Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist. Et OP süsteemi arendus lõpuni välja viia, Torvalds ja tema meeskond leidsid omakorda rakenduse süsteemi komponentidest, mis olid juba välja arendatud VabaTarkvara Fondi (Free Software Foundation) meeskonna poolt GNU projekti raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus root failisüsteem tähisega ,,/", mida võib võtta kui C: drive, mis on kõige üleval failisys i sümboliks. Disketi Analüsaator näitab kätteantud failisüsteemi kautust ja paigutust Linuxi
Tartu Kutsehariduskeskus LINUX Referaat Juhendaja: Indrek Brifk Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus/Mis on Linux? .......................................................................................................... 3 Ajalugu............................................................................................................................................4 MINIX........................................................................................................................................... 4 Ärindus ja populaarsuse omandamine............................................................................................5 Praegu arendus................................................................................................................................5 Disain..............................
homes and communities. - Hariduseks ja kodutöödeks mõeldud versioon Ubuntust. Eggdrop – Eggdrop is an Internet Relay Chat (IRC) program for Linux or UNIX users that sits in the background of an IRC channel to manage and protect a chat. - Linuxi ja Unixi OS-ide jaoks loodud programm, mis istub IRC kanali tagataustal, et hallata ja kaitsta kirjavahetust. F Fedora – Fedora is a popular open source Linux-based operating system. Fedora is sponsored by Red Hat. - Jällegi üks Linuxil põhinev operatsioonisüsteem, mida toetab Red Hat. Firestarter – Firestarter is an open source firewall program for personal computers and servers that support Linux kernels 2.4 and 2.6. - Kõigile kättesaadav tulemüüri programm personaalarvutitele ja serveritele mis toetavad Linuxi 2.4 ja 2.6 tuuma. Flex – Flex is an open source program designed to automatically and quickly generate scanners. - Kõigile kättesaadav programm, mis on loodud automaatseks ja kiireks skännerite loomiseks.
linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid toimetusi neis kahes süsteemis ühtsustada. Esimest erinevust märkab kasutaja oma rahakotis, sest Linux on vabalt levitatav ja muudetav, aga Windows tuleb osta. Linuxi vabadus väljendub ka kasutajavõimalustes - kui Windows on mõeldud korraga ühele inimesele, siis Linux hoopis mitmele. Igapäevaselt kodus ei oma see erilist tähtsust, kuid on oluline võimalus keerulistes arvutivõrkudes. Ka Lin...
vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT-failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFS-i täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFS-i tuge, kui on tema eelkäijale FAT-ile. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS-i lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OS-ile kui ka Linuxile olemas tasuta tarkvara ntfs-3g, mis suudab NTFS-failisüsteeme lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused võrreldes FAT-iga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiatribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid
arvutikasutamise puhul erinevad. Operatsioonisüsteeme on mitmeid ning seetõttu on ka nende omadused mitmesugused. Enamjaolt tunneb inimene Windowsi operatsioonisüsteeme, vähemtuntud on Mac OS. Kõige vähemlevinud, kuid siiski ka tuntud operatsioonisüsteem on Linux. Millise operatsioonisüsteemi peaks siis ikkagi oma arvutile valima? Linux on nimetatud operatsioonisüsteemidest kindlasti kõige vähemtuntud, kuid siiski ei tasu seda alahinnata. Linuxil on mitmeid eeliseid teiste operatsioonisüsteemide ees ning seetõttu püsib see ka konkurentsis. Linuxi üheks suurimaks eeliseks konkurentide ees on see, et see on tavakasutajale täiesti tasuta kättesaadav ning Linux on erinevatele kasutuseesmärkidele. Laua- ja sülearvutitele on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks. Samuti on võimalusi programmeerimiseks ja andmebaaside haldamiseks.
CVE-2014-1705 CVE-2014-1705 kirjeldab turvaauku, mis leiti Google JavaScript mootoris V8, mida kasutati Google Chrome enne versiooni 33.0.1750.152 OS X-il ja Linuxil ning enne versiooni 33.0.1750.154 Windowsil. V8 on avatud allikaga JavaScript mootor, mis on kirjutatud keeles C++ ja kasutatakse Google Chrome-is. See kasutab ECMAScripti ja töötab Windows XP-l ja Vistal, Mac OS X 10.5+-il ja Linux süsteemidel, mis kasutavad IA-32, ARM või MIPS protsessoreid. V8 võib töötada iseseisvalt või panna sisse ükskõik millisele C++ rakendusele. Turvaauk CVE-2014-1705 lubab välistel ründajatel lubamatult teavet avaldada, viia sisse
uuendusi. Failid peavad asuma /sdcard/ partitsiooni juurkaustas ning olema tootja poolt kinnitatud. Seetõttu ei saa lisada kolmanda osapoole operatsioonisüsteemi, kuid tootja uuenduste lisamine on võimalik. 1.3.3 ADB (Android Debug Bridge) Android Debug Bridge on osa Androidi arendustarkvarast. See pakub terminalil baseeruvat kasutajaliidest, et ühendada arvuti Androidi failisüsteemiga. Kuna Android baseerub Linuxil, siis tihti on vaja terminali, et teatud käske telefonile saata. Enamus juhtudel saab seda terminali emulaatoriga otse telefonil, kuid arvutis on see tunduvalt mugavam. 3 1.4 Mitteametlikud operatsioonisüsteemid Kui on võimalik ligi pääseda Androidi operatsioonisüsteemi failidele ning neid ka muuta, siis saab ka need välja vahetada.
Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate ja kasutajate ühispingutuse tulemus, mis lähtus soovist luua midagi, mis vastaks kasutajate endi vajadustele. Erinevalt suurest hulgast kommertstarkvarast pole Linuxil "turundusosakonda", mis dikteeriks seda, mida ta arvab, et kasutajad vajavad. Linuxi areng järgib Torvaldsi sisseseatud rada ning tema "tuuma- häkkivat salaplaani". Linuxi uute eriomaduste loomine on spotaanne ja dünaamilin ning seda valitseb arvutihullude Interneti laialtlevinud tugevama õigus. UNIX Populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses
suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks määratakse igale protsessile oma virtuaalne mäluosa, millele vastava füüsilise mälu piirkonna protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel.
suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks määratakse igale protsessile oma virtuaalne mäluosa, millele vastava füüsilise mälu piirkonna protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel.
Valik, millist failisüsteemi kasutada, sõltub olukorrast. Kui ühilduvus ja teised põhjused teevad vältimatuks välisfailisüsteemi kasutamise, siis tuleb teda ka rakendada. Valikuvõimaluse korral oleks arvatavasti kõige parem kasutada failisüsteemi ext2, millel on palju vahendeid ja seejuures hea jõudlus. Harilikult tekib failisüsteemi valiku küsimus tulevast kasutamist silmas pidades. Praegu on kõige populaarsem ja arvatavasti ka kõige õigem valik Linuxil ext2fs ja Windowsil NTFS. Olenevalt süsteemihaldusstruktuuride mahust, kiirusest, töökindlusest, ühilduvusest ja mitmetest muudest põhjustest võib kõne alla tulla siiski ka mõni teine failisüsteem. Otsustage iga konkreetse juhu korral eraldi. 2. Fail Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Faile eristatakse nende failinimede järgi. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus
oma telefone isikupärasemaks. Symbianil on erinevaid versioone. S60, S80, S90 ja UIQ. Kõige levinum nendest on S60, mis on kasutusel Nokia 7650-st kuni Xpressmusicuni. Operatsioonisüsteemi kasutus langes Android OS-i kiire leviku ja pealetungiga. Android on populaarne kogu maailma ja seda arendatakse aina edasi, Androidile tuleb välja iga päev mõni uus rakendus ja rakendusi on lõpmatu palju. Android on avatud lähtekoodiga ja põhineb Linuxil. Operatsioonisüsteemil on olemas koheselt Gmail, YouTube, Google Maps, Google Talk, Google Calendar ja teised rakendused, mis teevad kasutajate igapäevaseid toiminguid kergemaks. Androidil on ,,multitasking" ehk saab samal ajal kasutada mitut erinevat rakendust, ilma et eelneva sulged. Rakendusi ei pea eraldi kuskilt allalaadima, enamus rakendused on kättesaadavad Android Marketist. Uusim versioon on 5. Erinevad Android versioonid kujundatakse just
KOOL ÕPPEGRUPP BLALBAL Mälu haldamine Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Mis on mälu haldamine?...................................................................................................... 4 2. Virtuaalmälu........................................................................................................................ 4 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused...................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saalesea...
kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all. (Vikipeedia 2013) 2.2 Ubuntu ja Debian Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: ,,inimlikkust kõigile". (Ubuntu 2013) Kuna Linux-tuumal põhinevad operatsioonisüsteemid on kõik vabalt arendatavad, siis on nende distributsioone ehk erinevaid versioone tuhandeid. Nendest üks populaarseim on aga Ubuntu. Ubuntu operatsioonisüsteem põhineb varemloodud Linuxil - Debian'i operatsioonisüsteemil. (See on hea näide, et tarkvaraarendaja, nähes puudusi teise loodud operatsioonisüsteemis, võtab ning arendab seda edasi ise, luues nii täiesti uue operatsioonisüsteemi.) Tutvustamaks Ubuntut tuleb alustada Debianist. 1993. aastal lõi Ian Murdock Linux'i tuumal põhineva uue vabavaralise operatsioonisüsteemi, Debiani. (Nimi Debian tuleb looja Ian Murdock'i naisest Debrast.) Algselt vabavara
Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate ja kasutajate ühispingutuse tulemus, mis lähtus soovist luua midagi, mis vastaks kasutajate endi vajadustele. Erinevalt suurest hulgast kommertstarkvarast pole Linuxil "turundusosakonda", mis dikteeriks seda, mida ta arvab, et kasutajad vajavad. Linuxi areng järgib Torvaldsi sisseseatud rada ning tema "tuuma-häkkivat salaplaani". Linuxi uute eriomaduste loomine on spotaanne ja dünaamilin ning seda valitseb arvutihullude Interneti laialtlevinud tugevama õigus. UNIX Populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses
Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate ja kasutajate ühispingutuse tulemus, mis lähtus soovist luua midagi, mis vastaks kasutajate endi vajadustele. Erinevalt suurest hulgast kommertstarkvarast pole Linuxil “turundusosakonda”, mis dikteeriks seda, mida ta arvab, et kasutajad vajavad. Linuxi areng järgib Torvaldsi sisseseatud rada ning tema “tuuma-häkkivat salaplaani”. Linuxi uute eriomaduste loomine on spotaanne ja dünaamilin ning seda valitseb arvutihullude Interneti laialtlevinud tugevama õigus. UNIX Populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses
failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst[9] ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara ntfs-3g[10], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused[11] võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
