Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uusaja filosoofia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kant, descartes, machiavelli, voltaire, hegel, filosoof, kanti, hegeli, firenze, imet, maetud, teadlane, viibis, valgustusfilosoofi, jena, rooma, jurist, hoolimatu, abinõu, isaac, filosoofiat, koolkonda, vastand, perekonnanimi, õukonnas, koletis, riigikord, immanuel, pietism, ülikoolides, sveitsi, napoleon, dialektika, antitees, niccolo, 15274. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees.
V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Maini ääres, Saksamaal 10. Kas Schopenhauer osales Napoleoni vastases vabadusvõitluses 19. sajandi alguses sõdurina? V: ei 11. Kes oli Schopenhaueri ainsaks seltsliseks Frankfurdis Maini ääres? V: koer, keda linnaaelinud kutsusid nooreks Schopenhaueriks 12. Mis oli Schopenhaueril padja all? V: püstol 13
Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust
Suurtüki leiutamise alus. Õhku paisatav keha liigub mööda parabooli. Isaac Newton - "Kui ma olen midagi näinud kaugemale, siis tuleneb see sellest, et ma olen seisnud hiiglaste õlgadel." Leiutas integraal- ja diferentsiaalarvutused.Sõnastas gravitatsiooniseaduse. Sõnastas ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele zanrile essee lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga
Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, aga kõik teine teenib teda. Eesmärk lõpp-põhjuse tähenduses ei saa olla vahend. Ka filosoofia on Aristotelese jaoks eesmärk- ehk lõpp-põhjus. LOOGILISE (LOE: ANALÜÜTILISE, SÜLLOGISTILISE) MÕTLEMISE ÕPETUS ARISTOTELESEL Aristoteles on euroopaliku mõtlemisviisi ehk loogika alusepanija (Aristoteles ise kasutas terminit ,,analüütika". Alles Immanuel Kant hakkas kasutama nimetust ,,formaalne loogika"). Süllogistika -- järeldamisõpetus. Tänapäevane matemaatilise loogika (mis on 100-%-liselt sümboliseeritud, formaliseeritud) haru ,,predikaatarvutus" baseerub otseselt Aristotelese süllogistikal. 5 ARISTOTELESE EETIKA Teos "Nikomachose eetika". Eetiline inimene on vooruslik. Vooruslikkust peab õppima. Vooruslikkus on kesktee äärmuste vahel (näiteks: optimism ja pessimism)
Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põhjus. c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Esimene ilmselge tõde on Descartes'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all? Vali üks: a. Mõtlemiseks saab Descartes'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise probleemi üle arutamist. b. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. c. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst
1. KESKAJA FILOSOOFIA Irenaeus(u 125-202) 1. Millal oli keskaeg? V: 476-1492 2. Kas Irenaeus on keskaja või keskaja-eelne filosoof? V: keskaja-eelne filosoof 3. Kus Irenaeus sündis? V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8
ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa
Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?" Kokkuvõte Paljud valgustuse aja kirjanikud ja filosooofid esitasid nende arust ideaalse riigi valitsemise teooriad (mis oli enamasti absolutism). Võiks öelda, et nad isegi unistasid täiuslikust riigist, sest nende mõtteid oleks olnud väga raske, kui isegi võimatu, ellu viia. Voltaire, näiteks nägi võimalust reformides ning nende elluviimiseks korraldas ta kirjavahetust Katariina II-ga ja Friedrich II-ga.
aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda erinevateks liikideks. Lihtsate kujutluste suhtes on meie vaim passiivne. 4. Ratsionalism R. Descartes´i näitel Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Rene Descartes on uusaja filosoofia rajaja, ratsionalismi esindaja. Descartes'i filosoofia eesmärk oli leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla. Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine. Seega tõsikindel teadmine on teadmine, milles ei saa enam kahelda. Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema. Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), kuna võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead
Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R. Descartes : mos geometricus- mehaaniline maailmapilt I
Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud.
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Niccolo Machiavelli ,,Il Principe" Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: E. Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................3 NICCOLO MACHIAVELLI...................................................................................................... 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE....................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 1http://www.hot
ilma nende nõusolekuta. [17]Kuid Bodini absolutismil on täpsed objektiivsed piirid, mis on määratud eetiliste normidega (õiglusega), loodusseadustega ja jumalike seadustega. Need piirid on ka absoluutse võimuga valitsusele kohustuslikud ning valitsus, kes ei austa neid, on türannia. B. arutleb eraldi ususallivuse üle raamatus "Seitsme isiku vestlus" (Colloquium heptaplomere): katoliiklane, luterlane, kalvinist, juut, moslem, pagan ja "loomuliku religiooni" esindaja. Firenze humanismi vaimus väidab B., et eksisteerib kõikidele (positiivsetele) religioonidele ühine vundament. Sellel alusel on võimalik üldine religioosne kooskõla, seejuures erisusi ohverdamata. [18]Hugo Grotius (1583-1645) Õpetuse taustal pikad ususõjad Euroopas [kaart Usud Euroopas], samuti tema Hollandi päritolu. 1618 mõisteti ortodokssete kalvinistide poolt eluks ajaks vangi, 1621 põgenes Prantsusmaale. Gr. oli praktiseeriv jurist ja diplomaat
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil ,
sobimatuks. Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtetem, kus parlament annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu.[1] Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Montesquieu suri 1755. aastal Pariisis. [5] 2) François-Marie Arouet Voltaire(1694-1778), kes oli pärit jõuka kodanlase perekonnast. Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõikide inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: ,,Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi:rikkad käskijad ja vaesed teenijad. Kardinali kokk võib öelda: ,,Olen samasugune inimene nagu mu härragi. Kui türklased vallutavad Rooma, saan mina kardinaliks ja minu härra kui ma ta üldse teenistusse võtan kokaks." Voltaire külastas Preisimaa kuninga Friedrich II õukond ja oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778.aastal suri vähki
Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast. Nominalism - reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof David Hume ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). George Berkeley Eksisteerida tähendab olla tajutav. Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku
Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema
Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia [väärtusfilosoofia] iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises
kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. N.Machiavelli- Niccolò di Bernardo dei Machiavelli 3. mai 1469 Firenze 21. juuni 1527 Firenze oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Niccolò Machiavelli sündis tuntud juristi Bernardo di Niccolò Machiavelli ning tema abikaasa Bartolommea di Stefano Nelli teise pojana. Machiavelli perekond võis pärineda Toskaana valitsejate soost. Machiavelli elu võib jagada kolmeks perioodiks, mis vastavad ajastutele Firenze ajaloos. Tema noorusajal oli Firenze võimsa Medici dünastia võimu all. Medicid langesid 1494, samal
) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism. mille rajakaks oli prantslane R. Descartes ,,Cogito ergo sum!" (,,Mõtlen, järelikult olen olemas!"). · Kogemuslik e. empiiriline tunnetamine Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. ,,Tabula rasa" ehk ,,Puhas leht". Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi. A priori - kogemusele eelnevad teadmised.
jumala kohta. Poseidonios Apameiast (135-51 eKr). Juhtis kooli Rhodosel, kus teda kuulas ka Cicero. Lisab stoitsismile Platoni hingeõpetuse. Antiochos Askalonist (s. 68. eKr) muutis Akadeemia eklektiliseks. Tõe võimalikkuse tuletab ta praktilise ja teoreetilise filosoofia argumentidest. Praktiliselt on skeptitsistlik elukorraldus võimatu. Teor. ilmneb, et tõe olemasolu on vajalik isegi tõenäosuse jaoks. Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma
Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Seega ei saa teadmine olla vaatlus. II teadmine on õige mõistmine. Aga kui õige mõistmine on juhuslikul või vääral põhjusel? III Teadmine on õige käsitlus või arusaamine koos põhjendusega. See seletus kestab tänapäevani. Filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspärase põhjenduseta. Sokrates – õppimine on meelde tuletamine ehk meenutamine. Teine Sokratese seletus on, et õige mõistmine viib õigete tegudeni. Ta oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist. Platon Kui Sokrates 399ekr suri, oli tema andekaim õpilane Platon 28-aastane. Tema Surma vapustas Platonit ja ta asus teda kirjutistes kaitsma. Mõnedes kirjutas ta Sokratese tegevust, kuid mõnedes peitus Sokratese nime taha ja arendas enda seisukohti. Erinevalt Sokratesest ta kirjutas palju ja tema kirjutised on siiani säilinud. Ta ei olnud niivõrd filosoofiline
koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal. Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks. Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. 19. sajandil hakkas saksa rahvas koonduma ühe rahvuse ja keele ümber. IMMANUEL KANT (1724-1804) Oli 18. sajandi II poole suurim filosoof. Sai mõjutusi soti empiirik David Hume`ilt. Ta õpetas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainest, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781). Enne Kanti olid paljud mõtlejad veendunud, et võimaliku inimtunnetuse lõplikud piirid määrab tegelikkuses eksisteeriva koguhulk: me võime omandada üha rohkem ja rohkem teadmisi, kuni ühel hetkel teamegi kõike. Kant aga väitis, et mõistuse tunnetusvõimel on piirid
a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning >>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a
a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning >>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a
sega end enam pärast loomist maailam asjadesse. Seetõttu olevat asjatu jumalat paluda ja temalt pääsemist oodata. Inimene peab ise tegutsema. Sellised seisukohad valmistasid ette nö valgustusajastut. Esialgu levis uus mõtteviis linnades ja valitsevates kihtides. Valgustajad püüdsid rahvast arendada kõiksugu nähtusi lahti seletades ja ebausust võõrutades. Mõiste "valgustusajastu" käis välja I. Kant selle ajastu lõpul. Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut. Vaatamata sellele need levisid kiiresti. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti eri kohvikutes, kuhu politsei ei ulatunud. Tähtis roll oli ka lugemisringidel, kus kirjandust anti käest kätte. Inglismaal levisid valgustusideed ajakirjanduse kaudu. Filosoofia ja kirjandus olid valgustuse peamisteks kandjateks: 1
tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. · tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist. Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi. · on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole. Mille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult sarnased, millepoolest mitte
Filosoofia meetodid ja teoreetilise arutluse komponendid 19. Nimeta kaks filosoofia kaks peamist meetodit? V: · dialektiline ehk väitlemisel põhinev meetod · metafüüsiline ehk olemise põhialuseid ja algupära nõudev meetod 20. Millisest 5 komponendist koosneb teoreetiline ehk mõisteid kasutav arutlus? V: küsimus, vastused, argumendid, kriitika ja implikatsioonid ehk eeldused Thales (624-546 eKr) Mileetose koolkonnast Eluloost 1.Kes oli esimene filosoof? V: Thales 2.Mis sajanditel Thales elas? V: 7.-6. saj eKr 3.Kes kuulusid Mileetose koolkonda? V: Thales, Anaximandros ja Anaximenes 4.Kes oskas esimesena arvutada püramiidi kõrgust varju abil? V: Thales (6 saj eKr) 5.Millal toimunud päikesevarjutust ennustas Thales ette? V: 585 eKr 6.Kuhu kukkus Thales taevast vaadeldes? V: kaevu 7.Mille kokkuostmisega enne sügist teenis Thales palju raha pärast tähtede vaatlust? V: oliivipresside 8
a säilis veel orjus(??). Algul olid sõjas edukad britid, kuid hiljem kaotasid oma edu. Saratoga lahingud - Pöördepunkt! Prants, Holl ja Hisp asusid asunike poolele. Prants andis olulise panuse laevastiku, maajõudude ja varustuse näol. Vastu said, soovimatult, vabadus- ja võrdsusideed. 3.3 Valgustussajand ja Prantsuse Revolutsioon Valgustusfilosoofia taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ehk ratsionaalselt. Rene Descartes on oluline oma ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõjuga. Voltaire, Jean Jacques Rosseau, Charles Louis de S. Montesquieu. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas loomulikud vajadused ja õigused ja ühiskond peab jälgima loomulikku korda. Eelnevad eelarvamused tuli kummutada ning loobuda arutust kummardamisest. Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid. Ühiskondliku leppe teooria. Samalajal prants, vastutustundetus, ükskõiksus “Pärast meid tulgu või veeuputus” Prantsuse
annaabi.ee 
