liigid (0)

Jõud ja jõuliigid.
Jõud on kehade vastastikkune mehaaniline mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise, hõõrdumise või väljade tulemusel (magnetväli,-gravitatsiooniväli,-tuumaväli).
Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus, suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelen teega siis me nimetame seda jõu mõju sirgeks .
Jõuliigiid: gravitatsioonijõud,( mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises). Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem):
F= Gkorda m1m2 jagatud r( ruudus )
Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= )
Raskusjõud:
Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem)
F=mg
Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga.
Maast kaugenedes raskusjõud väheneb.
Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks.
Kaal on jõud, millega keha rõhu alust või riputus vahendil pingutades niiti või vedru.
Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale.
Keha mis liigub maagravitatsioon väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb.
F=mg F=mg+ma
F=ma F=m(g+a)
Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt alla, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb.
Allalangemisel on kiirendus positiivne.
F=m( g+a)
F=m(g-a)
Raskuskiirendus maal 9,8 m/s(ruudus)
Kuul 1,6 m/s(ruudus)
1,6 N/kg
Marsil 3,7 m/s(ruudus)
Keha vabalangemisel tekib kaalutus ehk kehakaal on võrdne nulliga
A=G ( kaalutuseajal)
Hõõrdejõud:
Hõõrdejõud on jõud mis takistab keha liikuma hakkamist, keha liikumist või libisemist teise kehapinnal.
Hõõrdejõud jaguneb kolmeks:
Paigalseisu hõõrdejõud
Veere hõõrdejõud
Liugle hõõrdejõud
Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele , hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumis suunale.
Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline kokku suruva jõuga.
Kui liikumist ei säilita mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõud arvutatakse valemiga F= (müü) m g
F=hõõrdejõud
M-kehamass
G- raskusjõud
Rõhumisjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga mis tähendab pinnasevastumõju.
Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad , laagrid, detailide õlitamine.
Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid.
Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud, mida nim elastsusjõuks.
Elastsusjõuks nim deformatsioonis tekkinud jõudu , mis püüab taastada esialgset olekut.
Elastsusjõud tekib aatomi vahel mõjuvatest jõududest.
Elastsusjõudu käsitletakse kui „Hooki seadust”
See tähendab seda et keha deformatsioonil tekkiv jõud (elastsusjõud) on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine, deformeeritava keha osakeste nihe suunaga.
Hooki seadus arvutatakse valemiga:
Fe=K∆l
Fe- jõud elastsus
K- keha ehk vedru jäikus
∆l-keha pikenemine või lühenemine.
Deformatsiooni liigid on:
Plastiline defo kus pärast õu mõju lakkamist, keha ei taastu .
Elastne deformatsiooni liigid on :

Surve

Tõmme

Paine

Nihe

Vääne
Keha impulss.!
Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem )
Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks.
Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga.
Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus.
Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest.
Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega .
Impulssi jäävusseadus: see ütleb , et suletud süsteemi mida ei mõjuta väljaspoolt teised kehad on kogu impulssi jääv ehk võrdne nulliga ( valem ).
Impulssi jäävuse seadus võimaldab lahendada ülesandeid elastsel põrkel ja plastilisel põrkel.