Bänd The Who referaat (0)

Väätsa Põhikool Nimi The Who referaat Väätsa


The  Who -  on Inglise rockbänd, mis alustas tegevust  1964. aastal ja on saanud üheks kuulsaimaks ning mõjukaimaks koosseisuks rockmuusika ajaloos. Läbi kogu karjääri olid bändi   live-esinemised väga energilised ja algusaastail pälvisid nad tähelepanu sellega, et lõhkusid laval oma pille. The Who alustas oma   karjääri   võrdlemisi   lihtsate   pop/R&B   stiilis   singlitega,   kuid   juba   peale esimest   albumit   liikus   nende   muusika   keerukamate   heliteoste   poole. Algupärasesse   koosseisu   kuulusid   laulja  Roger   Daltrey,   kitarrist   ja   põhiline laulukirjutaja  Pete   Townshend,   basskitarrist  John   Entwistle  ja   trummar  Keith Moon. 1978. aastal suri Keith Moon ennasthävitava elustiili tõttu. Bänd jätkas uue trummari Kenney Jones'iga, kuid 1983. aastal mindi ametlikult laiali. Nad tulid hiljem kokku mitmeteks üksikuteks esinemisteks, mille seas olid näiteks heategevusüritus  Live   Aid  ja   bändi   25.   aastapäev.   2002.   aastal   suri   John Entwistle, kuid Daltrey ja Townshend jätkavad The Who'na esinemist.  Algusaastad-Enne The Who'd mängis Roger Daltrey bändis The Detours, kus mängis soolokitarri.   Kui   1961.   aasta   suvel   vajati   basskitarristi,   kohtas   Daltrey   tänaval   endist koolikaaslast John  Entwistle'it,  kes  parajasti  kandis enda isetehtud  basskitarri. Daltrey kutsus ta bändi ja Entwistle nõustus. Kuna peagi vajati ka teist kitarri, soovitas Entwistle oma tuttavat, kellega oli varem bändides koos mänginud, Pete Townshendi. The Detoursi muusika oli tugevalt mõjutatud  rythm and blues'ist, mis oli tol ajal väga populaarne. Kui solist varsti lahkus, võttis Daltrey laulmise enda peale ja Townshend jäi ainsaks kitarristiks. Teise kitarri puudumine oli tolleaegsetes rockbändides väga haruldane, kuid tähendas ka seda, et muusikale otsustati natuke uue nurga alt läheneda. Entwistle hakkas bassil mängima käikusid, mis täitsid pigem soolokitarri osa, kuna basskitarri oli seni kasutatud vaid ühtlase rütmi loomiseks. Townshend mängis oma kitarri jõulisemalt ja äkilisemalt, tekitades käredamaid helisid, ning kasutas ka heliefekte, nagu feedback, mida seni oli peetud pigem häirivaks kõrvalefektiks.
Nimi The Who võeti 1964. aastal, kui üks teine The Detours oli esinenud rahvuslikus televisioonis. Vähese edu tõttu vahetati välja trummar Doug Sandom ja võeti Keith Moon, kes ainult täiendas bändi ebatavalist kõla. Sarnaselt basskitarriga eeldati ka trummide puhul, et need täidaksid vaid rütmipilli osa, kuid Moon läks nendest raamidest kaugele välja, tagudes seninägematuid ja kaootilisi soolokäike.
Ühel esinemisel Londoni Marquee klubis purustas Townshend oma kitarri, kuna ei olnud helisüsteemiga rahul. Sellest sai edaspidi osa bändi lavashow'st ning mitmete esinemiste lõpul peksis Townshend oma kitarri puruks ja Moon lõi trummid ümber. Sageli kaasati sinna tuleefektid ja plahvatused.
The Who mänedžer Peter Meaden soovitas võtta bändi nimeks The High Numbers. Ta kirjutas ka nende esimese salvestatud singli "Zoot Suit"/"I'm The Face" ja muutis nende kuvandit,   et   paremini   peale   minna   Inglismaal   populaarsele  mod-subkultuurile,   kuhu Meaden ka ise kuulus. Uus sihtgrupp võttis bändi hästi omaks, aga laiema publiku seas jäi edu kesiseks, mistõttu otsustati Meaden vallandada ja võeti taas nimeks The Who.
Esimesed singlid ja albumid The Who andis 1965. aasta jaanuaris välja oma nime all esimese singli "I Can't Explain", mis   pääses   Briti   müügiedetabelites   8.   kohale.   Sellest   ja   järgmisest   singlist   ''Anyway, AnyHow, Anywhere" õhkus bändiliikmete ja kaudselt ka kogu selleaegse noorte põlvkonna ängi ja raevu, mille fännid hästi omaks võtsid. Raevukad olid ka suhted bändiliikmete vahel. Daltrey'l oli kalduvus bändi liidrina käituda ja otsuseid ainuisikuliselt vastu võtta.


Teised   ei   olnud   sageli   sellega   rahul,   mistõttu   tuli   ette   tülisid,   mida   Daltrey   üldjuhul rusikatega lahendas. Väidetavalt püüdis ta ka hoida bändikaaslasi eemal uimastitest, seda eriti Keith Mooni puhul. Üha sagenevate sisetülide tõttu Daltrey vallandati, kuid paar päeva pärast seda otsustas oma suhtumist muuta ning võeti bändi ridadesse tagasi.
Sama aasta lõpus andis The Who välja ka oma esimese albumi  My Generation, mis kinnitas   bändi   liikumist   eemale   oma   R&B   juurtest.   Nende   muusikat   võis   kirjelada   kui raevukat   popmuusikat,   mida   peetakse   ka   hiljem   tekkinud  punkmuusika  oluliseks mõjutajaks. Albumi nimilugu väljendab ühe põlvkonna protesti vanema põlvkonna ja nende väärtuste vastu.
Rock-Ooperid- Pete Townshend, kes kirjutas valdava osa The Who muusikast, soovis midagi   enamat   kui   lihtsalt   edukaid   lugusid.   Ta   lasi   sõpradele   omatehtud paroodiasalvestust,   mille   üks   juuresolijaist   nimetas  rock-ooperiks.   Mänedžerile   Kit Lambertile tundus see mõte huvitav ja ta soovitas seda arendama hakata. Rock-ooper pidi albumist tegema enama kui lihtsalt üksikute laulude kogumiku. 1966. aastal ilmunud teisel albumil  A Quick One  seda ka osalt teostati - albumit lõpetav üheksa minuti pikkune  "A Quick One  While  He's Away",  mis  koosnes   mitmest  lühikesest  sama  lugu  jutustavast laulust.
Umbes 1968. aasta paiku hakkas Townshend huvituma India vaimse õpetaja Meher Baba  õpetusest. See innustas teda ka kirjutama täispikkuses rock-ooperit, mis jutustaks ühe  poisi eluteest ja jõudmisest kõrgemale vaimsele tasemele. Kontsertide ja ka albumisse  mittekuuluvate lugude kirjutamine venitasid kogumiku valmimist, kuid 1969. aasta mais oli  rock-ooper Tommy valmis.
Tommy'st sai tõeline müügihitt ja leidis tunnustust ka kriitikute poolt. Seda peetakse üheks  parimaks albumiks rockmuusika ajaloos. Lisaks osutusid albumi laulud ka  kontserdihittideks, mida tõestas The Who ülesastumine Woodstocki festivalil samal aastal.  Publik võttis neid väga hästi vastu, tutvustades neid lähemalt USA publikule ja andes  hoogu nende ülemaailmsele populaarsusele. Kaasa aitas ka Tommy põhjal tehtud film,  kus astusid üles ka bändiliikmed.
Bändi teine täispikk rock-ooper on Quadrophenia (1973). Seda võib ka vaadata kui  autobigraafilist lugu 1960. aastate alguse Londoni noorte elust. Lugu räägib noorukist  nimega Jimmy ja tema võitlusest eneseväärikuse saavutamiseks, tema konfliktidest om  pere ja sõpradega, ning tema vaimsest haigusest.


Kasutatud allikad:  Wikipedia.org Google.ee Thewho.net