Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). Kõige lähemal asub Austraalia, mis asteseb Uus- Meremaast loodes. Antartika asub Uus-Meremaast edelas, umbes 2500 km kaugusel. Lähim pealinn on Canberra (Austraalia pealinn). Uus-Meremaa ulatus põhjast lõunasse on 34-48 põhjalaiust. Uus-Meremaa saared asuvad Vaikses ookeanis, loodesse jääb India ookean. Uus- Meremaa ja Austraalia vahele jääb Tasmani meri. Uus Meremaa koordinaadid on 41 00 S, 174 00 E. (Lisa 1) Pinnamood Uus-Meremaa pinnamood on mägine. Paljud mäed on tekkinud vulkaani pursete tegevuse tagajärjel (nad on kas vulkaaninõod või vulkaaniliste protsesside käigus tekkinud mäed). Lõunasaarel asuvad Uus-Meremaa Alpid, mis on ka riigi kõige kõrgemaks mäestikuks. Mount Cook on Alpide kõrgeim tipp, tema kõrgus on 3756m. Mäe tipp on kaetud igilume ja liustikega
Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (2005 aasta seisuga) Elanikke pealinnas:451 700 (2005 aasta seisuga) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Riigikeeled: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Geograafiline asend Uus-meremaa on saare riik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.
Valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa uurimise, sest mulle väga meeldib see riik, ja ma tahaks sinna kunagi reisida. Ja just sellepärast tahangi rohkem teada selle riigi kohta. Referaadis on juttu Uus-Meremaa majandusest, arengust, tööstusest ja veel paljust huvitavast. Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas Riigi asendi kaart (http://www.anewzealand.com/where-is-new-zealand.php) Riigi pindala on 268 680 km2. Uus-Meremaa on ümbritsetud Tasmania mere ja Vaikse ookeaniga. Uus-Meremaa paikneb põhiliselt kahel saarel: Põhja-ja Lõunasaar. Saared asuvad enamasti parasvööndis, ainult põhjaosa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Uus-Meremaal on kaasaegselt arenenud majandus. Riik toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule
UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT....................................................................
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asukoht UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue. UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.
Uus-Meremaa Kristiina Marga HTG e8 Geograafiline asend Asukoht: Okeaania edelaosas, saared Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas, neid lahutab Tasmani meri Valdused: kaks suurt saartLõuna ja Põhjasaar. Valdusse kuulvad Cooki saared ja Niue. Põhjasaarel asub pealinn Wellington Pindala: 270 534 km² HTG Üldandmed Rahvaarv:: 4 035 461 inimest (2005) Riigikeeled: inglise ja maoori keel Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Riigipea : Elizabeth II Rahaühik: UusMeremaa dollar Usundid: kristlus, ateism ja loodususundid HTG Ajalugu 11. ja 13. sajandil saabusid polüneesia meresõitjad UusMeremaale, lõid maoori kultuuri
rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb.
Eestiga ei ole diplomaatilisi suhteid sõlmitud. ASEND Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust, mis ümbritseb Koro merd. See asub Vaikse ookeani edelaosas ja Melaneesia idaosas. Koosneb 332 saarest, millest 116 on asustatud. Need on laiali paisatud peaaegu 3 000 000 km² , kuid maismaa kogupindala on ainult 18 333 km². Fidzi piirneb Rotuma saarega, mis on 18 ruutmiili ja asub pealinnast Suvast 650 km loode pool. Rotumal on polüneesia rahvastik ja see saar on alates 1881. aastast Fidzi koloonia. Lähim riik kirdes on Lääne- Samoa, kagus Tonga, loodes Vanuatu. Saarestik kuulub eriti tugevate maavärinate alasse. Fidzi ainulaadse asetuse tõttu läbib teda 180-meridiaan. See puudutab maapinda nii ainult kahes kohas maailmas: Fidzis ja Siberis. SAARTE TEKE Fidzi saared on pärit geoloogilisest ajaloost. Nad asuvad vanal ladestunud veealusel platvormil ja on suurimad vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud saared
inglaste, iirlaste ja sotlaste järeltulijad ning immigrandid Euroopa riikidest. Pealinn Canberra, elanikke umbes 279 000. Teised tähtsad linnad on Sydney (3 699 000), Melbourne (3 154 000). Riigikeel on inglise keel, kõneldakse veel itaalia, kreeka, hiina keelt ja põliselanike dialekte. Usk - põhiosa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased, protestandid). Rahaühik on Austraalia dollar, 1 dollar = 100 senti. Austraalia kõrgeim tipp Mount Kosciusko (2 228 m) asub Ida-Austraalia mäestikes. Austraalia valduses on Kookosesaared, Norfolki ja Jõulusaar ning paljud asustamata saared. Pikim jõgi Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad liiklusvahendid, tööstuskaubad Austraalia geograafiline asend ja administratiivne jaotus Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist:
Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist
38 341 USA dollarit. Jaapan on tööstuslikult väga võimekas ning seal on palju tehnoloogiliselt edasiarenenud suuri tootjaid mootorsõidukite, elektroonika, laeva, terase ja tekstiilitööstuse ning muudest valdkondadest. Ning Jaapanis oli 2010 aastal töötuse määr umbes 5 protsenti samas kui Eestis oli 17 protsenti. Jaapan on juhtiv riik teadusuuringutes, eriti tehnoloogia, masinate ja biomeditsiini uuringutes. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25(2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20.sajandi lõpus. 2010. aasta septembris oli Jaapanis üle saja-aastaste inimeste arv 44 449. Jaapanisse on umbes 15 000 sisserändajat aastas. Jaapan kannatab kõrge enesetapu määra all. 2009. aastal enesetappude arv ületas kaheteistkümnendat aastat järjest 30 000 piiri. Enesetapp on Jaapanis peamine põhjus miks alla 30 aastased inimesed surevad. Majandusorganisatsioonid
Sanghais. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. 3 Hiina kaart USA ÜLDANDMED Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Kliima
täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
Sardiinias ning Sitsiilias. Nendes piirkondades on rahvastiku tihedus 5-24 inimest km2 kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega.Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete 10 rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingakujulisel maal kuskil 5% Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis,
väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saared. Riigi pikkus ja laiuskraadid, pealinna geograafilised koordinaadid Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud
Ameerikale kohaselt tegeldakse nii raha kui ka kultuuriga, Just siisa, Manhattani saare ühe kuulsaime tänava lähedusse on koondunud enamus New Yorgi mitmesajast teatrist. (3) Rahavstik · SKT elaniku kohta 34320 · Naiste keskmine eluiga 80 · Meeste keskmine eluiga - 75 · Sündimus (%) 14 · Suremus (%) - 8 · Imiku suremus (%) 7 · Lapsi naise kohta 2.1 · Rahvastiku juurdekasv (%) 1 · Linna rahvastik (%) 79 · Alla 15 a. osatähtsus (%) 20 · Üle 65 a. osatähtsus (%) 12 · Kirjaoskus (%) -99 (4) USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon
merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. · Rahvastik Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on viimastel aastatel suurenenud (2000 2013 aastatel, 231 000 võrra). Keskmine rahvastiku tihedus on Filipiinidel 277 inimest/km2 kohta. Sellega on ta maailmas 30. kohal. Naaberriikidest on Vietnam 254 in/km 2'ga 34. kohal. Vietnami
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
ROCCA al MARE KOOL Geograafia Iirimaa Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 Iirimaa üldandmed.............................................................................................................4 Asend, asukoht, suurus ..................................................................................................... 5 Pinnamood ........................................................................................................................5 Kliima................................................................................................................................5 Vetevõrk ....................................................................
Joonis 1: Tsiili asukoht ja kuju. PINNAMOOD Tsiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared. Nimi Kõrgus (m) Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada Arktika saarestikule. 2 PINNAMOOD: Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. Vähene rahvas, kes seal elab, tegeleb kala- ja hülgepüügiga ja karusloomade küttimisega. Levinuimad loomad selles karmis kliimas on muskusveised ja karibud. KLIIMA: Enamus Kanadast asub parasvöötmes, põhjapoolsed alad paiknevad lähisarktikas ning osa territooriumist koguni arktilises vöötmes
(tv.st lk 20) Ungari on koosseisuline OECD, NATO, EL, Visegrádi rühm ja see on Schengeni riik. (Vikipeedia-st 4's rida) Veel kuulub ka Ungari ÜROsse (ee 15 lk 655). http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Hungary&ei=mcTpSa3fBoOX_AbB8Yj MAw&sa=X&oi=translate&resnum=1&ct=result&prev=/search%3Fq%3Dhungary %26hl%3Det Ungari on EFTA ja CEFTA liige. Rahvastik Ungaris elab 10,1 miljonit inimest. ( Tv. lk. 82 ) See on keskmine riik. Ungari rahvastik kahaneb 0,4% võrra. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Rahvuslik koosseis: ungarlased (98%), mustlased (150 000), sakslased (38 000), horvaadid (18 000), slovakid (13 000), rumeenlased (9 000), serblased (3 000), sloveenid (3 000) ning kreeklased (3 000) , lisaks nendele veel poolakad,
lõunapoolsed (eelkõige Jaava) kõige tihedamini asustatud, ligi 500 inimest ühel kilomeetril. Sealsel rannikualal leiub palju ülesharitud tasandike. Indoneesia põhjaosas asuvad sellised suured saared nagu Kalimantan, Sulawesi ja Maluku saared. Põhjapoolsed saared on väga mägised, eriti just sisemaal. SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS Indoneesia rahvastikust moodustavad alla 15 aastased lapsed 27.7%, tööealised 66.2 ja vanemaealiseid on 6.1%. Selle riigi rahvastik ei vanane. Meeste keskmine eluiga on 68,2 ja naistel 74 eluaastat. See on üsna kõrge. SÜNDIMUS JA SUREMUS Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%). Üldiselt on ka suremus suur. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ja koguaeg suureneb. Ühe naise kohta sünnib 2.1 last. Sündide ja surmade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 18,1 ja 6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste suremus 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72. kohal).
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7. Rahvastiku tiheduse poolest
.................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik.....................................................................................7 4.1. Rahvastiku paiknemine......................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5. Riigi energiamajandus.....................................................................8 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................9 6
.... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.....................................................................................................
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid sett
Vahemere rannik lõunas. Ta asub Euroopa lõuna osas. Itaalia on üpris mägine maa. Suurim mäestik asub Itaalia idaosas - Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp- Mont Blance/ Monte Blanco(4807m). Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Teine suur mäestik on ka keskosas - Apenniinid, ääristab Po madalikku lõunast ja ulatub üle terve poolsaare. Poolsaare jätkuks on Sitsiilia saar (25 426 km2 ), mille idaosas kerkib Euroopa kõrgeim vulkaan Etna(3340m). Sardiinia saar(23 813m) on Türeeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad saarestikud -Toscana, Ponziane , Treniti jne. Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad. Itaalia asub keskaegkonna ja uusaegkonna (alpi) kurrutuste piirkonnas. 3.2 Kliima Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28C° / +2-8 C°,
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema. Rahvastiku kasv on olnud üks madalamaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
