende korrastamisega tegeleb ainult avalik arhiiv. Kriteeriumid on : · Kasutatavus avaliku võimu teostamisel või isikute õiguste ja kohustuste tagamisel · Teabe- ja tõestusväärtus · Arhivaalide ajalooline ja kultuuriline väärtus · Arhivaalide välistunnused, seisukord, korrastamine · Teiste arhivaalidega olemasolevad seosed · Dokumendi säilitustähtaeg Olenevalt arhivaalide säilitustähtajast võib asutus hoida arhivaale erinevates hoiutingimustes. Arhiiviväärtusega arhivaale ja neid, mille säilitustähtaeg ületab 10 aastat, tuleb säilitada selleks ehitatud või kohandatud spetsiaalses arhiiviruumis ehk hoidlas. Alla 10 aastase säilitustähtajaga arhivaale võib hoida kuni hävitamiseni kas tööruumides või seal, kus nende
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
antakse. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline. Eestis elab 130140 hunti ehk 78 korda vähem kui Välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad
Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Ta kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt
Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom. Hunt Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad
(marinkal) · Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest. (30 cm pikkuses siias on leitud kuni 400 parasiiti ).Liguloos. Kuidas eristada sarnase välimusega kalaliike? · Selleks anname järgnevate jooniste näol mõningaid juhendeid . Joonistel on kalade üldkuju edasi antud punktiirjoonega, liigilise kuuluvuse määramiseks olulised kehaosad aga pideva joonega. Liikide eristamise aluseks on püütud võtta võimalikult kergesti tähelepandavad välistunnused. (RAAMAT LK 27-35) Pilk kalade pulmarüüle · Emaskalade pulmarüü on isaste omast tavaliselt märksa inetum . · Paljudel kaladel on pulmarüü üsna tagasihoidlik ja nagu ei väärikski seda kõlavat nimetust, piirdudes sellega, et keha värvus muutub kudemisajaks tavalisest eredamaks ja muster( laigud,vöödid jne) selgemaks. · Võrdlemisi argipäevane pulmarüü iseloomustab meie tähtsamaid töönduskalu räime , kilu, rääbist, kokre ,
9. Kasutatud kirjandus · Introduction to physical polymer science. L.H.Sterling. 1992. · . . 1972. · . . . .1988. · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Poluetuleen.htm 20.04.2011 · http://www.vet.agri.ee/static/body/files/881.Polyetyleen.pdf 20.04.2011 Tabelid: tabelid 1, 2, 3, . . 1972; 5 10. Tabelid Tabel 1. Välistunnused Mehaanilised Pindala olek Värv Läbipaistvus Läige tunnused kombates LDPE pehme, elastne Pehme, sile Värvimatu Läbipaistev Matt HDPE Kare Natuke õline, Värvimatu Poolläbipaistev Matt sile, sahiseb Tabel 2. Põlemise karakteristikud. Keemiline vastupidavus Põlevus Leegi Põlemise Keemiline Keem. Lagunemine
REFERAAT BIOLOOGIA Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid. Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja...
kauni toonela linnu säilimist ? TAKSONOOMIA Riik: Loomad (Ladina keeles Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Ladina keeles Chordata) Klass: Linnud (Ladina keeles Aves) Selts: Toonekurelised (Ladina keeles Ciconiiformes) Sugukond: Toonekurglased (Ladina keeles Ciconiidae) Perekond: Toonekurg (Ladina keeles Ciconia) Liik: Must-toonekurg (Ladina keeles Ciconia nigra) (1) Välistunnused Must-toonekurg on 1 m pikk (4) ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm (2). Keskmine kaal on umbes 3 kg (3). Ta sarnaneb valge-toonekurega, kuid on oma suguvennast pisut väiksem ja eristatav musta kaela ja tiibade alapoole järgi (2). Lisaks erinevalt valgest-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi (3). Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva purpurrohelise metalliläikega, nokk ja jalad on punased. Noorlinnul asendab
Geneetika · DNA pärilikkusaine Ülesanded Säilitab pärilikku informatsiooni Tagab geneetilise info täpse ülekande · Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi · Pärilikkus seaduspärasused, mille tõttu järglased ja vanemad on sarnased · Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Keharakkudes 46 kromosoomi Sugurakkudes 23 · Geen DNA lõik, mis määrab ära organismi tunnused · Genotüüp organismi kõik geenid · Fenotüüp organismi tunnuste kogum(silmavärv, kehakaal, pikkus jne) Sõltub: Genotüübist Väliskeskkonnast Molekulaargeneetika · Uurib pärilikkust molekuli tasemel · DNA on päriliku info kandja Koosneb nukleotiididest · Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome · Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist · Kahekromotiidilne kromosoom kahest DNA molekulist · DNA (nool RNA p...
sõjakat välispoliitikat. Peale selle oodati teadlastelt, et nad tõestaksid kehtiva riigikorra ainuõigsust. Selleks loodi erilised teadused ja teooriad, bagu näiteks teaduslik kommunism Nõukogude Liidus või rassiteooria natslikul Saksamaal. NSV Liidus tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed sellega, et üritasid tõestada kommunismi ülemaailse võiduparatamatust. Natsi-Saksamaal aga usuti, et on võimalik teaduslikult kindlaks määrata tõelise aarialase välistunnused. Kõlbmamatuid asutati hävitama või viljatuks muutma 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin Teaduse edusammud aitasid kaasa tehnika arengule, eriti elektrotehnika, side ja transport vallas. Tehnika iseloomustas elektrienergia laialdane tootmine ja tarbimine. Ehitati üha uusi elektrijaamu, mis töötasid vee või soojuse jõul. Elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel ning
Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel;
Isikukirjeldus meetodi teaduslikud alused rajas Prantsuse kriminalist A.Bertillon 19sajandi kaheksakümnendatel aastatel. Ta süstematiseeris isikukirjelduse tunnused ja esitas nende kirjeldamise nõuded. A.Bertillon nimetas isikukirjeldust - sõnaliseks portreeks ja rakendas seda antropomeetrilises kriminaalregistratsioonis. Isikukirjelduse tunnuste järgi on võimalik isikut identifitseeerida sellepärast, et täiskasvanud inimese välistunnused on suhteliselt püsivad ja moodustavad iga inimese puhul individuaalse kogumi. Inimese välistunnuste kogum on isikupära. Kuigi erinevatel inimestel esineb ka sarnaseid isikukirjelduse tunnuseid, ei kordu ühe isiku välistunnused oma kogumis kunagi kellegi teise juures. Isikukirjelduse meetod nõuab isiku välistunnuste täpset, täielikku ja süsteemikindlat kirjeldamist. Isikukirjelduslikud tunnused. 1) Välistunnustest eristatakse-1) soo 2) vanuse
79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi? Tähtsaim kultuskeskus on Amritsaris asuv Kuldtempel. 80. Mis on sikhi nn 5 K-d ja kuidas sikhi välimuse järgi ära tunda? 5K järgi tuntakse sikhi: 1. Keša - lõikamata juuksed 2. Kangha - kamm juustes 3. Kara - raudkäevõru (Jumala ühtsus ja tõde) 4. Kirpan - väike mõõk või pistoda (võitlus rõhumise vastu) 5. Kattšha - põlvpüksid (valmidus ratsutada lahingusse) Traditsiooniline meessikhi välistunnused on eriline turban, pikad juuksed ja habe, mida küll tänapäeval alati ei järgita. Sikhid on ühiskondlikult aktiivsed ja India ühiskonnas mõjukad. Mõisted: polüteistlik- on palju jumalusi Monistlik- on õpetus, mis seletab maailma ühest algest lähtudes.(Nt. tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu`;hinduism;) Panteistlik- on kõikjumalus, jumalat loodusega samastav õpetus Monoteistlik- on üks ja ainus Jumal Askees (kreeka k. Harjutus; treening) e
Alpitaimed on laiemas mõistes kõrgmäestike taimed. Paljud põuakindlad taimed on pärit steppidest. Eelkõige kasvab steppides ja poolkõrbetes palju kõrrelisi. Taimede kasvukuju on tihti kooniline või kohev - kerajas. · Rohked väikesed õied asuvad hästiharunenud ja suhteliselt jäikadel vartel, mis sügisel kuivades säilitavad oma kuju ja tuule käes veeredes külvavadseemneid laiale alale. · Näiteks lamedalehine ogaputk. 2. Välistunnused, mis viitavad niiskuslembusele ja vahel ka varjutaluvusele · LEHED on suhteliselt õhukesed ja suured. · JUURED on maapinnalähedased, pigem narmasjuurestik. Sageli on taolised taimed looduses metsataimed· Näiteks priimulad, suur tähtputk, kevad - nabaseemik, suurelehine brunnera, siberi valdsteinia, mitmed sõnajalad. Metsataimed · on kohanenud kasvamiseks varjulistes metsades ja põõsastikes huumusrikkal ning niiskel mullal. · Lehed on suhteliselt õhukesed ja suured.
abil). • Suguline paljunemine hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. 6. Arenemine ja kasvamine - kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng, kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. 7. Reageerimine ärritustele - hulkraksetel meeleelundid - võtavad vastu ärritusi ja reageerivad nendele närvisüsteemi vahendusel. Alamatel organismidel ja taimedel nende asemel teatud orgaaniliste ainete molekulid. 8. Evolutsioneerumine- pidev muutumine. Pideva kohanemine uuega aja jooksul. Ehk tugevamad jäävad ellu.
sugulisel sigimisel, mis tuleneb kromosoomide lahknemisest meioosis ja nende juhuslikust paardumisest isas ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel. Selle tagajärjel muutuvad geenikombinatsioonid eri isendite homoloogsete kromosoomide samades lookustes. Põllumajandusloomade paljude tunnuste päritavus, nende lahknemine ja omavaheline kombineerumine avalduvad otseses kooskõlas geenide interkromosoomse rekombinatsiooni seadustega Sellisteks tunnusteks on mitmesugused välistunnused (karvkatte ja sulestiku värvus, märgised, sarvilisus jne. GEEN-pärilikkuse elementaarüksus.DNA lõik, mis määrab ära RNA sünteesi. GENOTÜÜP- on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon FENOTÜÜP-on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. Fenotüüp kujuneb organismi arengus (mida nimetatakse fenogeneesiks), genotüübis sisalduva info realiseerumise
( I. Pravdin ,, Jutustus kalade elust") 20 5. Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest eristada? Selleks anname järgnevata jooniste näol mõningaid juhendeid . Joonistel on kalade üldkuju edasi antud punktiirjoonega, liigilise kuuluvuse määramiseks olulised kehaosad aga pideva joonega. Liikide eristamise aluseks on püütud võtta võimalikult kergesti tähelepandavad välistunnused. Mõnikord sellest siiski ei piisa ja kindluse mõttes tuleb sooritada ka lihtsamaid operatsioone , et kätte saada kala esimest lõpusekaart, neeluhambaid või teisi luid. Selleks on aga tarvis vaid taskunuga, näpitsaid ja natuke näpuosavust ning kannatlikkust. Ka ei riku niisugune toiming kuigivõrd kala välisilmet. Lõpusekaare nõgusal siseküljel asetseb rida luukepikesi-lõpusepiisid, nende arv ja välimus on paljude kalaliikide eristamisel üheks kindlamaks tunnuseks
Orgaanilisi ühendeid sünteesivad taimed endale ise. Loomad saavad eluks vajaliku energia toidus olevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. 3. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Biological growth and development Arengu käigus muutub organismide sise ja välisehitus ning nad kohanevad ümbritseva keskkonnaga. · Otsene areng Vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, st ta on mõõtmetelt väiksem, aga tal on olemas kõik põhilised vanemate välistunnused. Roomajad, linnud, imetajad. · Moondega areng Vastsündinu erineb ehituselt vanemorganismist ja muutub viimase sarnaseks läbi vahestaadiumite. Selgrootud, mõned selgroogsed. Areng lõpeb surmaga. Eluiga on organismidel erinev, sõltudes nii pärilikkusest kui keskkonnatingimustest. 4. Elusorganismid paljunevad. · Suguline paljunemine (sexual reproduction) Organismi areng algab viljastatud munarakust. Peamiselt hulkraksetel, eelkõige taimedel ja loomadel
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
Genotüüp raku, organismi kõigi pärilike faktorite kogu ja koostoime. Kitsas mõiste: tuumas paiknevad pärilikkusfaktorid Lai mõiste: - nii tuuma kui tütoplasma pärilikkus - tuumaväline (nii mitokondrite kui kloroplastide DNA) Sügoodi varases staadiumis ka ooplasma segregatsioon e. munaraku tsütoplasma mõju geeni transkriptsioonile. Fenotüüp s.o raku, organismi kõigi tunnuste kogusumma. Nii mikro- kui makroskoopilised, nii sise- kui välistunnused. Konkreetne fenotüüp ei pärandu, fenotüüp on määratud: 1) genotüübiga 2) ümbritseva keskkonna poolt Genoom haploidne kromosoomistik: - inimesel üks saadud isalt, teine emalt - naisel on 2 sarnast, mehel 2 erinevat genoomi (sugukromosoomid!) Genoom ja genotüüp on 2 erinevat mõistet: genoom on struktuurne, genotüüp aga informatiivne mõiste, genoom on mahuliselt väiksem
Genotüüp – raku, organismi kõigi pärilike faktorite kogu ja koostoime. Kitsas mõiste: tuumas paiknevad pärilikkusfaktorid Lai mõiste: - nii tuuma kui tütoplasma pärilikkus - tuumaväline (nii mitokondrite kui kloroplastide DNA) Sügoodi varases staadiumis ka ooplasma segregatsioon e. munaraku tsütoplasma mõju geeni transkriptsioonile. Fenotüüp – s.o raku, organismi kõigi tunnuste kogusumma. Nii mikro- kui makroskoopilised, nii sise- kui välistunnused. Konkreetne fenotüüp ei pärandu, fenotüüp on määratud: 1) genotüübiga 2) ümbritseva keskkonna poolt Genoom – haploidne kromosoomistik: - inimesel üks saadud isalt, teine emalt - naisel on 2 sarnast, mehel 2 erinevat genoomi (sugukromosoomid!) Genoom ja genotüüp on 2 erinevat mõistet: genoom on struktuurne, genotüüp aga informatiivne mõiste, genoom on mahuliselt väiksem
Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Välimus - Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas.Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Eluviis - Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära
nosoloogilisel tasandil. Ebateadused (frenoloogia, kriminaalantropoloogia) Kriminaalantropoloogia kurikalduvus, kui atavistlik tung. Tekkib pärast Darvini evolutsiooni teooriat. Kurjategijal avalduvad eelaste geenid - inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele rahvastele tüüpiline mitte-arusaamine moraalist ja hea-halva moistest. Kuna vaimne ja kehaline on koos päranduvad, siis kurikalduvusest on tingitud ka välistunnused. Pärilikkusteaduse arenedes, hakati rohkem analüüsima uuritava indiviidi esivanemate patte. Oli juhtumeid, mil antropoloog oli kohtus eksperdiks. Asjal oli aga ka positiivne pool just kriminaalantropoloogia raames kasvab välja tingimisi karistamise (karistuse diferentseerimise kontseptsioon). Frenoloogia oli vaimu- ja moraalifilosoofia, mis rajanes inimese iseloomu lugemisele tema peakuju järgi
Neiu A. tajutuna preili B. poolt Preili A. tajutuna hambavalus härra P.poolt " Joon. 5 Tajumise sõltuvus tajujast Inimesed kasutavad tajumiseks erinevaid meeli nägemist, kuulmist, maitsmist, haistmist, puudutusi jne. Erinevad inimesed eelistavad erinevaid meeli (vastuvõtukanaleid). Osa inimesi paneb kõigepealt tähele nn. pilti välistunnused, värvid jne. Samas on inimesi, kes tajuvad Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 16 Pertseptsioon ehk isikutaju eelistatult liigutusi või lõhnu või maitset. Osale inimestest loob aga esmamulje hääl, sõnad jne. Esimesed neist on oma tajueelistuselt visuaalsed, teised kinesteetilised ja viimased auditiivsed.
Seente kasutamine igapäevaelus ja eri- nevates tööstusharudes. Seenhaiguste levimise viisid ja haiguste vältimine. Samblikud kui seente kooseluvorm vetikatega. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasusta- mine. Lihhenoindikatsiooni meetodi rakendamine keskkonna saastatuse hindamisel. Seente ja samblike tähtsus. Selgrootute loomade üldiseloomustus. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ja tähtsus. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisi- ga usside kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Liit- ja lahksugulisus seonduvalt usside paljunemise eripäraga. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumise tähtsus usside aren- gus. Limuste elupaik ja kohastumused hingamiseks, toitumiseks ja liikumiseks vees ning maismaal. Liit- ja lahkusugulisus tigudel ja karpidel. Lülijalgsete loomade peamiste rühmade
1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...
Soo on meil see jääajajärgsest ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib ainsa elupaigana tagada haruldaseks jäänud linnu-, putuka-, taime- ja teiste liikide säilimise (Valk, 1995). 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused Liigniiskuse tunnused Mulla liigniiskus avaldub mullaprofiili morfoloogiliste ja sellel mullal kasvavate taimede (puude) väliste tunnustena. Välistunnused avalduvad kõigepealt taimede nõrgavõitu kasvus ja madalates saakides. Liigniisketel maadel kasvavas metsas on puude võrad ümmargused ning aastane juurdekasv väike. Puude okstel on rohkesti samblikke. Metsa all kasvab karusammal, sfagnum jt. niiskuselembesed taimed. Liigniiskuse tunnuseks on ka pärast lumesulamist või sademeid pikaks ajaks maapinnale jääv pinnavesi. Liigniiskus avaldub ka mullaprofiili morfoloogiliste tunnustena - profiili mineraalse osa
Männil kahjustab juurepess ainult juuri, mädanik tüvesse tavaliselt ei levi. Haigestunud puud kuivavad. Kuusel võib juurepess esineda aastaid, kusjuures puu ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni. Haigestunud kuusel muutub puit algul lillakashalliks, siis punakaspruuniks, valgete laigukestega sõelmädanikuks ning mädanemisprotsessi lõppjärgus vammi taoliseks kiuliseks mädapuiduks. Hiljem muutub puu seest õõnsaks. Haiguse välistunnused on vaigujooks juurekaela piirkonnas, vanematel puudel tüve allosa jämenemine (pudelikuju) ning võra kahvatu värvus. Juurepessu seeneeosed levivad õhu kaudu, neid kannavad edasi ka putukad (männikärsakad ja 10 11juureüraskid). Nakatumine toimub juure- või tüvehaavandite kaudu ning kändude vahendusel. Haigus levib kolletena ka otseste juurekontaktide kaudu. Juurepessu levikule aitab suuresti kaasa metsade intensiivne majandamine tihedad okaspuupuhtkultuurid,
puudu sellest, nagu peaks olema, võiks olla. eelistavad erinevaid meeli Teeninduse tajutavust mõjutab firma maine, (vastuvõtukanaleid). Osa inimesi paneb turusuhtlus, reklaami- ja müügikampaaniad ning koostöö partnerfirmadega, kellega koos pakutakse kõigepealt tähele nn. pilti välistunnused, terviklikku teenust. Üha olulisemat osa mängib teenindusega seotud mõiste - suuline informatsioon. 15 värvid jne. Samas on inimesi, kes tajuvad eelistatult liigutusi või lõhnu või maitset. Osale inimestest loob
sigimisel, mis tuleneb kromosoomide lahknemisest meioosis ja nende juhuslikust paardumisest isas ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel. Selle tagajärjel muutuvad geenikombinatsioonid eri isendite homoloogsete kromosoomide samades lookustes. Põllumajandusloomade paljude tunnuste päritavus, nende lahknemine ja omavaheline kombineerumine avalduvad otseses kooskõlas geenide interkromosoomse rekombinatsiooni seadustega (Mendeli seadustega). Sellisteks tunnusteks on mitmesugused välistunnused (karvkatte ja sulestiku värvus, märgised, sarvilisus jpm.), enamik biokeemilisis ja immuno- loogilisis tunnuseid (valgutüübid, veregrupid) ja paljud anatoomilised ja füsioloogilised defektid. Selle nn hübridoloogilise meetodi kasutuselevõtjaks ja põhjendajaks oli G. Mendel. Hübridoloogilise meetodi kasutamise põhimõtted on järgmised: 1) ristamiseks tuleb valida isendid, kes erinevad omavahel piiratud arvu (1...5) hästi
RASSITEADUS Inimrassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rassi mõiste on seniajani küllaltki segane. Rass kui tüüp, rass kui laiem geograafiline ühik (kolm suurrassi), rass kui zooloogiline alamliik, rass kui etniline (keeleline, kultuuriline) ühik. Läänemaailmas võiks tänapäeval rassi mõiste tähendada mingit sotsiaalselt defineeritavat rühma laiema ja keerukama ühiskondliku struktuuri sees. Olulised välistunnused naha ja 31 karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju (esimese järgu tunnused). Kasv, pea ja näo kuju ja mõõtmed (teise järgu tunnused). Inimrühmade varieeruvust on sajandeid püütud seletada rassi mõistet kasutades. Samas on tulemused jäänud problemaatilisteks ning eesmärgiks olevate kindlate eraldusjoonte fikseerimine rasside vahel on saavutamata. Rass on katse ühendada
Dieediuuringud on näidanud, et söömise väliste tunnuste suhtes tundlikke on pea võimatu ümber õpetada oma kehast pärinevaid signaale tähele panema Rodin on mitmes uurimuses näidanud, et tundlikkuse piir söömise & nälja seesmiste- väliste tunnuste suhtes ei lähe rasvunute & mitterasvunute vahelt, vaid see eristus on omane mõlemaile Rasvunute kaalukaotuse korral ei muutu nende reageerimine söömise väliste tunnuste suhtes. Kuigi välistunnused võivad seostuda motiiviga süüa, ei ütle see, et söömismotivatsiooni & kehakaalu vahel oleks ilmtingimata üks- ühene vastavus Söömismotivatsiooni & kehakaalu mittekokkulangemised võiksid pärineda · inimeste ainevahetuse kiiruse erinevustest · nende enesekontrolli määra erinevustest · valmistoidu kättesaadavusest erinevate inimeste jaoks · Rodin (1981) uuris, kas sellised söögi välised tunnused nagu lõhn & maitse vallandavad insuliini sekretsiooni söömise väliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
