Kergetööstus Kergetööstus on majandusharu, mis koondab kõik ettevõtted, kus valmistatakse kangaid, trikotaazesemeid, rõivaid, jalatseid ja mitmesuguseid nahatooteid. Kergetööstus annab ligi 12 % tööstustoodangu mahust ja seal töötab umbes 20 000 töötajat. Kergetööstuse allharude osatähtsus Eestis on alljärgnev: Tekstiilitööstus on Eesti üks vanimaid tööstusharusid, mis arenes edukalt ka nõukogude perioodil. Kuni Eestis on odavat tööjõudu, võib tekstiilitööstus edukalt töötada. Tekstiilitööstuses toodetakse mitmesuguseid kangaid, trikootooteid, vaipu ja vaiptooteid. Praegu annavad 11 ettevõtet üle 90 % tekstiilitoodangust. Enamus tekstiilitööstuse ettevõtteid kuulub väliskapitalile (Kreenholmi manufaktuur rootslastele ja mitmed ettevõtted Singapuri ärimeestele), kes on teinud küllaltki suuri investeeringuid tootmise kaasajastamiseks. Kuna väliskapital tagab ka turustamise, on tekstiilitööstuse toodangumaht viimastel aasta...
Tekstiili- ja rõivatööstus Keidi, Kristiina , Inga 11c Kergetööstus Tekstiili- ja Naha- ja rõivatööstus jalatsitööstus Tööjõumahukas kergetööstusharu Algul tootmine manufaktuurides, hiljem vabrikutes 19. sajandil Suurbritannias, USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal Hõlmas 2006. aastal 220 000 ettevõtet, töötas 2,5 miljonit inimest ja käive 190 miljardit eurot Tekstiili- ja rõivatööstus moodustab 9% kogu Euroopa töötlevast tööstusest Tekstiilifirmade 3 põhistrateegiat: 1. Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla 2. Hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu 3. Toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele. Toodang kõrge hinnaga müüki Moe muutus on see,mis mõjutab TRT toodangu ostmist ja tootmist Suurimad tekstiilitoodete eksportijad:Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan, USA Suurim hõive r...
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj...
Silmaringi/viktoriini küsimused 1.Mis asi on undruk?aga troi?pliseer?ubin?puhvaika?kuvalda?kuväär?märss? Kes on virtin? šveitser?livree? šeriif?hetäär?pegasus? Kas põhja minnes saab põhja minna? Mida tähendab lause: Noored timurlased spatseerid peale võsaleeri grüünesse Kes oskab maailma kõiki keeli? Mis on kaks püsivat asja elus? Mida teha kui on lootusetus? Kuidas kirjutada laiskus kontid/tes/laiskus contiites? Kuidas nimetatakse ringi? Nimeta Eestis tegutsenud tehaseid ja millega tegelesid?(Volta,Punane Koit, Dviigatel,Kreenholm) 1. Undruk on seelik Kihnus nimetatakse troiks villasest lõngast kootud ülepea selga aetavat meestekampsunit. Pliseer on voltidega seelik. Ubin on õun,õuna viss,vilets õunapabul. Puhvaika on vatikuub. kuvalda on eriline haamer,mil on kummist vasar. Kuväär on ümbrik Märss on kasetohust või niinest punutud seljakott. Tiree on mõttekriips 2. Virtin on ...
Talurahvas sai vabalt reisida ning suurenes väljaränne. 10. Mis oli eesti küla põhiliseks majandusüksuseks? Mõis. 11. Mõisamajnduse peamised tegevusalad, talupoegade jõukuse kasv ning sellega kaasnenud muutused. Peamiselt toodeti viina ja vilja. Jõukuse kasvuga said talupojad endale lubada kallimaid vabriku riided, rohkem isikliku vara, nt petrooliumlambid. 12. Tööstus ja linnad. Millised tööstusharud olid esindatud, Kreenholm, raudtee mõju linnadele ja kaubandusele, metskapten, kadakasakslane. Puidu, -paberi, -keemia -ja laevatööstus. Kreenholm- Narva puuvilla manufaktuur. Tänu raudteedele hakkas arenema kaubandus, raudtee äärde tekkisid asulad ja jaamad. 13. Vaimuelu: seltsid, tartu Ülikool, Struve, Baer, eesti kirjakeele areng, laulupidu, Postimees järjepideva ajakirjanduse algus. Talurahval tekkis rohkem vabaaega ning hakati looma seltse. 19
naftaproduktide üleilmsel turul, samas pakub ka kohalikule turule kütteõli. Firma Silmet, mis tegutseb Sillamäel toodab peamiselt elektroonikakomponentides kasutatavaid haruldasi metalle, muldmetalle ja poleerimispulbreid. Kerge tööstus Euroopa üks suurimaid tekstiilitööstusi asub Narvas, selle nimi on Kreenholm. Esimene õmbluskoda kerkis Narva jõe saarele juba 1857. aastal. Tooted mida Kreenholm toodab: Esimene õmbluskoda kerkis Narva jõe saarele juba 1857. aastal. Kreenholm on väga konkureeriv firma maailma tasemel- aastas ekspordib ettevõte üle miljardi krooni jagu tooteid Ameerika ühendriikidesse, Saksamaale, Soome, Hollandisse, Inglismaale, Rootsi ja mujale. Ehistus- ja töötlev tööstus Ehitustööstus on üks paljutõotav tegevusvaldkond Ida- Virumaal
Kergetööstuse areng 1765 a ketrusmasin 1785 a aurumasin 1803 a kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine Põhja riigid kvaliteetne toodang, kallid tellimustööd, maine, paigutus, naha ja jalatsi- tööstus Kergetööstus Klassikalised moekeskused Milano, Pariis, London Kaubamärkidega toote omahind 5% lõplikust hinnast Suurimad puuvillase lõnga ja kanga tootjad : Hiina, India Suurimad jalatsitootjad: USA ja Itaalia Kreenholm Suurimaid tekstiiliettevõtteid Euroopas rajas 1857a. parun Ludwig Knoop omanik- Boras Wäfveri AB, Sweden ekspordib 9-sse riiki 2150 töötajat Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne jne 20 saj.-ni teenindaja ja tarbija asukoht sama Teenuste alaliigid (kasutamise sagedusest) 1. Argiteenused 2. Perioodilised teenused 3. Episoodilised teenused 4
konflikt 4. Majanduse majanduse moderniseerimine Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega al 1870. Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Sajandi alguseks olid kõik Eesti linnad (va Kuressaare) saanud raudteeühenduse. raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus 5. Valitsevad tööstusharud ja ettevõtted Tekstiilitööstus - mundrid Vene armeele - Kreenholm Narvas Masinatööstus - Tallinn Vagunitehas Dvigatel, elektrimootori tehas Volta Paberitööstus - Räpina, Türi, Kohila, Pärnu Waldof Tsemenditööstus - Kundas, Aseris 6. Miks hakati looma ühistuid? Inimesed ei suutnud ise endale masinaid ja muud tehnikat osta, soetati kamba (ühistu) peale 7. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? USAst tuli odav vili, seega vilja hind langes ning enam ei olnud intensiivsel tervailjakasvatusel mõtet-
RÕIVA-JA TEKSTIIL- MATERJALIDE TOOTMISE ARENGUSUUNAD ESSEE Tallinn 2010 Eesti rõiva ja tekstiilitööstuses tekkis muutus 19. sajandil ,kui kadusid käsitöö tsunftid ning asemele tekkisid uued manufaktuurid.Esialgu olid need algelised ,sest paljud tööd tehti veel käsitsi ja kodus,kuid tehnika arenedes asendusid need õige pea võimsamate vabrikutega.Tekstiilitööstuse alguseks võib pidada aastat 1819,mil asutati ,,Narva kalevivabrik" (rajaja kaupmees P.Momma)."Kreenholm" (asutati 1857.a. L. Knoopi poolt,kes ostis endale Kreenholmi saare;sellest ka vabriku nimi) oli Eesti üks esimesi suuremaid vabrikuid,mis toimib tänaseni ning on arenenud edasi ka teistesse välisriikidesse. Ta kasutas tööstuses meie omal maal kasvavat toorainet --lina.Just viis aastat enne ,,Kreenholmi" asutamist, rajati Narva jõe kaldale ,,Narva linavabrik". Narvat võis pidada isegi tekstiilitööstuseselinnaks,kuna sealt said alguse paljud tekst...
aluspesu, T-särgid, tihti voodipesu. Puuvillast toodetakse kangast, lõnga, niiti. Puuvillast lõnga kasutatakse heegeldamisel ja kudumisel. Paljud kangad koosnevad ainult puuvillast, kuid puuvill võib ka olla teiste materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Eestis on oma puuvillatööstus Kreenholm, mis rajati 19.sajandi teisel poolel. Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Eesti aladel on lina kasvatatud umbes 3000 aastat. 18 sajandi teisel poolel oli linakiud eriti kõrgelt hinnatud. Lina on üheaastane rohtne taim, mille varred on sirged, peenikesed ja siledad, paljad, kuni 60cm kõrged
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
vene keel, kaotati talurahva kohtud, koolid muutsid vene keelseteks, üle kogu maa rajati vene õigeusu kirikuid, osad eestlased pooldasid venestumist. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Valitsevateks tööstusharudeks said tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Tekstiilitööstuse ettevõtted: Kreenholm Narvas, Balti manufaktuur Tallinnas. Tallinn kujunes peamiseks sisseveosadamaks, Pärnu väjaveo sadamaks. Vagunitehased Tallinas Dvigatel, elektrimasintehas: Volta. Paberitööstus: Tallinn, Räpina, ,,Waldrof" Pärnus, Kohila ja Türi. Miks hakati looma ühistuid? Ühistute loomise ajendiks oli piimakarjanduse levik, saamaks osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust hakkasid talupojad rajama piimaühistuid. Ühistute kaudu sai hankida
aastast (koopia muidugi, sest päris akvarell maal ei kannata päikesevalgust) ja maalil oli, kuidas kiriku ümbrus kunagi välja nägi. Viiendal korrusel olid pildid ristimistest, laulatustest, koguduseõpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed nagu nt üks piibel. Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Rootsi ajal oli Narvas jumalateenistused kõikides keeltes nagu saksa, vene, rootsi, soome, eesti keeles. Kreenholm võttis kiriku ehitamise üle. Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti
Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - "Olginski" ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm, Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks. Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis paiknevad hajusate aladena linna lõunaosas. Traditsiooniline linnaline keskkond on koondunud kompaktsele jõekalda äärsele alale. Tulenevalt kirjeldatud omanäolisest jaotusestning asjaolust, et enamus töökohti on koondunud linna lõunaossa, iseloomustab linna
sisseveosadam • tööstuslik tõus, laiendati vanu ja ehitati uusi ettevõtteid • toimus industrialiseerimine ja linnastumine • Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveosadamaks 6. Millised tööstusharud said Eestis valitsevaks? ehitusmaterjali-, keemiatööstus, paberitööstus, tekstiilitööstus, metallitööstus 7. Kus asusid/kuhu tekkisid tähtsaimad ettevõtted? Puuvillamanufaktuur Kreenholm Narvas; Tallinna Balti manufaktuur; paberivabrikud Räpinas, Kohilas, Türil; Pärnus tselluloositehas Waldof; tsemenditööstus Kundas, Aseris; kalevivabrikud Narvas, Sindis, Kärdlas (tekkisid raudteevõrgu lähedusse, suurematesse linnadesse) 8. Miks hakati looma ühistuid? Ajendiks oli piimakarjanduse levik, talupojad tahtsid saada osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust; ühistute kaudu sai tööstuskaupu odavamalt
EV Eesti moodustas ajaloos esmakordselt ühtse tervikliku territooriumiga haldusüksuse 30.03.1917, kui venemaa Ajutine valitsus võttis vastu otsuse Eestimaa ajutise autonoomia kohta. EV I perioodil oli algsel 11 maakonda. Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse koh...
tselluloos, sünteetiline kiud kardinad jm sisustustarbed kodumajapidamised kangastejaemüüd 1. eestis tekkisid 19. sajandi lõpul ettevõtte Kreenholm, paiknes see narvas odav tööjõud, merelahe ääres, piiri äääres, eesti kõige veerikkam jõgi 2. kõige enam mõjutavad kergetööstuse paiknemist: odav tööjõud, tooraine saadavus 3. tööjõu hind rõivastuses üldistatuna on madal 4. tekstiili ja õmblustoodete nõudlust mõjutavad, moe muutus, kliima inimeste materiaalne kindlustatus 5. rahvusvahelised firmad eelistavad toota spordijalatseid kaguaasia riikides sest seal on odav tööjõud ja odav tooraine
Ajalugu VI Sõja jõudmine Eestisse Sõja judmise määras eelkõige MRP, mis sõlmiti 23. august 1939. Sellega määrati Eesti ja Baltikum NSVL-i mõjusfääri. Nädal pärast sõlmimist algas sõda. Eesti ei teinud mobilisatsiooni, vaid kuulutati end neutraalseks. Septembris 1939 oli Poola allveelaeva Orzeli vahejuhtum Tallinnas. Laev sisenes Tallinna sadamasse, põgenedes NSVL-i sissetungi eest. Eesti asus laeva interneerima laev võeti kontrolli alla, kuid laev põgenes. NSVL väitis, et Eesti rikkus neutraliteeti ja seega on NSVL ohus, sest läbi Eesti saavad tulla vaenlased. NSVL nõudis sõjaväebaase Eesti aladele, et turvalisust tagada. Kaubandusläbirääkimiste raames on Eesti välisminister 24. septembril sunnitud sõlmima baaside lepingu. Survestamiseks toodi Eesti piiri taha suurel hulgal vägesid, lausa kordades rohkem kui Eestil oli. Nad olid ka paremas seisus relvastuse, väljaõppe ja tehnika osas. Lis...
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muut...
peaaegu polegi ja neiski linnades pole masinaehitus kuigi tugev. Ida-Virumaa tööstusharud on võrdlemisi suured saastajad ja seal on kujunenud üsna rängad keskkonnakaitseprobleemid. Seal elab peamiselt tulnukrahvastik, mis majandusprobleemide lahendamist ainult raskendab. Ka oli enamik ettevõtteid tehniliselt vananenud ja kulunud, neid ähvardas pankrot ja mitmed läksidki pankrotti. Ent väliskapitali abiga on võrdlemisi hästi uuendatud Kunda tsemenditööstus, Narva Kreenholm, Nitrofert ja paljud muud väiksemad ettevõtted. Samuti on siin ka küllalt hea ettevalmistusega tööjõudu, napib küll noori tippspetsialiste. Viimaseid saab aga importida ja Kirde-Eestisse ongi elama asunud juba nimetamisväärne arv välismaalasi läänest - uuendatud ettevõttete juhte ja ametnikke. Viimastel aastatel on Ida-Virumaa trumbiks saanud ümberkorraldatavatest tööstusettevõtetetest vabanev hea motivatsiooniga tööjõud, keda saab palgata odavalt
Savi kaevandamine Eestis Kuigi Eestis puudub kõrgekvaliteetne savi, võttis maarahvas selle maarde esimesena tarvitusele. On ju leiukeraamika esiajalooliste asulakohtade tunnuseks. Peale savipottide valmistamise kasutas maarahvas savi ka sideainena. Eesti alade vallutajad tõid 13. sajandil siia ka savitelliste põletamise oskuse (vt. Lisa, Haapsalu savitööstus). Lõuna Eestis kujunes savitellis peamiseks ehituskiviks. Ka Põhja Eestis on suuri hoonetekomplekse, näiteks Narva Kreenholm, mis on laotud savitellistest ja mis vihjavad tellisesavi leiukohtade lähedusele. Madalakvaliteetsete telliste põletamiseks sobivat savi leidub Eestis laialdaselt. Tallinna saviaugud olid Kelmiküla all Kristiine heinamaa äärel. Suuremaks savitööstuse alaks kujunes Kagu Eesti, eriti Petserimaa, kus leidus suhteliselt head tulekindlat savi. Kuna see savierim oli Eesti Vabariigi mäeseaduses maavarana arvel, siis seda kaevandavad ettevõtted
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mit...
tradition withstood the Russification period, maintaining the general German outlook in the 10 | P a g e Baltic provinces. With its brutal policy, the tsarist government lost the support of the Estonian national movement. Liberal and socialist anti-monarchy ideas reached Estonia both from the West and East and began spreading rapidly. Workers' movements emerged and the first strike was organised in the Narva Kreenholm factories (1870). On the initiative of politically radical students who had come to (the now Russian-language) Tartu University from all over the tsarist empire, the first Marxist organisations sprang up in the 1880s. During the ever more vigorous period of industrialisation in the second half of the 19th century, large textile, metal and machine works, as well as timber, paper, cellulose and foodstuff enterprises and factories were
· Tootmise langus nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. · Põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele). · Valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilise transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (NT: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga). · Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele (Narva Kreenholm hakkas tootma presenti) · Tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. · Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. · Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus) · Algas korterikriis (korteripuudust suurendasid Eestisse paigutatud sõjaväelised ja sõjapõgenikud Lätist). · 1916 võeti Eestis kasutusele põlevkivi.
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
