LINUX'i korraldused 1. w näitab neid kasutajaid, kes hetkel kasutavad Secure Shell Client programmi või muud alternatiivi 2. sw näitab hetkel Rakvere Reaalgümnaasiumi serverit (signe) kasutavaid isikuid 3. cal jooksva kuu kalender 4. cal 2010 aasta 2010 kalender 5. cal 10 2010 aasta 2010 oktoobrikuu 6. date hetke kuupäev ja kellaaeg 7. clear puhastab terminaliakna sisu 8. finger mati informatsioon kasutaja mati kohta (nimi, klass, kasutajanimi) 9. pine postkast 10. pico lihtne tekstiredaktor 11. ls al näitab kasutaja kodukataloogi kaustu ja faile 12. ls al|less näitab kodukataloogi sisu lehekülgede kaupa. Ekraanikaupa edasi liikumiseks tuleb vajutada tühikut; tagasi liikumiseks b; katkestamiseks q 13. cd viib kasutaja kaustast kodukataloogi 14. cd kausta nimi viib soovitud kausta sisse 15. touch failinimi loob faili, mille suur...
Austatud Kalle Laas Täname, et olete otsustanud just meie poole pöörduda. Oleme kokku pannud Teile detailse õpetuse, kuidas Linuxit installida. Linux on väga hea OP süsteem ja ta on tasuta! Linux sööb ka vähem ressursse, tänu sellele on võimalik ka vanemaid arvuteid tööle panna. Linuxiga ei pea ka nii palju muretsema viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux’it, peate alla tõmbama Linux’i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid Linuxeid on palju, seega lisan erinevaid allalaadimislinke lisadesse. Nüüd, kui Teil fail olemas, siis see tuleb mälupulk teha Linuxi installeeriks. Siis tuleb alla
Linux serveri administreerimine Ühenduse loomine Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1 Kuva kataloogi /boot sisu ls korraldusega nii, et oleks näha failide omanikud ja suurused oleksid väljendatud kilo-, mega- ja gigabaitides. Käsk ls (list) kuvab kataloogide sisu. Lipuga -l (long listing format) kuvatakse failid detailse tabelina. Lipuga -h (human-readable) väljendatakse failisuurusi koos SI-süsteemist tuttavate eesliidete lühenditega kilo- (K), mega- (M) ja gigabaitides (G). ...
Austatud Kalle Laas Täname, et olete otsustanud just meie poole pöörduda. Oleme kokku pannud Teile detailse õpetuse, kuidas Linuxit installida. Linux on väga hea OP süsteem ja ta on tasuta! Linux sööb ka vähem ressursse, tänu sellele on võimalik ka vanemaid arvuteid tööle panna. Linuxiga ei pea ka nii palju muretsema viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux'it, peate alla tõmbama Linux'i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid Linuxeid on palju, seega lisan erinevaid allalaadimislinke lisadesse. Nüüd, kui Teil fail olemas, siis see tuleb mälupulk teha Linuxi installeeriks. Siis tuleb alla
LINUX Linux on mitmel versioonil põhinev operatsiooni süsteem, mis on saadaval täiesti tasuta GNU projekti hakkas tegema aastal 1983 Richard Stallman(sündinud 16 märts, 1953) Aastaks 1991 oli enamus komponente süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite ligipääsmeid ja Septembriks oli tal valminud esimene versioon linuxist, mille ta nimetas 0.01 versiooniks. See kernel, nimega Linux, ühendati hiljem GNU projektiga ja sellest sai tasuta operatsiooni süsteem. Linus Torvaldis(sündinud 28
Süsteemi nimi Windows XP Ubuntu Linux MacOSX Miinimumnõuded Protsessor: 233MHz Protsessor: 700 MHz Protsessor: PowerPC või kiirem või kiirem G3, G4 või G5 Mälu: 64MB Mälu: 256MB (vähemalt 233 MHz) Kõvaketta maht: Kõvaketta maht: 3GB Mälu:256 MB 1.5GB vaba mälu vaba mälu Kõvaketta maht: 3GB Video-kaart: Video-kaart: vabamälu Vähemalt 800x600 Vähemalt 800x600 Video-kaart: Puudub eraldusvõimega eraldusvõimega miinimum Uuendused Väljalaskeaasta 24 August, 2001 20 October, 2004 24 March, 2001 Tarkvara liik Patenditud Vaba ja avatud Patenditud EULA ...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM DEBIAN Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale kasutajaskonnale, olles võimeline töötama serverites, nii laua- kui ka sülearvutites, toetatuna
Kirke Laura Allik 6.D klass Tartu Kivilinna Kool O P ER ATS IO O N IS Ü S TEEM ID O peratsioonisüsteem -Tarkvara, mis juhib programmide täitmist, nt Windows Lühendina OC OC juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakenduseprogramme Erinevate operatsioonisüsteemide pildid Android Android on avatud lähtekoodiga nutitelefonidele mõeldud operatsioonisüsteem, mis on loodud Linuxi kernelil. Androidi arendab Open Handset Alliance, mida juhib Google Inc. Android asutati oktoobris 2003. Tänapäeval üks tuntuimaid telefoni operatsioonisüsteeme Androidil on ka erinevad versioonid (allpool) Androidi logo M icrosoft W indow s Seeria operatsioonisüsteemidest personaalasrvutitele, serveritele Windowsi logo mõned levinumad seeriad: Windows 7 Windows 8 Windows Vista Windows XP
Taavi Aromäe IS10 VKHK Mis on Haiku? Haiku on kiire, effektiivne, kerge kasutada ja kasutama õpitav operatsiooni süsteem, mille inspiratsioon on tulnud BeOS-st, mis kongreetselt keskendub personaalsele arvuti kasutamisele. Haiku ei ole Linuxi jagunemine ega kasuta Linuxi kernelit. Ta ei ole Linux kuna Linux kuhjab tarkvara mis ei oma samu juhiseid ega eesmärke. Seega Linux on märgatavalt keerulisem ehitusega. Haiku keskendub personaalsele arvuti kasutamisele ja on ajendatud ühtsest nägemusest tervele OS-le. Haiku võimaldab lihtsama, puhtama ja palju effektiivema süsteemi võimeline võimaldama palju paremat arvuti kasutamist kogemust, mis on lihtne ja ühtne. Nõuded
Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. 3 Ajalugu Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja aastal 1970. aastal
Linux operatsioonisüsteemid 1.Mis on Linux? Linux on vabavaraline ja reeglina ka tasuta operatsioonisüsteem, mis võimaldab teha samu asju kui Windows. Linux on võimeline töötama pea igas arvutis, kus on võimeline töötama Windows. LinusTorvalds avaldas esimese Linuxi tuuma 1991. a. (tuum on Linux operatsioonisüsteemi tuumik). Ta avaldas Linuxi lähtekoodi ja tegi selle avalikult alla laaditavaks. Seetõttu võib igaüks tasuta endale laadida Linuxi tuuma ja teha sellest oma Linuxi versiooni (või distributsiooni nagu neid on hakatud kutsuma). Seetõttu ongi praegu saadaval sadu erinevaid distributsioone (versioone, edaspidi distrosid). Kõigil distrodel on sarnasusi, kuid igaüks neist on siiski veidi erinev.http://www.linux.ee/node/706 2.Kuidas toimub Linux´i arendamine?
tarkvara nimel. Nende eesmärk oli luua Unixi laadne operatsioonisüsteem, mis oleks täiesti tasuta. Arendus algas 5. jaanuaril 1984, kui Stallman lahkus töölt Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist, et viimasel poleks õigust tarkvara omandada ega takistada selle jaotamist vaba tarkvarana. 1990 aastaks suutsid GNU töötajad kokku panna korraliku operatsioonisüsteemi, kuid neil puudus tuum. Aastal 1991 töötas Linus Torvals välja Linuxi tuuma. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. GNU litsentsiks on GNU General Public Licence. 3 GNU/LINUX 3 https://www.gnu.org/ 5 Free Software Foundation
Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD'd või vähemalt 750 MB mahutavusega USB-ketast. Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranzikas-pruun töölaud mis ei sisalda ühtegi ikooni. Üldised töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs, ning töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda tegumiribal ekraani alaosas. Töölaua välimust ja kasutust on võimalik seadistada mitmel moel. Ubuntut on peetud kõige populaarsemaks Linuxi distributsiooniks, mida 2007. aastal kasutas umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest. Versioonid Esimene Ubuntu väljalase leidis aset 20. oktoobril 2004. Uus versioon tuleb regulaarselt välja koos töölauakeskkonna GNOME uue versiooniga iga kuue kuu tagant. Tavaliste väljalasete toetus kestab kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele, mis võivad hõlmata ka pisemaid uuendusi programmidele. Pikaealise toega (LTS)
linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid toimetusi neis kahes süsteemis ühtsustada. Esimest erinevust märkab kasutaja oma rahakotis, sest Linux on vabalt levitatav ja muudetav, aga Windows tuleb osta
põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Kuidas toimub Linux'i arendamine? · Linuxit saavad arendada kõik kes seda soovivad, kas siis dokumentatsiooni kirjutades või tõlkides, uuendatud tarkvara testides, vigu otsides vms. Samas tegelevad Linux'i arendamisega ka suured firmad nagu IBM, Corel ja teised. Linuxi eelised ja miinused +Tasuta +Tihti uuendatav +Üpris viirusekindel -Vajab kohanemist Mis on distributsioonid? · Linuxi distributsioon (distro) on tarkvara kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja
Õppides peamisi erinevusi Linnuxi ja Windowsi operatsiooni süsteemide vahel Lektor Hadeel Tariq Al-Rayes Võrdlus Microsoft Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemide vahel on juba väga kauaaegne vestlusteema personaalarvutite tootjate hulgas. Läbi kogu Windowsi võidukäigu perioodi alates win 9X kuni win7 tutvustamiseni, on Windowsil olnud kõrgeimad müüginumbrid ja säilitanud absoluutse turu liidrikoha lauaarvutitele operatsioonisüsteemi pakkujate osas. Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga
Tarkvaratootja Microsoft'i kaebuse peale on algatatud kohtuasi Linuxi juurutajate Linus Torvalds'i ja Alan Cox'i üle. Programmeerijaid süüdistatakse Microsofti operatsioonisüsteemile Windows konkureeriva toote arendamises ebaausa konkurentsi tingimustes. Kohtuasi koosneb mitmetest üsna karmilt ning üheselt vormistatud süüdistustest. Üheks neist on ebaausate konkurentsitingimuste loomine Microsoftile seeläbi, et nende toode Microsofti omaga võrreldes tühist raha maksab.
Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab piirangud failinimedele ja nende suurustele. Failisüsteem võimaldab faile salvestada, kustutada, nimetada, organiseerida, pakkida ning määrata failidele ligipääsuõigusi. 4. Mis on distributsioon?
on kasutajasõbralikumad. Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu rahustab mõnevõrra turbevärskenduste edastamine võrgu kaudu. Windows XP pakub mitmeid täiustusi, nagu näiteks Windows Media Player, Windows Movie Maker ja paremad digitaalfotofunktsioonid. Peamised täiustused mobiilsetele kasutajatele on raadiovõrgu 8021x tugi, Windows Messenger ja kaugabi. 4 Linux Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises.
functionality required to deploy and manage applications within software containers. Based on the Linux kernel. - Kõigile kättesaadav operatsioonisüsteem, mis võimaldab hallata tarkvararakendusi. Põhineb Linux tuumal. Cygwin – Cygwin is an open source collection of tools that allows Unix or Linux applications to be compiled and run on a Windows operating system. - Kõigile kättesaadav tööriistade kollektsioon, mis võimaldab Windows OS-il jooksutada Unixi või Linuxi rakendusi. D Daylight Saving Time patch – A Daylight Saving Time patch is a modular piece of code created to update systems, devices and programs for compatibility with new start and end dates. - Tükike koodist, mis uuendab süsteemi, lisaseadmeid ja programme. Debian – Debian is a popular and freely-available computer operating system that uses the Linux kernel and other program components obtained from the GNU project. - Kõigile
Linux Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991
MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises
uuendused on olulised selle jaoks, et parandada vigu ja lisada uusi elemente. Beta avaldatud 5. novembril 2007, SDK (Tarkvara arenduse komplekt) avaldati 12. novembril 2007. 1.0 Android avaldatud 23. septembril 2008. Tuli ka esimene Androidi operatsioonisüsteemiga seade, milleks oli HTC Dream (G1). Pilt 1. 1.1 Android avaldatud 9. veebruaril 2009 ja oli ainult T-Mobile G1’le. 1.5 Cupcake avaldatud 30. aprillil 2009 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.27. 1.6 Donut avaldatud 15. septembril 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.29. 2.0/2.0.1/2.1 Eclair avaldatud 30. aprillil 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.27. Vahel nimetatakse 2.1 versiooni nimega Flan, kuid ametlik nimetus on tal endistviisi Eclair. 2.2.x Froyo avaldatud 20. mail 2010 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.32. 2.3.x Gingerbread avaldatud 6
7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle
Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. Mõningad Linuxi tugevamad küljed: · Kohandatavus Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. · Koostalitlusvõime Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. · Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL),
Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja
Tere. Avaldasite oma kirjas, et Teie sooviks on installeerida oma arvutisse Linux operatsioonisüsteem. Kõigepealt tahaksin Teile kirjutada, et Linuxi operatsioonisüsteemil on väga palju erinevaid versioone ehk distributsioone. Neist tuntumad on näiteks Ubuntu, OpenSuse, Fedora, Debian ja Red Hat. Miks on Linux operatsioonisüsteemina hea valik? Turvalisus - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised. Seadistavus paljud soovivad oma töökeskonna täielikult oma käe järgi kohandada, erinevalt Mac'i ja Windowsi piirangutest on Linuxis see võimalik. Linux on tasuta selle eest ei pea maksma erinevalt Windows'ist ja Mac'ist. Neid põhjusi, miks Linux oma arvutisse pigaldada on veel palju. Nagu ma Teie kirjast aru sain, siis Teie sooviks on oma arvutisse paigaldada Ubuntu operatsioonisüsteem. Kuidas installeerida Ubuntu oma arvutisse? 1
omadused mitmesugused. Enamjaolt tunneb inimene Windowsi operatsioonisüsteeme, vähemtuntud on Mac OS. Kõige vähemlevinud, kuid siiski ka tuntud operatsioonisüsteem on Linux. Millise operatsioonisüsteemi peaks siis ikkagi oma arvutile valima? Linux on nimetatud operatsioonisüsteemidest kindlasti kõige vähemtuntud, kuid siiski ei tasu seda alahinnata. Linuxil on mitmeid eeliseid teiste operatsioonisüsteemide ees ning seetõttu püsib see ka konkurentsis. Linuxi üheks suurimaks eeliseks konkurentide ees on see, et see on tavakasutajale täiesti tasuta kättesaadav ning Linux on erinevatele kasutuseesmärkidele. Laua- ja sülearvutitele on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks. Samuti on võimalusi programmeerimiseks ja andmebaaside haldamiseks. Linuxi operatsioonisüsteemi peale tasub mõelda inimestel, kellel on arvuti tarbeesemeks ning
Android Ajalugu 2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks. Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Alates 5. jaanuarist 2010 toodab Taiwanis asuv HTC Corporation Google-i nutitelefoni Nexus One, mis kasutab operatsioonisüsteemi Android. Hiljem on Google väljutanud mitmeid uusi versioone Androidist ja seda kasutavad paljud seadmed. Kasutus Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TV's, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes.
harjumusi ning kommunikatsiooni iseärasusi. Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda..................................................... 3 1. Linuxi kujunemine............................................................................................................. 5 1.1 Suunavad impulsid...................................................................................................... 5 Linuxi vundament valati USA-s antud operatsioonisüsteemi loomisele eelnenud 30 aasta jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud
Gary Kildall 16. Mida kujutasid endast "Halloweeni dokumendid"? Halloweeni dokumendid sisaldasid mitmeid konfidentsiaalseid Microsofti protokolle võimalike strateegiate kohta, mis olid seotud vaba tarkvara, avatud lähtekoodiga tarkvaraga ja eelkõige Linuxiga, ning meedia vastuseid nendele protokollidele. 17. Üks Debian GNU/Linuxi arendajatest sai eelmise sajandi lõpul eduka idufirma ülestöötamise ja mahamüümisega väga rikkaks. Siis asutas ta omaenda Linuxi, mis tänaseks on üks populaarsemaid distrosid. Veel enne seda aga maksis ta Vene kosmoseagentuurile 20 miljonit dollarit ja käis teise "turistina" kosmoses. Kellest on jutt? Mark Shuttleworth 18. Millise omas ajas üsna ennekuulmatu nõudega läks 1982. aastal ajalukku Philadelphias asuv Drexeli Ülikool? Et igal sisseastujal peaks olema ligipääs arvutile. 19. Missuguse omalaadse USA äripraktika rekordi püstitas 1999. aasta 9. detsembril
..................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saaleseaktsioon............................................................................................................ 5 4.1.1 Saalefaili ja saaleseaktsiooni reserveerimine.......................................................... 5 4.1.2 Linuxi eriline omadus saalimise osas...................................................................... 5 5. Visklemine........................................................................................................................... 5 6. Mälu kaitse.......................................................................................................................... 6 7. Segmenteerimine..................................................................................................
operatsioonisüsteemi puutumata. Selleks peab arvuti BIOS toetama draivilt bootimist. Samuti tuleb BIOS menüüst muuta bootimis järjekorda, et boot toimuks draivilt. Selle mooduse miinuseks on nõrk jõudlus ning ei ole võimalik salvestada tehtud tööd, kui just USB pealt ei ole bootitud. 2) Dual-boot ehk süsteemi on paigaldatud 2 operatsioonisüsteemi. Dual-booti on võimalik saavutada mitut moodi, kuid neist lihtsaim on kõvaketta partitsioneerimine Linuxi paigaldamise ajal. Sel viisil on bootil alati võimalik valida 2 operatsioonisüsteemi vahel. Enamik Linuxi distributsioone toetavad 2 operatsioonisüsteemi üheaegset olemasolu, kuid selle viisi miinuseks on kindlasti võimalik põhi operatsioonisüsteem failide korruptsioon, kaotatud andmed partitsioneerimisel ning hiljem on ka paigaldatud operatsioonisüsteemi raskem eemaldada, kui enam vajadust ei ole. 3) Kui kasutaja on valinud ainult kasutada Linuxi süsteemi, on parim viis asendada
Pärnu 2015 OS põhiteenused Operatsioonisüsteemi põhiteenus on, et olla liigend kasutaja ja riistvara vahel. Kasutajal peaks olema mugav kasutada ja kõik peaks olema lihtsasti ligi pääsetav. Peaks olema graafiline kasutajaliides mis näeb hea välja ja hea kasutada. Operatsiooni süsteemiga peab saama ligi internetile muidu oleks see kasutu tänapäeval. Androidi struktuur Androidi struktuur põhineb Linuxi kernelil kuhu kuuluvad ekraani,-klaviatuuri-, kaamera,- WiFi,-heli driverid ja aku kasutuse haldamine. Järgmine tase on Androidi kestvus mille alla kuuluvad tuuma kogud ja virtuaal masin. Teekide alla kuuluvad meedia, SGL, SSL ja SQLite. Rakenduste raamistik kuhu kuuluvad erinevad süsteemi haldurid, asukoha süsteem ja meeldetuletus süsteem. Ning viimane on rakendused mida laeb alla kasutaja ning tootja poolt eelinstallitud rakendused. Androidi käsurida
1.1 Mis on rootimine? Rootimine on operatsioonisüsteemi muutmine nii, et kasutaja saaks seda kontrollida täielikult. Tänu sellele saab üle piirangutest, mis telefoni tootja telefonile panevad ning laiendada süsteemi funktsionaalsust. Äärmisel juhul saab ka paigaldada uue operatsioonisüsteemi, kuid seda ei saa teha ennem, kui on root kasutajale ligipääs. 1.2 Miks seda protsessi nimetatakse rootimiseks? Kuna Android operatsioonisüsteem kasutab Linuxi kernelit (kernel on sild riistvara ning reaalse tarkvara vahel ja koordineerib nendevahelist tööd) ning root kasutaja Linuxi operatsioonisüsteemis tähistab kasutajat, kellel on kõige rohkem õigusi. See on võrdväärne administraatori kasutajatasemega Windowsis. 1.3 Mis on vajalik rootimise teostamiseks? 1.3.1 Bootloader Bootloader on pisike programm, mis laetakse enne operatsioonisüsteemi. See on programm, mis on olemas igas arvutisüsteemis
Android KitKat 4.4.2 Üldine • Op. süsteem nutiseadmetele • Arendajaks Google • Avalikustati Google Nexus 5-l 31. oktoobril 2013 • Põhineb Linuxi tuuma versioonil 3.8 Töölaud • Võimalik lisada ja eemaldada rakendusi • Võimalus teha kaust, kuhu lisada rakendusi • Võimalus lisada vidinaid • Võimalus lisada ekraanilukk Juhtpaneel • Juhtpaneel avaneb, liigutades näppu ekraani ülaservast alla • Toimib nagu otsetee erinevate rakenduste käivitamiseks • Ehk siis, on võimalik erinevaid rakendusi kiirelt sisse ja välja lülitada
kasutamisel. Enamusel ülaltoodud failisüsteemidel on kettajaotuseks kaks meetodit. Iga süsteem võib olla päevikuga (journaled) või ilma (non-journaled). Esimene on turvaline valik kui arvestada süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused. Windows eraldab kaustasid tagurpidi kaldkriipsuga ja ta failinimed ei ole tõstutundlikud samas Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine
kasutamisel. Enamusel ülaltoodud failisüsteemidel on kettajaotuseks kaks meetodit. Iga süsteem võib olla päevikuga (journaled) või ilma (non-journaled). Esimene on turvaline valik kui arvestada süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused. Windows eraldab kaustasid tagurpidi kaldkriipsuga ja ta failinimed ei ole tõstutundlikud samas Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine
Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka operatsioonisüsteemi MS Windows NT. Tööobjektiks antud laboratoorses töös on arvutivõrk. TÖÖ KÄIK Tutvumine käsustikuga Logisime masinasse kasutajanime irt2 all kasutades parooli traktor2. Tutvudes Linuxi käsustikuga saime teada järgmiste tööjuhendis ülesloetletud käskude tähendused: 1.dir : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed ilma mingit lisainfot andmata. Samuti ei näidata "peidetud faile". 2.ls l : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed lisades juurde failiõigused, omaniku, grupi, loomisaja. Ei näita "peidetud" faile. 3.ps : kuvab kasutajale kuuluvad protsessid, nende identifikaator numbri (PID), terminaali,
Ubuntu Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Sisukord · Ubuntu? · Ubuntu väike maht? · Mida tähendab sõna Ubuntu? · Esimene Ubuntu · Iseloomustus · Süsteeminõuded · Lingid/lisainfo · Viited Ubuntu? · Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust. Ubuntu väike maht? · Ubuntu kasutab ainult ühte aknahaldurit ja programmide valik on minimaalne, seetõttu mahub ta ära ühe CD peale. Mida tähendab sõna ,,Ubuntu"? · Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Esimene Ubuntu · Esimene Ubuntu väljalase leidis aset 20. oktoobril 2004. Uus versioon tuleb
1. Arvuti nimi oli Lisa ja looja oli Steve Jobs 2. Isidorus Sevillast oli ja on arvutite kaitsepühak 3.Pildil on Grace Hopper, kes jõudis auastmeni "Rear admiral (lower half)" 4. Alan Turinng 5. *Fighter (võitleja) *Thief (varas) *Cleric (vaimulik) *Magic user (maag) 6. USAs müüdav konservliha 7. 8.Quick and Dirty Operating System 9. 10. Freax 11. 12.John Perry Barlow 13. 14. James Perry 15. Gary Kildall 16. Microsofti avaldatud dokumendid Avatud lähtekoodi ja Linuxi tarkvarade kohta 17. Richard Stallman 18. Igal õpilane pidi omama juurdepääsu arvutile 19. Esimesel päeval börsil kõige suurema tõusu teinud 20. 21. 22. 23. 24. Sitation Normal, All fucked up- midagi on valesti aga seda oligi arvata. 25. Donalt Knuth 26. Interface manager 27. see on tehnika, mida kasutatakse informatsiooni hankimiseks, millega saab rünnata arvuti võrku. 28. 29. 30. KBFI 31. 32. Wiki tähendab Hawaii keeles “kiire” 33. Lätis tähendas see kana või korratut naist 34
Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. 7 Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. Koostalitlusvõime Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL),
Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus – Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. Koostalitlusvõime – Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus – Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License’ga (GPL),
Debian Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Debian (täisnimega Debian GNU/Linux) on: Vabatarkvaraline avatud lähtekoodiga Linuxi kernelil põhinev distributsioon loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt Nimetus tuleneb tema naise Debra eesnimedest Debian oli sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks Debianiga tuleb kaasa üle mitmetuhande paketi tasuta Lisaks üle mitmesaja paketi nonfree ja contrib Debiani eelised Debiani eeliseks peetakse tema mugavat pakihaldussüsteemi
Android on kiirem ja saab kasutada ka teistel seadmetel, aga ka mitte kõigil. 9. Kui tahta teha oma enda operatsioonisüsteemi, siis millist tuuma eelistada? V: Linux või Unix 10. Nimeta operatsioonisüsteeme mida kasutatakse enamasti ilma graafilise kasutajaliideseta, miks? V: DOS, Linux, Unix. 11. Nimeta UNIX baasil operatsioonisüsteeme (3). V: SCO UnixWare, HP UX, IMB AIX. 12. Kust leiab infot veebis hetkel populaarseimate linuxi distributsioonide kohta? V: http://et.wikipedia.org/wiki/Linuxi_distributsioon 13. Nimeta Windows Mobile opsüsteemi puuduseid. V: Aeglane, ebakindel, PC'le pole saada, ebaeffektiivne.
mängukonsoolidel, serveritel, superarvutitel jm. (Wedopedia) 2.1 Üldiselt Linux' operatsioonisüsteemidest Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16- bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood oli avalik ning selle muutmine ja levitamine oli lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX'it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all. (Vikipeedia 2013) 2.2 Ubuntu ja Debian Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: ,,inimlikkust kõigile". (Ubuntu 2013)
käivitada ilma kogu programmi tõlkimata – interpretaator Arvuti riistavarale lähedane keel on protsessorile arusaadav tõlkida vaja ei ole – madalkeel 2. MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul 3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntfs Üks linuxi kasutatav failisüsteem – ext3 Vanem microsfti failisüsteem õigusi pole maksimaalne faili suurus kettal on 2gib-1b – fat32 4. Virtuaalmälu on – füüsilise mälu laiendus andmekandjal Op süsteemi kõige tähtsam programm on – kernel Op süsteemi kõige tähtsam ülesanne on – arvutisüsteemi juhtimine ja ressursside haldamine Milline väide on väär – ühes füüsilises tuumas millel on HT tugi saab arvutada korraga kahte lõime
ext2-ega, siis on paljud uued arendused süsteemi sisse viimata. Puudub ka kindel defragmentimise tööriist, kuid sellele ei ole ka erilist nõudlust, sest ext2/ext3 süsteemid paigutavad faile süsteemi tunduvalt paremini kui vanad FAT failisüsteemid. Eeliseks tuleb aga see, et ext2 ja ext3 failisüsteemides kasutatav vanem süsteem lubab neid võrreldes uuemate süsteemidega tunduvalt edukamalt failisüsteemi hävinedes taastada. EXT4 Failisüsteem ext4 on Linuxi failisüsteemi ext3 edasiarendus, mis parandab oluliselt failisüsteemi töökindlust ning suurendab selle võimalikku mahtu. Peamine ext3 erinevus ext2-st oli teatud tüüpi registreerimise – päevikupidamise (journaling) lisamine. Stabiilsuse tagamiseks ei võtnud Linuxi tuuma arendajad esialgu vastu ext3 täiendusi, millest paljud lõi Cluster File Systems Lustre failisüsteemi jaoks aastatel 2003–2006.[1] Nende ettepanekul loodi ext3 arendusharu, mis nimetati ext4-ks
sõltub operatsioonisüsteemi poolt kehtestatud ploki suurusest. 1.7. Btrfs Btrfs ehk B-tree file system on GNU üldise avaliku litsentsiga (GPL), faili muutmisel kasutajale isiklikku koopiat loov failisüsteem UNIXi laadsetele süsteemidele, mille loomist alustas 2007. aastal Oracle Corporation. Btrfs loodi kavatsusega vähendada failiühenduste puudulikkust, kaadreid, kontrollsummasid ja integreerida mitme seadme kasutamist Linuxi failisüsteemides. Need omadused on üliolulised kuna Linuxi kasutus suurtes ettevõtetes tõuseb ja on vaja aina suuremaid andmehulkasid salvestada. Skaleerimine ei ole ainult andmete talletamise adresseerimine, vaid see tähendab ka võimet administreerida ning hallata neid tegevusi puhta kasutajaliidesega mis võimaldab inimestel näha, mis on kasutuses ning see teeb selle rohkem usaldusväärseks. Btrfs 1.0 originaal materdati maha tema hilise 2008
Vastu saime kirja arvutist [email protected] 4.2.4 FTP omaduste tundmaõppimine File Transfer Protocol'I abil laadisime arvutist aadressiga ftp.funet.fi faili README. Laadimise parametrid: · kiirus 212.8KBps · laadimiseks kulunud aeg 0.11s · faili suurus 22.976KB 4.2.5 Failide pakkimine Proovisin erinevaid failide pakkimise võimalusi, programmi tar Linuxi keskkonnas, programmi WinZip MS Windowsi keskkonnas ning programmi Arj MS DOS keskkonnas. Tulemused olid pisut eklektilised: näib, et (vähemalt väikeste failisuuruste juures) erineb pakkimise kiirus suhteliselt vähe (sõltudes eelkõige protsessori võimekusest). Liiatigi teeb WinZip'i aeglasemaks graafline kasutajaliides. Kokkusurumise efektiivsus sõltub suhteliselt palju pakitava faili iseloomust. Leian, et pakkijate efektiivsuse järgi ritta panemisel oleks kõige selgem eristada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
