Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist. Et OP süsteemi arendus lõpuni välja viia, Torvalds ja tema meeskond leidsid omakorda rakenduse süsteemi komponentidest, mis olid juba välja arendatud VabaTarkvara Fondi (Free Software Foundation) meeskonna poolt GNU projekti raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus root failisüsteem tähisega ,,/", mida võib võtta kui C: drive, mis on kõige üleval failisys i sümboliks. Disketi Analüsaator näitab kätteantud failisüsteemi kautust ja paigutust Linuxi
...........................................................5 Disain..............................................................................................................................................6 Kasutajaliidesed..............................................................................................................................6 Kogukond.......................................................................................................................................7 Linuxil programmeerimine..............................................................................................................7 Kasutused........................................................................................................................................8 Serverid ja superarvutid...................................................................................................................8 Manusseadmed.......................................................................
homes and communities. - Hariduseks ja kodutöödeks mõeldud versioon Ubuntust. Eggdrop – Eggdrop is an Internet Relay Chat (IRC) program for Linux or UNIX users that sits in the background of an IRC channel to manage and protect a chat. - Linuxi ja Unixi OS-ide jaoks loodud programm, mis istub IRC kanali tagataustal, et hallata ja kaitsta kirjavahetust. F Fedora – Fedora is a popular open source Linux-based operating system. Fedora is sponsored by Red Hat. - Jällegi üks Linuxil põhinev operatsioonisüsteem, mida toetab Red Hat. Firestarter – Firestarter is an open source firewall program for personal computers and servers that support Linux kernels 2.4 and 2.6. - Kõigile kättesaadav tulemüüri programm personaalarvutitele ja serveritele mis toetavad Linuxi 2.4 ja 2.6 tuuma. Flex – Flex is an open source program designed to automatically and quickly generate scanners. - Kõigile kättesaadav programm, mis on loodud automaatseks ja kiireks skännerite loomiseks
distributsioonid on valmistatud lähtuvalt otstarbest. Näiteks koduarvutitele mõeldud Ubuntu tunneb ära laia valiku riistvara ja sisaldab kõikvõimalikke programme tekstitöötlusest keemiaõppeni välja. Selline versioon mahub ühe CD peale. small-linuxSamas on olemas ka liikuva eluviisiga inimesele mõeldud ,,Pagana pisike Linux" (inglise k "Damn Small Linux" ), millel mahtu üksnes 50 MB jagu ja mida saab igas arvutis niisama mälupulgalt käivitada või isegi Windowsi sees kasutada. Linuxil põhinev tarkvara on saanud ülipopulaarseks suurtes arvutiserverites sest tal on suur töökindlus ta jookseb väga harva kokku. Lisaks pakub Linux turvalisust, mis internetikuritegude levides üha vajalikum on näiteks ei vaja Linux viirusetõrjet.
vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT-failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFS-i täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFS-i tuge, kui on tema eelkäijale FAT-ile. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS-i lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OS-ile kui ka Linuxile olemas tasuta tarkvara ntfs-3g, mis suudab NTFS-failisüsteeme lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused võrreldes FAT-iga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiatribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid
arvutikasutamise puhul erinevad. Operatsioonisüsteeme on mitmeid ning seetõttu on ka nende omadused mitmesugused. Enamjaolt tunneb inimene Windowsi operatsioonisüsteeme, vähemtuntud on Mac OS. Kõige vähemlevinud, kuid siiski ka tuntud operatsioonisüsteem on Linux. Millise operatsioonisüsteemi peaks siis ikkagi oma arvutile valima? Linux on nimetatud operatsioonisüsteemidest kindlasti kõige vähemtuntud, kuid siiski ei tasu seda alahinnata. Linuxil on mitmeid eeliseid teiste operatsioonisüsteemide ees ning seetõttu püsib see ka konkurentsis. Linuxi üheks suurimaks eeliseks konkurentide ees on see, et see on tavakasutajale täiesti tasuta kättesaadav ning Linux on erinevatele kasutuseesmärkidele. Laua- ja sülearvutitele on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks. Samuti on võimalusi programmeerimiseks ja andmebaaside haldamiseks.
CVE-2014-1705 CVE-2014-1705 kirjeldab turvaauku, mis leiti Google JavaScript mootoris V8, mida kasutati Google Chrome enne versiooni 33.0.1750.152 OS X-il ja Linuxil ning enne versiooni 33.0.1750.154 Windowsil. V8 on avatud allikaga JavaScript mootor, mis on kirjutatud keeles C++ ja kasutatakse Google Chrome-is. See kasutab ECMAScripti ja töötab Windows XP-l ja Vistal, Mac OS X 10.5+-il ja Linux süsteemidel, mis kasutavad IA-32, ARM või MIPS protsessoreid. V8 võib töötada iseseisvalt või panna sisse ükskõik millisele C++ rakendusele. Turvaauk CVE-2014-1705 lubab välistel ründajatel lubamatult teavet avaldada, viia sisse
uuendusi. Failid peavad asuma /sdcard/ partitsiooni juurkaustas ning olema tootja poolt kinnitatud. Seetõttu ei saa lisada kolmanda osapoole operatsioonisüsteemi, kuid tootja uuenduste lisamine on võimalik. 1.3.3 ADB (Android Debug Bridge) Android Debug Bridge on osa Androidi arendustarkvarast. See pakub terminalil baseeruvat kasutajaliidest, et ühendada arvuti Androidi failisüsteemiga. Kuna Android baseerub Linuxil, siis tihti on vaja terminali, et teatud käske telefonile saata. Enamus juhtudel saab seda terminali emulaatoriga otse telefonil, kuid arvutis on see tunduvalt mugavam. 3 1.4 Mitteametlikud operatsioonisüsteemid Kui on võimalik ligi pääseda Androidi operatsioonisüsteemi failidele ning neid ka muuta, siis saab ka need välja vahetada.
CD-lt. 3 GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation'i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate ja kasutajate ühispingutuse tulemus, mis lähtus soovist luua midagi, mis vastaks kasutajate endi vajadustele. Erinevalt suurest hulgast kommertstarkvarast pole Linuxil "turundusosakonda", mis dikteeriks seda, mida ta arvab, et kasutajad vajavad
suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks määratakse igale protsessile oma virtuaalne mäluosa, millele vastava füüsilise mälu piirkonna protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel.
suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks määratakse igale protsessile oma virtuaalne mäluosa, millele vastava füüsilise mälu piirkonna protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel.
Valik, millist failisüsteemi kasutada, sõltub olukorrast. Kui ühilduvus ja teised põhjused teevad vältimatuks välisfailisüsteemi kasutamise, siis tuleb teda ka rakendada. Valikuvõimaluse korral oleks arvatavasti kõige parem kasutada failisüsteemi ext2, millel on palju vahendeid ja seejuures hea jõudlus. Harilikult tekib failisüsteemi valiku küsimus tulevast kasutamist silmas pidades. Praegu on kõige populaarsem ja arvatavasti ka kõige õigem valik Linuxil ext2fs ja Windowsil NTFS. Olenevalt süsteemihaldusstruktuuride mahust, kiirusest, töökindlusest, ühilduvusest ja mitmetest muudest põhjustest võib kõne alla tulla siiski ka mõni teine failisüsteem. Otsustage iga konkreetse juhu korral eraldi. 2. Fail Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Faile eristatakse nende failinimede järgi. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus
oma telefone isikupärasemaks. Symbianil on erinevaid versioone. S60, S80, S90 ja UIQ. Kõige levinum nendest on S60, mis on kasutusel Nokia 7650-st kuni Xpressmusicuni. Operatsioonisüsteemi kasutus langes Android OS-i kiire leviku ja pealetungiga. Android on populaarne kogu maailma ja seda arendatakse aina edasi, Androidile tuleb välja iga päev mõni uus rakendus ja rakendusi on lõpmatu palju. Android on avatud lähtekoodiga ja põhineb Linuxil. Operatsioonisüsteemil on olemas koheselt Gmail, YouTube, Google Maps, Google Talk, Google Calendar ja teised rakendused, mis teevad kasutajate igapäevaseid toiminguid kergemaks. Androidil on ,,multitasking" ehk saab samal ajal kasutada mitut erinevat rakendust, ilma et eelneva sulged. Rakendusi ei pea eraldi kuskilt allalaadima, enamus rakendused on kättesaadavad Android Marketist. Uusim versioon on 5. Erinevad Android versioonid kujundatakse just
häkkerioskusi ja mõned väidavad ,et siis peab eraldama kaks korda enam kilobaite , kui on füüsilist mälu. Virtuaalmälu kasutamisel on eelised: 1)On võimalik jooksutada rohkem programm 2) Programeerija ei pea muretsema selle üle ,et kood tervikuna põhimällu mahuks. Lihtsustab programeerimist 3) Programmi laadimise ja saalimise aeg lüheneb , sest mittekasutatavat koodiosa ei paiguta põhimällu 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused. Linuxil on selline boonus ,et käideldava mälu suurus kasvab oluliselt. Nii ,et tuum peaks kirjutama kasutamata mäluploki sisu kõvakettale , et mälu saaks kasutada muudeks tegevusteks. Nii on poole kiirem ja ei kasuta mälu tühistele asjadele vaid nende jaoks , mille jaoks sul ikka tõeliselt on vaja. Aga kui muidu esialgset sisu vaja läheb , loetakse jälle mällu tagasi. Kogu selline protseduur on tehtud kasutajale läbipaistvaks.
kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all. (Vikipeedia 2013) 2.2 Ubuntu ja Debian Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: ,,inimlikkust kõigile". (Ubuntu 2013) Kuna Linux-tuumal põhinevad operatsioonisüsteemid on kõik vabalt arendatavad, siis on nende distributsioone ehk erinevaid versioone tuhandeid. Nendest üks populaarseim on aga Ubuntu. Ubuntu operatsioonisüsteem põhineb varemloodud Linuxil - Debian'i operatsioonisüsteemil. (See on hea näide, et tarkvaraarendaja, nähes puudusi teise loodud operatsioonisüsteemis, võtab ning arendab seda edasi ise, luues nii täiesti uue operatsioonisüsteemi.) Tutvustamaks Ubuntut tuleb alustada Debianist. 1993. aastal lõi Ian Murdock Linux'i tuumal põhineva uue vabavaralise operatsioonisüsteemi, Debiani. (Nimi Debian tuleb looja Ian Murdock'i naisest Debrast.) Algselt vabavara
S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation'i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate ja kasutajate ühispingutuse tulemus, mis lähtus soovist luua midagi, mis vastaks kasutajate endi vajadustele. Erinevalt suurest hulgast kommertstarkvarast pole Linuxil "turundusosakonda", mis dikteeriks seda, mida ta arvab, et kasutajad vajavad
S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation’i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate ja kasutajate ühispingutuse tulemus, mis lähtus soovist luua midagi, mis vastaks kasutajate endi vajadustele. Erinevalt suurest hulgast kommertstarkvarast pole Linuxil “turundusosakonda”, mis dikteeriks seda, mida ta arvab, et kasutajad vajavad
failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst[9] ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara ntfs-3g[10], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused[11] võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid,
annaabi.ee 
