Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimus Noored ja lugemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loevad, reaalkooli, vastuseks, jäta, rõuge, küsisin, arvavad, põhjendus, lugemisest, mõtetu, tarkuse, ajaviide, üksikud, loetav, järjekord, karoliina, koppel, loen, paljudele, pannud, fantaasia, kirjutamisel, maailmavaadet, sisukokkuvõtte, järjekordselt, sisukokkuvõtete, poisse, uurisin, vahetevahel, lugevad, klassist, osanud, sugugi, haribTallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ................................
.........32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
................................................................... lk 7 Kokkuvõte .............................................................................................. lk 8 2 Sissejuhatus Käesolevs töös tuleb vaatluse alla 8.b klassi õpilaste arvamus kohustuslikust kirjandusest. Küsitluse käigus teeme kindlaks, kui palju loetakse kohustuslikku kirjandust ja, mida arvavad õpilased ise kohustusliku kirjanduse valikust. Kindlasti leiab antud tööst ka küsitluses välja tulnud õpilaste soovitusi, kohustusliku kirjanduse valdkonnas. Antud töö lahendusmeetodiks sa just valitud küsitlus, sest see hõlmab paljusid inimesi ja töös kajastuvad mitmed arvamused. Läbiviidud küsitlusel osales 30 õpilast ning kõik arvandmed on saadud toetudes küsitlusest kogutud andmetele.
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest,
Kohustuslik kirjandus on teadus- ja haridusministeeriumi poolt välja pakutud teoste kogum, mida vastavas kooliastmes peab lugema. Kohustuslik kirjandus hõlmab endas tuntud õpetlike teoste täielikku läbilugemist ning hiljem loetu põhjalikku töötlemist ning selle üle arutlemist. Tihti tekitab sõna "kohustus" noortes koheselt vastumeelsust ning tekib kiusatus minna kergema vastupanu teed ja lugeda ainult raamatute kokkuvõtteid. Kui küsida kelleltki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli. Teose paremaks mõistmiseks aitab kaasa raamatus antud probleemide põhjal kirjandite ja analüüside kirjutamine. 1.2. Kohustuslik kirjandus Eestis Eesti Vabariigis on üle kolmesaja toimiva kooli. Kõikides koolides õpetatakse ühise õppekava alusel
........................................................4 · Kokkuvõte.............................................................................................4 · Teemaarenduse olulisemad mõtted.......................................................5 3. Retsensioon......................................................................................................6 Annotatsioon Töö eesmärgiks on välja tuua need suured mõjutegurid, mis noori inimesi lugemisest eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad.
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeeraja
KAS RAAMATUTE LUGEMINE ON MINEVIK? Mis on saanud tänapäeva noorte raamatu lugemisest? Miks ei taha noored raamatuid lugeda ja kas nad peaksid? Tänapäeval on noortele lugemisest saanud, kui kohustus, mis on võrdne näiteks kontrolltöödeks õppimisega. Kas saab sinna midagi parata, või ongi tulevik määratud selliseks, et raamatuid kasutatakse aina vähem ja neid asendab arvuti ja televisioon? Need ajad oleks kui möödas, kui loeti palju teoseid, kõik elutarkused koguti kokku sellest ja isegi jututeemaks olid teosed. Kindlasti ei saa raamatuid asendada filmidega, eriti veel pealiskaudsele
noortel viitsimist ja tahtmist lugeda kohustusliku kirjandust. Peamiseks põhjusest sellele on internet.Kuna kohustusliku raamatu sisukokkuvõtet on võimalik netis endale alla laadia ja loota sellepeale et hinne oleks vähemalt ,,3" . Samuti kasutades inetrneti jääb neile külge interneti keel ehk släng.Seda kasutatakse tavaliselt msn- is rääkides ning see võib tulla esile ka koolis kirjutades.Samuti tekkivad noortele lugemis harjumused kodust.Kui kodus vanemad ei loe raamatuid siis arvavad lapsed samuti, et ei pea seda tegema. Arvestades sellega, kui suur hulk tänapäeva noori kasutavad arvutid ja interneti siis on sellel omad tagajärjed.Paljud noored jäävad ilma sõnavarast ning piirduvad vähesega.Kõige hullem tagajärg on see,et noored ei oska enam lugeda raamatuid ning ei tunne eesti kirjanike ja nende teoseid.Seoses sellega võib lugemis oskus üldse ära kaduda.Samuti ei oska nad ennast väljendada kui oleks vaja midagi seletad kuna puudub sõnavara,sest lugemisega
inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid. Läbi muusika kuuleme lugusid meist endist. Need lood on aga sõltuvalt inimestest väga erinevad.[1] Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kui tähtsaks hindavad muusikat PJG 6-7.klasside õpilased ning millist muusikat nad armastavad kuulata. Püstitati järgnevad uurimisküsimused: 1. Millist stiili muusikat eelistavad kuulata pjg 6-7.kl õpilased
Lugemine on üks levinumaid ajaveetmis viise maailmas. Kõige rohkem loetakse ilukirjanduslike raamatuid, sest need sisaldavad rohkelt huvitavaid sündmusi mis ei vasta tihti tõele. Raamatuid on kirjutatud kõigest, nii närvesöövast detektiivitööst, südant soojendavatest armastajatest ja paljust muust, nagu näiteks oma reisidest, teadusest, ja kõigest muust mis inimestele huvi pakub. Raamatuid on küll väga palju ja kõik peaksid omale leidma midagi lugeda aga ikkagi noored inimesed loevad raamatuid väga vähe. Vanemate inimeste arvates on see suur probleem. On küll proovitud igasuguseid viise, et meelitada noori raamatuid lugema. Näiteks üks nendest on digiraamatuid, mida saab lugeda e-lugeritest, nutitelefonidest ja arvutitest. Aga ikkagi, noored loevad vabatahtlikult raamatuid väga vähe. Üks põhjus miks noored loevad nii vähe on see, et vaba aja veetmiseks on palju huvitavamaid viise nagu näiteks, internetis surfamine ja arvutimängude mängimine. Raamatute asemel
Aafrika vastandiks tõi kirjanik Inglismaa kus inimestel on kõik eluks vajalik olemas raha, haridus, karjäär ja võim , kuid igasugune vastutustunne puudub. Seal oli õpilastel väga palju erinevat kirjandust mida lugeda, kuid nad ei teinud seda, sest neil oli palju huvitavamaid asju millega tegeleda . Aga kuidas on lood kirjandusega tänapäeval , kus on olemas arvutid ja Internett? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti. Esiteks inimesed kes ei külasta Internetti iga päevaselt, loevad palju rohkem kirjandust, aga need kelle jaoks on arvutid kõige tähtsamad ei huvitu raamatutest üldse. Tänapäeval ei pea isegi kohustuslikku kirjandust läbi lugema, sest arvutist saab võtta kokkuvõtteid. Postimees: ,,Kummaline on mõeldagi, et selline iidamast aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina
klass 24 4 4 4 2 0 J oonis 14. Loen igapäev ajalehti Väitele: Käin korrapäraselt tundides, ma ei jäta tunde vahele vastas 3. klassi õpilastest 7% mitte kunagi, 39% mõnikord ja 54% sageli. 6. klassi õpilastest vastas 31% mitte kunagi, 8% mõnikord. 61% kuuendikest vastas sageli. 9. klassi õpilastest vastas mitte kunagi ja mõnikord võrdselt 7% ja ülejäänud 86% vastas sageli. (Vt joonis 15.) Enamus küsitluses osalenutest käivad regulaarselt koolitundides. 11 kolmanda klassi õpilast vastas, et käivad tundides mõnikord. Selle töö autor arvab, et see on tingitud tervisehädadest
3.6. Kui levinud probleemiks noored aknet peavad? Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistidest 80% peavad aknet väga levinud probleemiks, seda on näha jooniselt 8. Sellisele järeldusele jõudsid nad visuaalsel vaatlusel. Samuti arvati, et noored ei tunne oma nahka piisavalt ega oska selle eest õigesti hoolt kanda. Veel peetakse akne põhjustajateks vale toitumist, alkoholi ja tubakatooteid. Need noored, kellel endal aknet ei esine, pööravad vähem tähelepanu nahahaigusele ning arvavad, et see ei ole suur probleem. 8% õpilastest vastasid, et akne ei ole levinud ja 3% ei osanud seisukohta võtta. On levinud Ei ole levinud Ei oska öelda Joonis 8. Akne levimine. (Autori koostatud)
seletamine ilma sõnadeta, 32 % ei andnud seletust. (joonis 2 lk 12) 11 Joonis 1 Tüdrukute tõlgendused mõistele ,,kehakeel" Joonis 2 Poiste tõlgendus mõistele ,,kehakeel" 12 Teises ülesandes oli antud 4 pilti ning 4 emotsiooni. Tuli viia kokku emotsioon ja pilt ning lisada põhjendus. 1.pilt Sokk 2.pilt Kurbus 3.pilt Üllatunud 4. pilt Alandlik Esimesel pildil on kujutatud sokki. Sellest saab aru, kui jälgida keha ja silmi. Kehahoiak on tagasitõmbuv ning silmad väga kohkunud. Lisaks pole ka õlad längus vaid hoopis sirged,isegi tahapoole asetsevad. Teisel pildil on kujutatud inimest, kes on kurb. Õlad on längus, nagu üritaks end väiksemaks muuta. Silmad on kaarjalt viltu ning nägu suhteliselt lõtvunud.
KOHILA GÜMNAASIUM xxxxxxxxxxx 8.b klass NOORED JA ALKOHOL Uurimistöö Juhendajad: õpetaja xxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx 2011 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal "Alkohol ja Noored". Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada 8.b. klassi õpilaste alkoholi tarbimise harjumused. Selle saavutamiseks viisin klassis läbi uurimislehe. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded: · Määratleda varasemate uurimuste põhjal alkoholi tarbimine noorte seas. · Viia läbi küsitlus 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise väljaselgitamiseks. · Analüüsida ja üldistada varasemate uurimuste ja vaatluse põhjal 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimist. · Teha järeldused 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise kohta. 1. TEOREETILINE OSA Alkoholi tarvitamine on muutunud noorte seas viimasel a
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Meeli Tammar, Marge Rattus, Selina Koodi POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGU JA ÕPPIMISE ERIPÄRAD Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................... 3 1. Teoreetiline taust ...................................................................................... 4 1.1 Bioloogiline ja psühholoogiline aspekt ................................................... 4 1.1.1. Aju ehitus .......................................................................................... 4 1.1.2. Arengu erinevused ............................................................................. 5 2. Soolised erinevused .....................................
arvutimänge nad mängivad. Valikuvariantideks olid Online- ja üksikmängija mängud. Kolmandaks uurisin õpilastelt täpsemalt, millise temaatikaga mänge nad mängivad. Vastusteks pakkusin: 1. sõjateemalised mängud, 2. strateegiamängud, 3. rallimängud ning viimasena jätsin õpilastele võimaluse ise üks variant välja tuua. Neljandaks tundsin huvi, kas õpilased mängivad arvutimänge iga päev või ei leia igapäevaselt mängimisele aega. Viiendaks küsisin, miks õpilased üldse mänge mängima hakkasid. Vastused tulenesid vastavalt sellele, milliseid variante ise kuulnud olin. Valikud olid: 1. sõbra soovitusel, 2. Internetis mängu kohta lugemine, 3. televiisorist mängu tutvustuse nägemine ning viimasena jätsin neil võimaluse ise kirjutada. Kuna ka tänapäeval hakkavad paljud väikesed lapsed juba enne kooli minemist arvutimänge mängima, siis kuuendaks uurisin ka meie kooli õpilaste vanust, mil nad mängima hakkasid
Samavanuste seksuaalsed kuriteod Kogu jutt, programmid, käsitlused on arvesse võetud Saksamaa tingimusi. Vabandan, kui mõni sõna või lauseehitus on veidi vormist väljas, sest mitte alati ei leidnud seda kõige sobivamat vastet eesti keeles. Samavanade all mõtlen noori, kes on samaealised. Esimene seksuaalne kogemus noorukieas ei peaks olema seotud seaduserikkumisega, vaid hoopis mõlema nooruki jaoks võiks tegemist olla positiivse kogemusega. Lapsevanemad ja pedagoogid saavad tänu väärtushinnangutele, selgetele piiridele ja avameelselt seksuaalsusest rääkides aidata sellele väga palju kaasa. Noorte Seksuaalseid õiguserikkumisi ei võta tihti täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad piisavalt tõsiselt, peavad neid tähtsusetuks. Moto ,,see kasvab välja" /"sellest saab üle" järgi ei süveneta asjasse piisavalt ega käsitleta seda. Seejuures on aga noored just seksuaalsuse teemadel suunatud sellele, et suunda ja tuge täiskasvanutelt saada. -------------------------
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
cit: 30). Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) suurema inimrühmaga suheldes (op. Cit: 30) 11 3. Küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi 10. klasside s Kehakeel on igal pool maailmas, iga inimesega tihedalt seotud. Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26.
Mängu eesmärgiks on pall teise võistkonna väravasse visata (sööt, püüdmine, vise). Mäng on väga kiire ja jõuline. 1 Eristatakse rannakäsipalli, saalikäsipalli (7:7) ja suurt käsipalli (11:11).2 1.1 Käsipall maailmas Käsipalli mängitakse 183 riigis, 31 miljoni mängijaga ning 1 130 000 võistkonda on rahvusvaheliselt registreeritud sellest võib järeldada, et käsipall on vaieldamatult üks populaarsemaid spordialasid maailmas. Taani Ordrupi reaalkooli kehalise kasvatuse õpetajat Holger Nielsenit peetakse käsipalli leiutajaks. 1898. aastal mängis Nielsen neidude kehalise kasvatuse tunnis mängu, mida hakkas nimetama käsipalliks. Esialgu harrastasid käsipalli naised. Mäng sai Taanis populaarseks ning 1906. aastal avaldas Nielsen käsipalli mängureeglid.3 1928. aastal asutati Rahvusvaheline Amatöörkäsipalli Föderatsioon International Amateur Handball Federation (IAHF). 1946. aasta 11. juulil nimetati ümber Rahvusvaheliseks
Ülejäänud osa maksid sponsorid. Rahvuslikud vormiriided on kasutusel veel sama maakonna Raudna põhikoolis ja Viiratsi algkoolis ning Kihnu põhikoolis. 28 aastat koolijuhataja ametit pidanud Ene Staalfelti arvates on rahvuslik koolivorm mõeldav ainult väikestes maakoolides, kus pole kõrgemat gümnaasiumi astet ega palju õpilasi. Suured poisid ja tüdrukud tahavad juba ise otsustada, mida nad selga panevad. Mida õpilased arvavad? Möödunud aastal uuris Sigrid Suu kaht vastandlikku kooli ühes neist oli kasutusel koolivorm, teises mitte. Selgus, et üldiselt suhtuvad mõlema kooli õpilased koolivormi -3- Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal
90% vastanutest ehk 45 inimesel on kodus internetiühendus ja viiel inimesel see puudub. Kuidas sa hindad oma internetialaseid teadmisi? Tabel 5 Internetialased teadmised Väga head 11 22% Head 22 44% Keskmised 12 24% Alla keskmise 1 2% Halvad 4 8% 44% vastanutest peavad oma internetialaseid teadmisi headeks. 22% ehk 11 inimest peavad oma internetialaseid teadmisi väga headeks. Neli inimest arvavad, et nende teadmised internetist on halvad. Kus ja kui sageli Sa tavaliselt interneti kasutad? - Koolis 10 Tabel 6 Interneti kasutamise asukoht Väga sageli 7 14% 1 Sageli 22% 1 2 Harva 52% 6 Üldse mitte 6 12% Kus ja kui sageli Sa tavaliselt interneti kasutad? - Kodus Tabel 7 Interneti kasutamise asukoht 3
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemalisest kogumiku
2. KÜSITLUS Küsitluse koostamise põhjuseks oli teada saada, millega tegelevad Kunda kooli gümnasistid vabal ajal ja millist kultuuri nad tarbivad. Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Tulemused olid mõneti etteaimatavad, aga oli ka vastuseid, mis suutsid mind üllatada. Kuna mina ise tegelen kõige tihedamalt nendest valdkondadest muusikaga siis tahtsin saada ka kinnitust oma arusaamale, et noored lähevad kaasa massikultuuri tarbimisega ehk siis kuulatakse seda, mis on parajasti moes. Kinnituse ma sain ja üks vastanu vastaski, et kuulan seda, mis on moes. Nimetatud artistid olid enamasti ´´moeartistid´´. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmiseks oli õpilastel ae
Piraatlusega võitlemine on nii kallis, et see ei ole võimalik, " nentis Vagenstein. "Ega paberist raamat ei kao muidugi ära kuskile, see on selge," arvas Argo Ideon. "Nii, nagu paberist ajaleht pole kuskile kadunud, on ka paberist raamatu kadumisest väga vara rääkida. Aga kindlasti lähema kümne aasta jooksul saame e-raamatuga väga hästi tuttavaks. Ma arvan, et aastal 2020 on see olemas igas kodus. (8) Küsitluse tulemused Selle uurimustöö jaoks koostasin küsitluse, uurimaks, mida arvavad inimesed e-raamatutest ja raamatute tulevikust üldse. Otsustasin saadud andmed esitada nii teksti, kui mõne diagrammi kujul, et paremat ülevaadet luua. 40-st vastajast üheksa vastasid, et nad ei tea e-raamatutest ja väljaannetest eriti midagi, 19 olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega suhteliselt regulaarselt ning varem pole seda teemat põhjalikult uuritud. Töö eesmärgiks on anda ülevaade jooksmise mõju erinevatest aspektidest, jooksmise liikidest ja toitumise alustest ning välja uurida jooksmise populaarsus ja teadlikkus toitumisest ja venitusharjutustest ning kõige sage
valgurikkaks. Näiteks märkis 30% õpilastest valgurikkaks jäätist ja 10% sokolaadi. Samuti arvati, et valgurikkad on spordijoogid (28%) ehkki see oleneb otseselt spordijoogist, aga üldiselt on poes müüdavad spordijoogid hoopis süsivesikuterohked (Arctic Sport). Taimsetest toiduainetest peeti enam valgurikkaks banaani (10%) ning lisaks rosinaid (6%). Antud küsimuse tulemused on esitatud lisas 2. Järgimises küsimuses uuriti, mida arvavad õpilased valgukontsentraatidest. Üle poolte õpilastest (54%), peamiselt valgukontsentraatide mittetarbijate hulgas (76% vastanutest), oli lihtne vastus, kas ,,ei oska midagi arvata" (15%) või lihtsalt ,,ei tea" (39%). Põhjuseks võis olla see, et õpilased ei saanud täpselt aru, mida on mõeldud valgukontsentraatide all. See eest oskasid vastata need, kes olid rohkem või vähem valguliste toidulisanditega kokku puutunud.
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühe
et mitte ning 10% arvates mõlemad nii tüdruk kui ka vanemad. (Vt. Tabel nr.19) Meie küsitluse vastuseid vaadates saame välja tuua vastanute arvamuse sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Kõik küsitlusele vastanud teadsid abordi tähendust, kuid sõnastasid seda erinevalt. Enamus ei samasta abordi mõrvaga. Erinevused: Rohkem kui pooled noormehed oli abord tegemise poolt, samas arvas vaid 3tüdrukut, et aborti võiks teha. Pooled poisid arvavad, et abordi üle peaksid otsutama vanemad, kuid tüdrukutest arvas seda kõigest 14 vstanuist. 8 Kokkuvõte Tehtud uurimus näitas, et Jõhvi gümnaasiumi noored on abordi tegemise suhtes teadlikud. Kõik teadsid abordi tähendust, kuid sõnastasid seda erinevalt. Selgus, et noormehed ja neiud tunnetavad seda küsimust erinevalt. Kui näiteks peaaegu kõik vastanud tüdrukud, kolme
annaabi.ee 
