Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimus - TÖÖJUHEND uurimuse kirjutamiseks ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaatlus, ülevaatlik, tööjuhend, sõnasta, vormista, tabelite, tahad, intervjuu, küsimusi, vastusevariandid, fikseerida, uuritavate, aastaarv, leheküljenumbrid, internet, sõnaline, esiletoomine, skeemid, tabelid, kirjutatakse, seoseid, illustratsioon, viitamineHUMMULI PÕHIKOOL Referaadi koostamise juhend Referaat Põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l. Annab lühidalt edasi alusteksti(de) sisu. Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaati ei lisata enamasti oma arvamust. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaat ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Referaadi koostamise põhietapid teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine Referaadi ülesehitus tiitelleht sisukord sissejuhatus põhiosa kokkuvõte kasutatud kirjandus lisad Tiitel
Kuidas referaati kirjutada Mis on referaat? Referaat on mingi teema lühike kokkuvõte, mille tegemisel sa kasutad kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, õpikuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei ole kirjand, milles võib kogu jutu kirjutada oma peast. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist, vaid selle lühendamist ning olulise väljatoomist ehk refereerimist. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Üldjuhul on referaat 10 lk pikk: Referaat koosneb järgmistest osadest: 1.lehel: Tiitelleht 2.lehel: Sisukord 3.lehel: Sissejuhatus: 4.-8.lehel: Sisulised peatükid 9.lehel: Kokkuvõte 10.lehel: Kasutatud materjalid Referaat põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone Referaadi
............................................................................. 24 3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 3.5.4. Elektroonilise allika kirje ....................................................................................... 25 3.5.5. Õigusakti kirje ........................................................................................................ 25 3.5.6. Intervjuu kirje ......................................................................................................... 25 3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) ................................ 26 3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje ..................................................................................... 26 3.6. Lisad .............................................................................................................................
TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ METOODILINE JUHEND GÜMNAASIUMIÕPILASELE, JUHENDAJALE JA RETSENSEERIJALE (Haridus- ja teadusministri 12.10.2011.a määrus nr 62, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) 1.1. UURIMISTÖÖ OLEMUS: uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Õpilase uurimistöö on õpilase poolt vabal valitud ainevaldkonnas ja õpetaja juhendamisel koostatud kirjalik uurimus, mille juurde kuulub ka uurimistöö annotatsioon eesti ja inglise keeles. Õpilasel on kohustus koostada
.................................................................................................. 17 5. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE .................................................. 18 5.1. Üldnõuded ............................................................................................................................. 18 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine ............................................................ 19 3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine ......................................................................................... 20 5.4 Viitamine ................................................................................................................................ 21 5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine .......................................................................... 21
See on uurimistöö koostamise juures kõige mahukam ja aeganõudvam töö ning vastava oskuse omandamine ja arendamine ongi uurimistöö üks peamisi eesmärke. Kui õpilase poolt valitud uurimistöö teema eeldab uuringute teostamist, tuleb koostöös juhendajaga valida metoodika. · Andmete kogumiseks kasutatakse vaatlust, eksperimenti või küsitlust. · Andmete töötlemisel keskendutakse keskmisele, hälvetele või korrelatsioonile ning saadud tulemused esitatakse tabelite ja diagrammidena. · Saadud tulemuste lahtimõtestamiseks kasutatakse võrdlust, sünteesi, analüüsi või üldistust. 5 · Tulemuste esitamisel tuuakse esile need järeldused, mis lisavad uut, võrreldes varasemate uurimustega. 6 Töö ülesehitus ja koostamine
matemaatiline analüüs ja prognoos); koostada esialgne sisukord. Et uurimistöö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad; jälgida, et uurimistöö vastaks teemale ja töö osad (peatükid) arendaks teemat ning vastaks pealkirjadele; vältida pealkirjade sõnastuses retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid ja ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. 7 5. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS Struktuur on uurimistööl, ka referaadil, ainetööl, jne ühesugune. Õpilasuurimus peaks koosnema järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus, u 1 lehekülg töö põhiosad (peatükid ja alajaotused), 15-20 lehekülge
soovitusi ning ettepanekuid, kuidas õpikuid tasakaalustatumaks muuta, et õpik peegeldaks ühiskonnas valitsevat tegelikkust (Soorollid õppekirjanduses, 2003: 76). Võõrkeelsete nimede mugandamine pelgalt kirjapildi poolest pole soovitatav (Kirjakeele ..., 1985: 74). Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse sellise viitamissüsteemi puhul tavaliselt autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. 7.4. Tabelite ja jooniste vormistamine Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti (vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4). Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paiknevad tabeli peal. Tabeli numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele
23. juunil 1994 andis Bureau Veritase Rootsi-poolne esindaja välja reisilaeva ohutustunnistuse õigusega sõita avamerel piiranguteta. Tegelikult oli Estonia vööriramp ehitatud visiirile lubatust ligemale ning oli seotud visiiriga. Seega ei saanud laev vastata rahvusvahelise konventsiooni "Eluohutus merel" (SOLAS) nõuete järgi klassisümbolile "Deep Sea". (Levald 1996:6; Mayday Estonia II 1995: 23; Meister 1997: 220221; Palmaru 1996: 6) Küsimusi tekitab see, kuidas omistati rannikusõidu õigustega laevale ühel hetkel klassisümbol "Deep Sea" (Lõpparuanne 2006: 22). Tekib küsimus, kas klassisümbolit muudeti enne laeva müüki ärihuvidest? Võimalik, et Eesti poleks meresõidupiirangutega laeva ostnudki või oleks see alandanud laeva hinda. (Levald 1996: 6; Meister 1997: 221; Piht, Kaas 2003: 61) On arusaamatu, kuidas sai Bureau Veritas omistada Estoniale sellised sertifikaadid,
Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades võib kasutada reavahet 1. · Kõik leheküljed nummerdatakse. Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti. · Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal, nagu on näha näidiseks toodud tabelis 1. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass Poisid 45 97 134 89 37
3) Juhtumiuurimus (case study), mida võib teostada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. (2004: 125126) Kvantitatiivsete uurimuste traditsioonilised tüübid on eksperimentaalse uurimuse eri liigid ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156) Andmekogumise põhimeetodid on küsitlus, intervjuu, vaatlus ja dokumentide kasutamine. Küsitlus on peamine survey- uurimuse meetod. Küsitlusmeetod on hea, sest kaasata saab palju inimesi, neilt rohkelt küsimusi esitada, aja planeerimine on tõhus ning kui on hea küsitlus saab arvuti abil ka kiiresti tulemused teada. Küsitlusmeetodil on ka negatiivseid pooli: inimesed ei pruugi täpselt vastata ega teemast suurt midagi teada. Küsitluses saab andmeid koguda peamiselt kahel viisil: posti- ja võrguküsitlus ja kontrollitud küsitlus
mudel, objektiivsus, kontroll- ja katserühmad, üldistused üksikjuhtudest, põhjus-tagajärg seos. Kvalitatiivset uuringut iseloomustavad märksõnad: väikese mastaabiga (isegi üks isik/ juhtum), mittestatistiline, subjektiivsus, tõlgendamine, tähendused. Õpilaste uurimistöödes kasutatakse kõige laiemalt küsitlust, kuid kindlasti ei maksa muid võimalusi kaalumata kõrvale jätta (küsitlus, intervjuu, eksperiment, tekstide sisuanalüüs, stiilianalüüs). Küsitluse kasutamisel võib uurimismetoodika peatükis selgitada küsimustiku koostamise aluseid: · miks kasutati just selliseid küsimuste tüüpe (avatud, valikvastustega, hinnanguskaalaga jne); · mida mõne kindla küsimusega taheti teada saada (mida küsimus ,,mõõdab"); · milliste küsimuste vastuseid soovitakse omavahel võrrelda (milliseid seoseid otsida). Küsida on mõtet neid andmeid, mida pärast ka kasutatakse
materjali Interneti aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Berkowitz,K., Evaluating the Forecasts of Risk Models. (http://www.gloriamundi.org/var/wps.html). 29. märts 1999. 10 Kontonumbri standard. (http://www.pangaliit.ee/strdkonto.htm). 2. veebruar 1999. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide. Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar. 1999. 11 Lisa 1 Tiitellehe näidis ANNAABI KESKKOOL 1. klass Knut Hamsun ANNAABI Uurimistöö Juhendaja: Intel Inside Meelva 2011
Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummer- dada araabia numbritega vastavalt nende tekstis viitamise järjekorrale. Ainult ühe lisa esitamisel lisa ei nummerdata. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse poolpaksus kirjas sõna „Lisa” ja lisa number. Lühendit “nr” lisa numbri ees ei kasutata, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Kõikidele lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Nagu ka tabelite ja jooniste puhul, tuleb vältida töö sisuga nõrgalt seotud lisade esitamist. Kui lisades esitatakse tabeleid või jooniseid, siis vormistatakse need igaüks eraldi lisana ning vastavale tabelile või joonisele enam eraldi peal- või allkirja ei panda ega ka nummerdata. Kui tabel jätkub mitmel leheküljel, kasutatakse veerunimede ülekandmist (tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti). Kui uurimuse lisana esitatakse andmeid CD-l, disketil, brošüüris või mõnel muul
KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3.2 Keel ja stiil .......................
TABELID Üldnõuded. Tabeleid kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga. Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, tuleks paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude samad kümnendkohad oleksid üksteise all kohakuti. Kaheveeruliste tabelite koostamine ei ole otstarbekas. Selliseid arvandmeid võib esitada vahetult teksti sees. Näiteks: firma töötajate arv on olnud aastate jooksul stabiilne: 1997 10 1998 11 1999 10 Tabelite nummerdamine ja pealkirjad. Iga tabeli kohale lehe paremasse serva ühe rea võrra pealkirjast kõrgemale kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number. Numbri järel punkti ei panda. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. Näiteks: "Tabel 3".
TABELID Üldnõuded. Tabeleid kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga. Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, tuleks paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude samad kümnendkohad oleksid üksteise all kohakuti. Kaheveeruliste tabelite koostamine ei ole otstarbekas. Selliseid arvandmeid võib esitada vahetult teksti sees. Näiteks: firma töötajate arv on olnud aastate jooksul stabiilne: 1997 10 1998 11 1999 10 Tabelite nummerdamine ja pealkirjad. Iga tabeli kohale lehe paremasse serva ühe rea võrra pealkirjast kõrgemale kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number. Numbri järel punkti ei panda. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. Näiteks: "Tabel 3".
milliste järeldusteni soovitakse jõuda. Referaat peab vastama teemale ja töö osad (peatükid) peavad teemat arendama ning vastama pealkirjadele, mis peavad olema selged ja täpselt sõnastatud. Referaadi struktuur on tavaliselt sisukord, sissejuhatus, peatükid ja/või alapeatükid, mille pealkirjad ei korda üldteemat, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu. Pealkirja sõnastuses tuleb vältida retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. Pealkirjad peavad olema lühidad ja konkreetsed, mitte liialt laialivalguvad. 2.2 Teema valik Töö pealkiri peab adekvaatselt kajastama uuritavat teemat. Vältida tuleb teemasid, mille käsitlemiseks puuduvad õpilasel võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud. Soovitav on valida selline teema, mille kohta on piisavalt erialast kirjandust. Teema peaks olema aktuaalne
Tähiste valik peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Näide Krediidi hind kujuneb sõltuvalt järgmistest asjaoludest: - laenuressursi hind; - halbade laenude provisjonid; - laenude administreerimise kulud; - kasum. 1.5.3. Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli kohale lehekülje paremasse serva kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number ilma punktita. Tabelite numeratsioon on tööd läbiv. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega. Ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri. Tabelile antakse sisu lahtimõtestav lakooniline pealkiri. Pealkirja lahtimõtestamisel alustatakse tabeli sisust, millele järgneb objekti nimetus ja ajavahemik. 7 Näide Tabel 7
kokkuvõte (koostatakse miniuurimistöös, kursusetöös ja diplomitöös); summary (inglise- või saksakeelne kokkuvõte koostatakse diplomitöös); lühendite loetelu (vajadusel); sissejuhatus; uurimistöö metoodika (referaadi korral on metoodika kirjeldus sissejuhatuses, siis eraldi peatükki ei koostata); teoreetilise uurimuse peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad; arutelu; järeldused; kasutatud kirjandus; tabelite ja jooniste loetelu (numbrid ja pealkirjad); lisad (numbrid ja pealkirjad); tabelid (numbrid ja pealkirjad); joonised (numbrid ja pealkirjad). Empiirilise uurimuse korral moodustub sisukord järgmiselt: kokkuvõte (koostatakse diplomitöös); summary (inglise- või saksakeelne kokkuvõte koostatakse diplomitöös); lühendite loetelu (vajadusel); sissejuhatus; teoreetilise osa peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad;
13 2.7.2 Artikli kirje.....................................................................................................13 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje....................................................................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE..................................................................................................................18 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE...........................................19 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine...................................
............................................ 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. ...................................................................... 8 8. Tabelite ja jooniste vormistamine. ............................................................................................................ 10 9. Soovitusi vormistamiseks. ........................................................................................................................ 10 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. .......................................................................... 11 10.1. Esinemise struktuur: ............................
Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Õigusaktid Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard. (2002). Vabariigi Valitsuse 19.08.2002 määrus nr 258, RT I, 70, 426. Huvikooli seadus. (2007). RT I. https://www.riigiteataja.ee/akt/12776187 (4.12.2009) Intervjuud Intervjueeritava perekonna ja eesnimi. (Intervjueerimise aeg). Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. Intervjueerimise koht. [Intervjuu salvestamise vorm] (nt käsikiri, helisalvestis, videolindistus). Eller, Maili. (2000). Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21. aug. [Autori üleskirjutus]. Toom, Maris. (2004). Õpetajate täiendõppe vajadusest. Anne Raiend, 20. aprill, Tallinn. [Videolindistus]. Elektrooniline materjal 1. Autor või dokumendi sisu eest vastutav autor. 2. Avaldamisaasta. 3. Allika pealkiri. 4. URL-aadress. 5
REFERAADI KOOSTAMISE NÕUDED Samad nõuded, mida esitatakse gümnaasiumi õpilasele. Allolev juhis on võetud internetist. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297 mm × 210 mm) (mitte kahepoolsena) · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, kursus, aasta. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. · Teksti tähe suurus 12 13 pt , äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kir
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
............................................ Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed........................................................................... 8. Tabelite ja jooniste vormistamine.................................................................................................................. 9. Soovitusi vormistamiseks............................................................................................................................... 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks................................................................................ 10.1. Esinemise struktuur:.........................
Tabelid Üldnõuded. Tabeleid kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga. Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, tuleks paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude samad kümnendkohad oleksid üksteise all kohakuti. Kaheveeruliste tabelite koostamine ei ole otstarbekas. Selliseid arvandmeid võib esitada vahetult teksti sees. Näiteks: firma töötajate arv on olnud aastate jooksul stabiilne: 1997 – 10 1998 – 11 1999 – 10 Tabelite nummerdamine ja pealkirjad. Iga tabeli kohale lehe paremasse serva ühe rea võrra 8 pealkirjast kõrgemale kirjutatakse üldnimetus “Tabel”, millele järgneb tabeli number. Numbri järel
materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996). Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev. Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw-l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995). 6. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näited: 5 Joonis 1
1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998
1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998
kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust; muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust. loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust; loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne vormistamine; viitamine. loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega. Näide ............................................................................................................ Kõned ja esitlused Krista Nõmmik, Ülle Salumäe 55
Töö eesmärk näitab, milleni soovitakse jõuda probleemi lahendamisel. Sõltuvalt eesmärgist määratakse kindlaks konkreetsemad ülesanded või küsimused, kuna nende lahendus peab moodustama töö põhiosa peatükkide sisu. Ülesanded või küsimused tuleb koostada loeteluna. Kesksete mõistete seletused kirjeldavad mõistete tähendusi ja nende omavahelisi seoseid. See aitab selgelt defineerida uurimisprobleemi, seada uurimistöö eesmärk ja püstitada ülesandeid või küsimusi. Kesksete mõistete defineerimisel tuleb lähtuda konkreetsest teemast ja viidata 20 kirjandusallikatele. Lisaks kesksete mõistete seletustele kirjutatakse uurimistöö sissejuhatuses vajadusel lahti ka need sõnad, mis on spetsiifilised ainult antud uurimisteemale ja mida kasutatakse töös korduvalt. Sissejuhatuses ei tooda välja töös saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe kuni kolme leheküljega. 3.6. Töö põhiosa 3.6.1
annaabi.ee 
