Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimustöö kunstlik viljastamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viljastamine, protseduur, viljatus, lastetus, seemnerakk, siirdamine, paare, ultraheli, children, kulukas, doonori, pereliikmed, artificial, women, ülenurme, liisa, lubada, uurime, finantsolukord, sperma, munasarjade, vitro, ravietapid, menstruatsioon, intervjuu, vastaja, varianti, pooleli, kurnav, cannot, difficult, internet, option, eliisabet, sergut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html VILJATU ABIELU. Dots Andrei Sõritsa TÜ Naistekliinik Terminoloogia Viljatuse põhjused Uuringute plaan Lastetuse ravi Kunstlik viljastamine Meditsiinilised näidustused Terminoloogia Terminoloogia 1. Viljakus (fertiilsus, fertilitas) - on võime viljastuda ja/või sünnitada lapsi. 2. Üldine fertiilsus - elussündide suhe tuhande 15-45-aastase naise kohta. 3. Viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab alanema pärast 35-ndat eluaastat. 4
Katseklaasilapsed By Marju & Kertu Kunstlik viljastamine mis see on? Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga.
· Doneerimise fakti kusagil haigusloos ei fikseerita - info ei välju Elite kliinikust. · Samuti välistatakse doonorikandidaadid, kellel esinesid abieluvälised seksuaalsuhted ning sugulisel teel ülekantavad haigused. Kuidas toimub ? Munarakud võetakse munasarjadest. See protsess toimub narkoosi all, et välistada doonoril igasugused negatiivsed emotsioonid seoses võimaliku valuga (kuigi osa programmis osalenud naistest ei soovi narkoosi munarakkude võtmise ajaks protseduur ei ole traumeeriv ja on piisava rahustava toimega ravimeid, et protseduuri läbi viia). Protseduur on lühiajaline ja kestab 5-10 minutit. Selle järgselt ärkab naine koheselt. Kuna protseduur on lühiaegne, siis meie praktikas ei ole seoses narkoosiga tüsistusi esinenud.Munaraku võtmine ei kahjusta ega traumeeri emakat. Kui doonor soovib edaspidi ise sünnitada, siis tema võimalus rasestumiseks, lapse kandmiseks ja sünnitamiseks ei kahjustu ega vähene.
Türi Ühisgümnaasium ADOPTEERIMINE JA KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Referaat Koostaja: Anni Pilviste Türi 2015 Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil.
VILJATUS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Mis on viljatus? Kui tihti see esineb?.................................................................4 2Mis on viljastumine ja kuidas see toimub?........................................................4 3Viljatuse põhjused............................................................................................. 4 3.1Meestepoolse viljatuse põhjused.................................................................5 3.2Naistepoolse viljatuse põhjused........................................
KUNSTLIK VILJASTAMINE Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid. Kunstliku viljastamise käigus kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. KUNSTLIKU VILJASTAMISE VIISID: Ovulatsiooni indutseerimine: Printsiip on stimuleerida munasarju(viljakusravimitega) väikest arvu munarakke (tavaliselt 2 ja mitte üle 3-e) tootma, millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Emakasisene viljastamine: Ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma
ETTEKANNE teemal: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS 2012 SISUKORD: 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspekist 2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne
Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 4. KUNSTLIK SEEMENDAMINE Kunstlik seemendus (AI) on protsess, mille käigus mehe spermid paigutatakse mingil muul moel, kui seksuaalsel viisil naiste paljunemistrakti. Säärast protsessi kasutatakse inimeste peal enamasti selleks, et ravida viljatust, kuid levib ka üha enam naiste seas, kellel puudub meessoost partner. Täpsemalt, kantakse emakakaela värskelt välja purskunud seemnerakk või seemnerakk, mis on külmutatud ja sulanud, kunstlike vahenditega. Vallalised naised ja lesbid saavad lapsi tänu spermadoonoritele, kes on käinud spermapanka varustamas. Nii siis on tulevase lapse kandja ja geneetiline ema see kellesse spermid paigaldatakse ja doonor on bioloogiline ehk siis samuti geneetiline isa sellele lapsele. Kaasaegsed tehnoloogiad inimese kunstlikust viljastamisest on välja kujunenud lüpsikarjade viljastamisest
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Per
Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .............................................................. 6 1.3. Võimalus eostuda ............................................................................... 7 2. Raseduse esimesed sümptomid .................................................................. 8 3. Rasedusega kaasnevad muutused ......................................................... 10 3.1. Rasedusega kaasnevad muutused organismis .................................... 10 3.2
Emrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem,mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise ja hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega. Embrüosiirdamine ja in vitro viljastamine imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Miks kasutatakse? -geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine (tavalise sigimise teel võimalik saada 12-15 järglast, siis selle puhul võib järglaste arv ulatuda üle saja) -embrüote eluvõimelistena säilitamine sügavkülmutamise kaudu võimaldab neid transportida kaugetele maadele Kuidas?
avalduse alusel. Raseduse katkestamise eelselt: • Patsient informeerib arsti teadaolevatest haigustest, tarvitatavatest ravimitest ja ülitundlikkusest ravimitele. • Teostatakse naistearsti poolt määratud analüüsid, uuringud ja vajadusel ravi. • Nõustatakse patsienti abordi protseduuri ja sellega seotud võimalike riskide osas, patsient allkirjastab nõustamise kohta akti ja kirjutab avalduse raseduse katkestamiseks omal soovil valitud meetodiga. Raseduse kirurgilise katkestamise protseduur Raseduse kirurgiline katkestamine toimub patsiendi soovil lühiajalises narkoosis või kohaliku tuimestusega vastava tegevusloaga tervishoiuasutuses. Enne narkoosi ei ole lubatud 6 tunni jooksul süüa ega juua, et vältida happelise maosisu sattumine hingamisteedesse. Rasedus katkestatakse naistearsti poolt emakakaela laiendamise (dilatatsiooni) ja emakaõõne vaakumaspiratsiooni teel, mil elektrilise vaakumtõmbejõu abil tühjendatakse emakaõõs. Meetodi tõhusus on 95-100%.
Kui emal on need AK olemas võivad need kanduda lapsele ja laps võib saada kahjustatud. Haigus ise võib raseduse ajal halveneda Th2 osakaalu tõusuga. Rasedust võib mõjutada hilise raseduse katkemise kaudu, võib esile kutsuda enneaegse sünnitus (seotud haiguse rasedusaegse ägenemisega). Tsöliaakia – gluteeni vastu reageerimine, tulemusena kahjustub limaskest. Viljatute patsientide seas on tsöliaakia esinemissagedus kõrge ning viljatus võib olla tsöliaakia ainus ilming – autoantikehad põhjustavad embrüotoksilisust ja implantatsioonihäireid. Antifosfolipiidsündroomi võimalik mõju rasedusele: habituaalsed abordid, pre-eklampsia, platsentaarpuudulikkus, enneaegne sünnitus ja sünnitusjärgsed komplikatsioonid. Raseduspatoloogia põhjuseks on vaskulopaatiad, trombide tekked, ANA ja APA embrüot kahjustav toime, APA seostuvad otseselt trofoblastile ja kahjustavad implantatsiooni/platsentatsiooni. 3
kõikuda,tähelepanu võib muutuda,emotsioonid löövad üle.Ei sobi ebaregulaarse menstruatsiooni tsükli puhul.Vajalik pidev jälgimine.suguliselt levivate haiguste vastu kaitse puudub. Äärmise täpsuse korral kaitseb 80% Eestis ei müüda,aga naaberriikides on uriinitest. 24.10.2008 loeng 5dets. Eksam ja siis Seminar 4 tundi...annab iga kord 1punkti. 13.45 7 nov,14 nov,21 nov kohtume 28 nov ja 5 dets seminarid! Kunstlik viljastamine Tavaliselt 9 paari 10-st aasta jooksul suudab last saada, 1 paaril ei õnnestu viljatus ehk infertiilsus Esimene katseklaasi laps nägi ilmavalgust Inglismaal 1978a. Emakaväline viljastamine IVF Euroopas 1-3 % Kõige rohkem Taanis, Soomes, Island - 1500 protseduuri aastas miljoni inimeste arvu kohta. Eestis ligikaudu 10 aastat..450-500 protseduuri aastas 1miljoni kohta. 300-350 protseduuri keskmiselt. 100 katseklaasi last Eestis aasta jooksul.
esinemise sagedus, jaotus- ja kliiniline kulg erinevad ning seda asjaolu soovitatakse arvesse võtta kasvajate kontrolli all hoidmisel. (Hays 2014:271-275). Paljudel patsientidel tekib FA arenemisel lõpuks äge müeloidne leukeemia (AML). Seetõttu peavad kõik FA patsiendid jääma pideva meditsiinilise järelevalve alla. Verepilti tuleb kontrollida regulaarselt. Isegi kui toimub edukas vere ja luuüdi tüvirakkude siirdamine, jääb alles oht vähkkasvajate tekkeks sagedamini kui inimestel, kes ei põe Fanconi aneemiat. (What Is ... 2011). Ravi androgeenide ja vereloomesüsteemi (vererakkude) kasvufaktoritega aitab antud haiguse korral ajutiselt. Sobiva doonori olemasolul annab pikajalisema toime luuüdi siirdamine. Patsiendid, kellel on olnud edukas tüvirakkude siirdamine ja kui sellega saavutatud vereloomega seotud probleemide paranemine, tuleb siiski jätta korrapärase kontrolli alla ja
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon..........................
.......................................................................................................... 8 Mesilasema sigimiselundid................................................................................................ 9 2. Mesilasema kunstlik viljastamine.................................................................................... 10 3. Mesilasema vastuvõtmist soodustavad tegurid........................................................... 12 4. Mesilasema vahetamine.................................................................................................... 13
abordiga. Viljastumine inimesel Koht: munajuha laienenud osas. Spermide viljastumisvõime: naise suguteedes tavaliselt 48, maksimaalselt 72 h. Munaraku viljastumisvõime: tavaliselt 24 h, maks 36-48 h. Viljastumiseks vajalike spermide hulk munaraku läheduses: umbes 103-4. Viljatus inimesel ... võimetus saada järglasi aastase kaaselu korral, juhul kui ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid. Eestis ligikaudu 15% viljatuid kooselu paare. Viljatuse põhjused 1) 40% mehepoolsed põhjused. Nt. spermide täielik puudus, spermatogeense epiteeli rakkude muteerumine. Nt. radioaktiivsele kiirgusele. Nt. põletikud suguteedes. 2) 40% naisepoolsed põhjused. Nt. munarakkude genotüüpide pöördumatu liikumine. Nt. munajuhade kitsenemine, armistumine, umbumine. Nt. spermide hukkumine naise suguteedes: immuunvastus, liighappeline keskkond. 3) 10% bioloogiline sobimatus. Põhjuseks koesobivus, antigeenid
töötavad väga tugevalt selleks, et ennast avada ja anda elu. Kõige selle tundmiseks on kindlasti vaja turvatunnet: sünnitaja peab teadma, mida sünnitus endast kujutab, mis temast endast oleneb ja milliseid abilisi või abivahendeid tal kasutada on võimalik. Mõistagi peaksid turvatunnet sisendama inimesed, kes teda sünnituse ajal ümbritsevad ja abistavad ning keda ta usaldab. Sünnitus on enamasti naise keha normaalne seisund. See ei ole haigus, mingi meditsiiniline protseduur, vaid lapse sünd. See on Sinu ja Su abiliste koostöö. Teadlased väidavad, et sünnituse käivitajaks on just loode. Kui laps on saavutanud küpsuse, satub ema vereringesse üha rohkem beebi poolt toodetud aktiivseid aineid, mille mõjul hakkavad ema kehas toimuma muutused, mis viivadki sünnitustegevuse käivitumiseni. Väheneb nende hormoonide osatähtsus, mis aitavad rasedust säilitada ning suureneb nende hulk, mis muudavad emakalihase tundlikuks ja panevad ta kokku tõmbuma
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
....................... 14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID .................................................................................................. 15 2 SUMMARY The choice of subject came out of interest to find out the number of students with reading and writing disorders in Põlva Co-Educational Gymnasium primary school. In todays society it is impossible to overestimate the importance of the ability to read. Children who do not fully learn how to read in school will never do it properly. Estonian teachers estimate that 15-25% of the students in primary school suffer from reading and writing disorders. Põlva Co- Educational Gymnasiums statistics are supporting this belief. The purpose of this research was to find out how many primary school students in Põlva-Co Educational have these problems and what kind of support are they getting. Research contains
oli antikehade poolväärtusaeg lühike. Teiseks, inimestel tekkis hiire antikehade vastane immuunvastus (HAMA - human anti mouse antibody), mis vähendas terapeutiliste antikehade toimet veelgi ja võis olla seotud kahjulike kõrvaltoimetega. 57. Mis on geenikandlustest ja milleks see vajalik on? Carrier test ehk geenidefekti kandluse test aitab välja selgitada, kas mutatsioon kandub edasi järglasele. 58. Mis on IVF ja ICSI? IVF – in vitro fertilization on katseklaasis 4-6 munaraku viljastamine seemnerakkudega, lastakse embrüotel areneda nädal aega ning valitakse välja 1-3, mis siirdatakse emakaõõnde. ICSI – intracytoplasmic sperm injection on seemneraku süstimine munarakku katseklaasis, mehepoolse viljatuse korral, üks IVF protseduure. 59. Millal ja miks langeb naiste ning meest viljakus? Stress, keskkond, vanus, geneetika, suguhaigused, toit, ebakorrapärane öö-päeva rütm, suitsetamine, alkohol, kohv. Meestel oluline testiste temperatuur, tänapäeval
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE
Liivalaia Gümnaasium NAISTE ABORDI PÕHJUSED JA MÕJU Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD L
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Fifty two left- handed students answered twenty one questions. Answers give a good view about the problems and distractions that left-handedness causes and also the opinion of the students about this topic. First hypothesis was that left-handed students have difficulties in classes because of left- handedess mainly in elementary and secondary school. Analysis of the questionnaire proved that in elementary school most of the children indeed have experienced some difficulties due to the left-handedness. However in the secondary school and high school there were about 19% of students who mentioned few problems. Vast majority were girls from secondary school who had problems with handicraft. Second hypothesis was that left- handedness doesn´t affect high school students. From all the twelfth grade respondents only one mentioned that sometimes it is uncomfortable to write because of the stance and space.
emotsionaalne, kui füüsiline. Minu uurimustöö teoreetilises osas käsitlen kiusamise mõiste definitsiooni, kiusamise elemente, kiusamise vorme, kiusamise kolmnurka: kiusajad, kõrvalseisjad ja ohvrid ning samuti kiusamise tagajärgi. Teoreetilises osas kasutasin peamise allikana Sullivan, Cleary ja Sullivan (2004) raamatut Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Järgmisena kirjeldan oma uurimustöös metoodikat, kus on välja toodud valim, protseduur ning uurimusinstrumendid. Sellel järgneb tulemuste kirjeldus, kus analüüsin ankeetide tulemustele toetudes kiusamise kogemust teiste klassikaaslaste poolt, kiusamise liike, mida kiusatavad on talunud. Tulemustes on selgunud uuritavates klassides omavaheline läbisaamine, kiusaja ja kiusatava protsendid. Tulemustes on kirjeldatud ka kiusamise põhjused. Uurimustöö lõpus on kokkuvõte, võõrkeelne resümee, kasutatud kirjandus ning lisa, kus on uurimuses kasutatud ankeet. 1. Kiusamine 1
olla mitu kuud kestva depressiooniga ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet. Kindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu. Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele vastas 88 noort, võrdselt 44 neidu ja samapalju noormehi. Selgus, et kõik tüdrukud teadsid, mis on abort, kuid sõnastasid seda erinevalt. 33 vastanut pakkus, et abort on raseduse katkestamine
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2.RASEDUSE KATKEMINE........................................................................................ 9 1.5.Raseduse katkemise mõju
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
(Mis...2011) Rindade ultraheliuuringut kasutatakse tänapäeval esmajoones selleks, et aidata diagnoosida probleeme, mida arst on patsienti läbi vaadates märganud, ning et määratleda võimalikke muutusi, mida on näidanud mammogramm. (Miks... 2011) Ultraheliuuring võib aidata kindlaks teha, kas muutunud koht on tahke (mis võib tähendada healoomulist koetükki või ka pahaloomulist kasvajat) või hoopis vedelikuga täidetud (mis enamasti tähendab healoomulist tsüsti). Ultraheli abil võib näha ka teisi probleemse piirkonna omadusi. (Ibid) Alla 30-aastastele naistele on ultraheliuuring esmaseks uuringuks. Ultraheliuuring on valikmeetodiks rindade uurimisel ka rasedatele ja imetamisperioodil naistele, ning lisauuringuna, kui on vaja mammograafilist leidu täpsustada. Selle uuringuga ei ole aga hästi eristatavad mikrolubikolded, mistõttu ultraheliuuringut ei saa kasutada sõeluuringuna. (Ultraheliuuring. 2011) 3.2.3. Biopsia
Laste järele tuleb valvata ja kui ettevõtte territooriumil juhtub õnnetus, on ettevõte selle eest suuremal või vähemal määral vastutav. Laste turvalisuse tagamine on oluline teema nii ettevõtete kui ka lapsevanemate jaoks. Üldiselt ollakse arusaamal, et riske tuleks maandada ja ohtlikke olukordi vältida. Vastupidiselt sellele üldisele arusaamale kirjutasid Gever Tulley ja Julie Spiegler raamatu ,,50 Dangerous Things (You Should Let Your Children Do)". Raamatus soovitatakse ronida puu otsa, lakkuda patareid, liimida sõrmed kokku jne. Teose eesmärk on õhutada lapsi võtma riske, et seeläbi õppida ohutust. (Richie 2011) Läbi kogemuste saab laps õppida aru saama riskidest ja ohutusest ning seeläbi muutuda vastutustundlikumaks. Raamatus räägitakse: ,,Lase lastel puu otsa ronimist harjutada, et nad õpiksid seda turvaliselt tegema. Kui Sa neil seda kunagi teha ei lase, teevad nad
annaabi.ee 
