Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimusliku töö ja referatiivse töö võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omapoolsete, uurimuslik, referatiivne, uuriti, pshg, uurimistöös, struktureeritud, iseloomuga, teadustöö, jooneks, originaalsus, teatava, piirdu, allikaid, milleni· Uurimuslik töö on praktiline töö, mis koostatakse mitmele allikale tuginedes ja see on valdavalt analüüsiva iseloomuga ning see peab andma teemast teoreetilise ülevaate. Tähtsad on autori järeldused, tõlgendused ja üldistused ning töö tulemuse kirjeldused. Uurimusliku töö üheks oluliseks jooneks on originaalsus - see peab sisaldama midagi uut. Ning materjali kogumisel kasutatakse lisaks kirjandusallikatele otseseid allikaid - küsitluste läbiviimist, intervjuusid, faktimaterjali kogumist vmt., · Referatiivne töö on teoreetiline töö, mis on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse olemasolevatele kirjandusallikatele (reeglina üks konkreetne allikas)
Referatiivse töö ja uurimustöö võrdlus Referatiivne töö Uurimustöö · Kokkuvõtlik teatud probleemi või · Valdavalt analüüsiva iseloomuga - teema teaduslik ülevaade, mille olulisel kohal on töö autori koostamisel tuginetakse järeldused, tõlgendused ja olemasolevatele kirjandus- üldistused. allikatele. · Originaalsus peab sisaldama midagi uut. · Oluline on vastava teema erialase · Materjali kogumiseks kasutatakse
SOOVITUSI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS UURIMISTÖÖ EESMÄRGID uurimistöö metoodika õpetamine uurimistöö vormistamise õpetamine õpilase suulise ja kirjaliku väljendamisoskuse arendamine õpilase teadmiste laiendamine MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud viisil. UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata) Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda
.................................................................. 13. Juhendaja ja retsensendi rollist..................................................................................................................... 14. Materjale uurimistööde kohta:..................................................................................................................... 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; 2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu
Võru Kesklinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhend Juhendi koostamisel on kasutatud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Tartu Descartesi Lütseumi juhendeid Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm Soovitusi uurimistöö koostamiseks 1. Mis on uurimistöö? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring - lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus - trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö - on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v.
.................................................................. 21 13. Juhendaja ja retsensendi rollist ............................................................................................................... 22 14. Materjale uurimistööde kohta: ................................................................................................................ 23 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; 2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstemati- seeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu
Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu. 4 1.2 Teadusartikkel Teadusartikkel on lühiuurimus, mis on kavandatud ajakirjas või kogumikus avaldamiseks. Artikli pikkus sõltub uuritavast probleemist, autori suutlikkusest süvitsi minna, ent ka avaldamiskohast. Teadusartikli maht võib ulatuda paarist leheküljest mitmekümneni. 1.3 Uurimus Uurimus on teadustöö, milles põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine: teatava probleemi lahendus või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. Uurimus on konkreetses õppeaines või harrastustegevuses koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi
Töö eesmärkide, uurimisülesannete ja kirjandusega tutvumise alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad, nende plaanitav järjestus. Soovitav on kirja panna ka uurimistöö koostamise ajakava ehk kalenderplaan. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, seejuures nende järgnevus on teadustöö puhul oluline. Samas võib mingil määral uurimistöö ülesehituses esineda ka ainespetsiifilisi iseärasusi. Siinkohal tasuks õpilasel pidada nõu oma juhendajaga. Tartu Emajõe Koolis koosneb õpilasuurimus reeglina järgmistest osadest: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kasutatud lühendite loetelu (vajadusel) 4. Sissejuhatus 5. Kirjanduse ülevaade 6. Metoodika 7. Tulemused 8. Arutelu 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 11. Lisad (vaid vajadusel)
KAITSEKÕNE STRUKTUUR ....................................................................................... 19 LISA 2. Retsensiooni näidis ......................................................................................................... 20 LISA 3. UURIMISTÖÖDE HINDAMISJUHEND ...................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Öeldakse, et muusika üheks iseloomulikumaks jooneks on universaalsus muusikat mõistavad kõik, olenemata soost, vanusest ja keelest. Vaadates aga tänapäevaseid Eesti meediaväljaandeid, tekib tunne, et see universaalsus hakkab kaduma just keelekasutuse tõttu. Muusikazanrite nimetusele ei leita enam eestikeelseid vasteid ja nii kihavadki muusikaalased tekstid kaldkirjas olevatest tsitaatsõnadest. Sellistest võõrsõnade rohkest kasutusest on ajendatud ka minu uurimistöö.
retsenseerimise aluseks on käesolev Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. 1.1 Uurimistöö mõiste Uurimistöö on õpilase poolt valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab käesoleva juhendi nõuetele. Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö kirjutamisega näitab õpilane võimekust ● iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada õppekava raamides omandatud teadmisi; ● oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mis tahes ainevaldkonda. Uurimistöö põhieesmärkideks on:
Kuidas seostada teooria uurimusliku osaga; · anda õpilasele võimalus uurida põhjalikumalt mõnd probleemi või ainevaldkonda; · suurendada õpilase oskust iseseisvalt mõelda, luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; julgust avaldada oma arvamust ja võtta vastu otsuseid; · arendada õpilase koostöö- ja ajaplaneerimisoskust; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · teadustöö korrektse vormistusoskuse omandamine; · suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu. 6 3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud);
mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? Muutujad 3 • Üks mitmetest teadustöö eesmärkidest: seose leidmine muutujate vahel • Seos muutujate vahel võib olla: • Otsene • Pöördvõrdeline • Mittelineaarne • Teaduslik ühetähenduslikkus – NB! Iga seos ≠ alati põhjuslik seos • N: uppumiste arv ja jäätise läbimüük Meetodite taksonoomia • Lijphart (1971) eristab nelja peamist meetodit sotsiaalteadustes: – Eksperimentaalne meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil
kuulamise abil." (Longa 1987; tsit. Lindberg 2001 järgi). Õppeperioodi vältel koostatakse järgmisi kirjalikke töid: seminaritööd (esseed, referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktikatööd jms), praktika aruanne, kursusetöö ja diplomitöö. Käesoleva juhendi eesmärk on anda üliõpilastele ja õpilastele (edaspidi üliõpilased) ülevaade kirjalikele töödele esitatavatest rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõuetest. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi väljatöötamisel on aluseks võetud Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni (American Psychological Association -APA) välja töötatud kirjalike tööde vormistamise ja viitamissüsteem. Samuti on kasutatud Tartu Ülikooli õendusteaduse osakonna, Tallinna Tehnika Ülikooli, Audentes Mainor Ülikooli ja teisi avaldatud juhiseid.
....................................... 17 3.6.2 Elektroonilised allikad............................................................................................. 18 3.6.3 Audiovisuaalsed allikad .......................................................................................... 19 LISA 1. Tiitellehe näidis .......................................................................................................... 20 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS Uurimistöö ehk uurimus on teadustöö, mille põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine, teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. Teadustöö eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö on 10.-11. klassi üleminekueksami või gümnaasiumi lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas.
Uurimistöö peab vastama järgmistele nõuetele: uurimistöö tugineb mitmele allikale, sh vähemalt kahele avaldatud teaduslikule allikale; uurimistöö on algupärane ja sisaldab töö autori seisukohti, mida varasemates töödes pole esitatud; uurimistöö on andmete poolest loogiline ja selge, andmete kogumiseks on kasutatud sobivaid meetodeid (nt intervjuu, statistiline aruanne, küsitlus, eksperiment, vaatlus, kirjalike allikate võrdlus ja analüüs); uurimistöös püstitatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud; 3 uurimistöö tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud, neid saab kontrollida ja algallikatele on täpselt viidatud; uurimistöö on objektiivne, süsteemne ja vastuoludeta terviklik süsteem: järeldused on kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses
probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt
tegeleda huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega. Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning 55 leida teema olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimustöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas. Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused. Näide uurimistöö koostamise etappidest ............................................................................................................ Õpilane: 1) valib valdkonna või õppeaine ning esialgse teema; 2) koostab koos juhendajaga töö koostamise ajakava; 3) tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega; 4) sõnastab juhendaja abiga probleemi; 5) kogub andmeid;
I. Uurimistöö kirjutamine Uurimistöö mõiste ja etapid Uurimistöö on teaduslik töö, mille eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8. klassi ja 10.- 11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja tulemused, tule- muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on · erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine;
jooksul regulaarselt õpimappi materjalide kogumise ja süstematiseerimisega. Õppetöö lõpus täiendatakse õpimappi, lisades sellele tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja kokkuvõte. Õpimapi hindamise ja vormistamise alused kehtestab aineõpetaja. Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav uurimustöö, mis sisaldab teoreetilist ülevaadet uuritavast probleemist ning demonstreerib õpilase omandatud teadmisi uuritavas valdkonnas. Lõputöö võib olla ka rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab oskust kasutada oma teadmisi tulevase elukutsega seotud praktiliste probleemide lahendamisel. Lõputööst peab selgelt välja tulema õpilase oma panus uurimisprobleemi käsitlemisel, uurimismetoodika arendamisel ning uurimistulemuste analüüsimisel ja üldistamisel. Tulemused peavad andma vastuse, kas töös püstitatud eesmärk saavutati ning milliseid konkreetseid tulemusi andis iga lahendust nõudev ülesanne
kasvatusteaduslikke ja pedagoogilisi distsipliine, alates üldkasvatusteadusest, andragoogikast ja eripedagoogikast ning lõpetades ainedidaktikatega, lisaks kasvatusfilosoofilise sisuga uurimused. Kõiki neid distsipliine ühendab kasvatusteadusliku probleemi nägemine. Kasvatusteadustele on omane ka paradigmaatiline ja kontseptuaalne mitmekesisus, kasvatusteaduslik uurimistöö võib olla nii uurimusliku kui arendusliku iseloomuga. Seetõttu kerkib tihti küsimus, kas antud töö on kasvatusteaduslik. Käesolev juhend peab silmas mõlemat aspekti ja on mõeldud üliõpilastele abivahendiks kasvatusteadusliku uurimistöö igal etapil kavandamisest kaitsmiseni. Järgnevas esitatud materjal jaguneb sisult nelja valdkonda: esimeses osas käsitletakse üliõpilaste kasvatusteaduslike tööde kavandamist, teises osas nende tööde koostamist, kolmandas tööde vormistamist ja neljandas osas tööde kaitsmist. Jüri Orn
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE...................................
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................
Uurimisülesanded tulenevad uurimisprobleemist ja töö eesmärgist, nad on selged, konkreetsed ja lühikesed deklareerivad laused. Ülesannetes rõhutatakse üht või kaht muutujat või mõistet ning öeldakse, kas muutujaid hakatakse kirjeldama või selgitama. N: Käesoleva uurimistöö ülesandeks on määrata kindlaks kõrvetiste esinemissagedus raseduse III trimestril Uurimisküsimused on lühikesed ja sisutihedad küsimuse vormis esitatud laused. N: Käesolevas uurimistöös otsitakse vastuseid küsimustele: Kui suurel hulgal III trimestri rasedatest esineb kõrvetisi? Kas kõrvetisi kogevatel rasedatel õnnestub neid leevendada antatsiididega? 1) Hüpoteesid väited kahe või enama muutuja vahelise oletatava seose kohta mingil populatsioonil. Hüpotees on sõnastatud ennustusena; uurija peab hüpoteesi kas kinnitama või ümber lükkama. Hüpoteesi testimise eesmärgiks on teadmiste üldistamine
pääseb primaarpublikatsioonide juurde. Tertsiaarsete infoallikate abil saab infot primaar- ja sekundaarallikate kohta. Tertsiaarallikad on kirjastajate loetelud, raamatukogude ühsiloetelud ja bibliograafiate bibliograafiad ning info ja kirjanduse otsimise juhid. Interneti allikate suhtes tuleb olla kriitiline, kuna need ei pruugi alati tõesed olla, peab olema tähelepanelik. Võimalik on kasutada ta virtuaalraamatukogusid, mis sisaldavad kõrgtasemelist materjali uurimistöös kasutamiseks. (2004: 8384) KIRJANDUSEGA TUTVUMINE Kirjandusega tutvumine uurimisprotsessi jooksul on tähtsal kohal. Enne uurima asumist tuleb leida uurimisobjekti kohta vajaliku infot, mis annab teemast üldpildi ja suunab. Alustava uurija lähtekohaks on sageli käsiraamatu tüüpi kirjandus: entsüklopeediad, käsiraamatud, bibliograafiad ja ajakirjade indeksid ning kokkuvõted (referaadid), muud aine- ja isikukataloogid, mitmesuguste organisatsioonide ja nende institutsioonide aruanded ja
SELETAMINE KUI ME OLEME MINGI LÄHENEMISE OMAKS VÕTNUD, EI PEA ME ENDALE ESITAMA KÜSIMUSI, MIS SELLE JUURDE EI KUULU. Kurt Lewin ,,Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria". 2. Eetika Eetika kujutab endast teatud printsiipide süsteemi, mis kindlustavad moraalse käitumise. Käituda eetiliselt tähendaks seega toimida õieti. Psühholoogilises uurimistöös on eetikaküsimused seotud 3 aspektiga: 1) käituda lugupidavalt uuritavate inimestega ja mitte rikkuda nende õigusi 2) Hoolitseda eksperimentides osalevate loomade heaolu eest 3) Olla aus andmete kogumisel ja töötlemisel. Teiseks küsimuseks on inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Näiteks kui tahetakse näha, kuidas inimesed mingis olukorras käituvad, siis tehakse provokatiivseid katseid.
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult
Sügis/2011 · Praktilise väljundina saavad üliõpilased parema ettekujutuse ja baasi erinevate kodutööde ja bakalaureuse töö ülesse ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö tegemiseks. Mait Rungi [email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste
Kirjeldan Analüüsin, uurin Nagu me kõik teame Analüüs tõestas, et Ma loodan, et Ma väidan, et Usutavasti Hüpoteesi kohaselt "mulle õudsalt meeldis" Nõustun lähenemisega Mulle ei meeldi tema seisukoht Raske on nõustuda seisukohaga Teaduslik uurimistöö Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga Selge ja täpne Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole Tegeleb pigem empiiriliste väidetega Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida Kontrollitav Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega Neutraalne ja mitte-kallutatud Teadus ei loe moraali ega mõista kohut Eesmärgiks on luua uut teadmist
...........................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8
(näiteks ülemus). 4.2.4 Fookusgrupi küsimused Küsimused fookusgrupi jaoks valmistatakse ette varakult. Küsimused on täpselt formuleeritud ja kindlas järjekorras. Küsimused on arusaadavad kõigile fookusgrupist osavõtjaile ja loogilised. Enamus küsimusi on avatud küsimused. Need küsimused võivad pealtnäha tunduda spontaansed, kuid tegelikult valmistati ette need küsimused ette eriala spetsialistide poolt. Esimesed küsimused on üldise iseloomuga. Fookusgrupi käigus lähevad küsimused konkreetsemaks (s.t
Juhtide tegevuse juhtimine. 5 Keskjuhtimine esineb ametiredeli keskmistel pulkadel, kus toimub valitud strateegiast ja tegevuspoliitikast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ning tulemuste kokkuvõtmine. Keskjuhtimine on spetsialistide tegevuse juhtimine. Esmajuhtimise asupaigaks on ametiredeli alumised pulgad ning sisuks üksikasjalike täidesaatva iseloomuga toimingute juhendamine ja kontrollimine. Esmajuhtimine on tehniliste (esma-)täitjate tegevuse suunamine ja tehtu ülevaatamine. Juhi rollid (Alas, 2004) Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. Joonis 6. Juhi rollid Mintzbergi järgi (Mintzberg, 1986, viidatud Alas, 2004 järgi) Juhile vajalikud oskused (Daft, 1995, viidatud Alas, 2004 järgi):
Lisaks õppematerjalidele sisaldab keskkond ka andmeid õppetöö kohta. Seetõttu on raske konspekti kohandada erinevate kursuste vajadustega või soovitada iseõppijatele. Tekkinud olukorra lahendamiseks kaaluti erinevaid võimalusi: 1. Luua iga kursuse jaoks uus konspekt. See on kursuse läbiviija seisukohast vastuvõetamatu. 2. Kasutada igal kursusel ühte konspekti muutmata kujul. See on õpilase seisukohast vastuvõetamatu. 3. Luua struktureeritud põhikonspekt, mille moodulitest saab koostada sihtgruppidele sobivad alamkonspektid. Magistritöö eesmärk on luua projektijuhtimise konspekt, mis annab valdkonnast tervikliku pildi, võimaldab valida õppematerjale erinevate kursuste läbiviimiseks ja sobib lugemiseks iseõppijatele. Konspekti mõiste võib tekitada mulje seotusest ühe konkreetse kursusega. Käesoleva töö eesmärk on siiski pisut laiem. Konspekti õppematerjalide põhjal peab olema võimalik koostada erinevate