Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"distributsioonid" - 26 õppematerjali

distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, D ebian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware.
thumbnail
9
pptx

Linux operatsioonisüsteem

(programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Kuidas toimub Linux'i arendamine? · Linuxit saavad arendada kõik kes seda soovivad, kas siis dokumentatsiooni kirjutades või tõlkides, uuendatud tarkvara testides, vigu otsides vms. Samas tegelevad Linux'i arendamisega ka suured firmad nagu IBM, Corel ja teised. Linuxi eelised ja miinused +Tasuta +Tihti uuendatav +Üpris viirusekindel -Vajab kohanemist Mis on distributsioonid? · Linuxi distributsioon (distro) on tarkvara kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti

Informaatika → Arvuti õpetus
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

GNU referaat

Free Software Foundation Free Software Foundation (lühendina FSF; Vaba Tarkvara Fond) asutati 1985. aastal Richard Stallmani poolt, et võidelda arvutikasutajate õiguse eest kasutada, uurida, kopeerida ja modifitseerida arvutiprogramme. FSF aitab kaasa vaba tarkvara – peamiselt GNU/Linuxi operatsioonisüsteemi – kasutamise levikule ja arendamisele. 4 4 http://www.fsf.org/ 6 Distributsioonid Populaarsemad GNU/Linux distributsioonid on: 1) Ubuntu - on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm –Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5

Informaatika → Arvuti
1 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Linux

Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. · Väga populaarne telefonidega Tänan kuulamast

Kategooriata → Vähetuntud...
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tarkvara jagunemine

oluline funktsioon on välja lülitatud (sageli on selleks tehtud töö salvestamine) või töötab "lahjendatuna", kusjuures on enamasti juures soovitus registreerimiseks. Santvara näide: Bass Box ­ programm helikõlarite mõõtude arvutamiseks · Proovivara (demoware, trialware) - mis on mõeldud põhitoote reklaamiks ja tutvustamiseks. Enamasti sisaldab norivarale ja santvarale iseloomulikke jooni. Proovivara näited: 1) Microsoft Windows XP distributsioonid (30 päeva) ­ operatsioonisüsteem 2) erinevad arvutimängud Levinuimad jaosvara piirangute näited: · Tarkvara töötab ainult limiteeritud aja. Näiteks töötab programm teatud päevad peale installeerimist või peale kasutamist. Tihti loetakse ka kasutamine lõppenuks kui on kasutatud programmi ettenähtud tunnid või kasutuskorrad. · Programm lisab märke või signatuuri väljundfailidesse. Antud meetod on levinud

Informaatika → Arvutiõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Linux

Linux Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisalda...

Informaatika → Raadiolainete levi ja antennid
6 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Linux vs windows

linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid ­ nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid toimetusi neis kahes süsteemis ühtsustada. Esimest erinevust märkab kasutaja oma rahakotis, sest Linux on vabalt levitatav ja muudetav, aga Windows tuleb osta. Linuxi vabadus väljendub ka kasutajavõimalustes - kui Windows on mõeldud korraga ühele inimesele, siis Linux hoopis mitmele. Igapäevaselt kodus ei oma see erilist tähtsust, kuid on oluline võimalus keerulistes arvutivõrkudes. Ka Lin...

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Linux operatsioonisüsteemid

väga vähe möllama.Linuxis levib vähem viiruseid kui windowsis.Uue versiooni eest ei pea raha välja käima.Kõik programmid, mis on paigaldatud pakihoidlast hoitakse värskena süsteemselt. Miinused: Leidub rauda, milega ei taha linuxsõbrunedaLinuxidistrosid on üsnagi palju, alguses võib nende rohkus silmad kirjuks võtta. Õnneks läheb see mööda, siis kui sa oled juba teatud sordiga ära harjunud. http://vista.phpbb24.com/board/linuxi-puudused-ja- eelised-t1929.html 4.Mis on distributsioonid? Tegelikult võib Linuxi distributsiooni all mõista Linuxi kerneli ümber loodud tarkvara, dokumentatsiooni ja tugiteenuste kogumit. http://viki.pingviin.org/Distributsioon#Distributsiooni_m.C3.B5iste 5.Missuguseid Linuxi distrod on? linuxi tuum, mille ümber on kokku kogutud ja ühte "pakki" pakendatud suur hulk (esmaselt)vajalikkeseaditus- ja kasutusrakendusi ehk lihtsamalt öeldes programme, milledega kasutaja saab ära toimetada enamiku vajalikest tegevustest

Varia → Kategoriseerimata
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

BSD (Berkeley Software Distribution)

Tallinna 51.Põhikool BSD Jaanus Taavi Mark Rühm : Tallinn 2014 BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Ber...

Tehnoloogia → Arvuti programm
3 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Windows Vs Linux

Linuxit levitatakse distributsioonidena. Iga Linuxi distributsioon sisaldab lisaks kernelile veel ka palju muud tarkvara, sõltuvalt distribuutori nägemusest ja distributsiooni suunitlusest. Enamik neist sisaldab interneti tuge, www-serverit ja mailiserverit ja palju muud tarvilikku. Saamine Enamikke linuxi distributsioone võib tasuta alla laadida plaaditõmmiste (ISO- image) kujul distributsiooni kodulehelt. Tähtsaimad nendest on peegeldatud ka ftp.linux.ee serveris. Mõningad distributsioonid (näiteks Debian) võimaldavad ka üle interneti paigaldamist mis nõuab kõigest paari disketti või minimaalse ISO põletamist. Kellel pole käepärast internetiühendust, CD-kirjutajat või eelistab lihtsalt asju mugavamalt teha, võib kiigata konsultant.ee lehele. Seal pakutakse tutvumiseks Linuxi (ja OpenOffice.org) CD/DVD-sid plaaditooriku hinnaga. 6 Windows Ajalugu Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985

Informaatika → Arvutiõpetus
49 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Programmi tutvustus- Impress

PowerPointis. Programmi puuduseks on valmistehtud esitluse kujundused, kuigi kolmanda osapoole mallid on kergesti kättesaadavad Internetis. Eeliseks on see, et Impress on PowerPointist üle ja seda levitatakse vastavalt lähtekoodiga litsentsi alusel ning seda on võimalik tasuta Internetist allalaadida. OpenOffice.org Impress kasutajad saavad installida Open Clip Art Library, mis lisab suure galerii piltidega üldiste presentatsioonide ja joonistus projektide jaoks. Linux'i distributsioonid Debian, Gentoo, Mandriva ja Ubuntu on andnud valmis kasutamiseks openclipart paketi allalaadimiseks ja installimiseks oma online tarkvara hoidlatest. Välja lastud GNU Lesser General Public Licence tingimustel on Impress tasuta tarkvara. 4 2. Esitluse käivitamine Esitluse käivitamiseks on mitu erinevat võimlust. Levinumad on aga töölaual olev otseteeikoon Impress .

Informaatika → Informaatika
9 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Operatsioonisüsteemid

See väide on aga vaidlusalune ­ ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast ­ erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. 5 Linuxi maskott Tux 6 Windows Vista Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist, 22. juulil 2005, oli

Informaatika → Operatsioonisüsteemid
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Unixi konspekt

4. Mis on distributsioon? Linuxi distributsioon on tarkvara kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Praegu on väljatöötamisel üle 200 Linuxi distributsiooni. 5. Mis on root? Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). 6. Mis on LILO?

Informaatika → Arvutivõrgud
54 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Uurimistöö - Windows ja Linux

töölauaga, jaotades ekraani kaheks. Windows 8 peetakse küll õnnestunud operatsioonisüsteemiks, kuid ebaeduks heidetakse sellele ette metro-stiilis töölauda, mis suurematele mitte- puutetundlikutele ekraanidele sobimatu on. Küll aga leiab Windows 8 suurepärast kasutust puutetundlike ekraanidega seadmetel ­ laptopidel, tahvelarvutitel ja telefonidel. (Wikipedia 2013; Microsoft 2013) 2. Linux'i distributsioonid Linux on vabalt arendatav mitmeplatvormiline operatsioonisüsteem, mis põhineb Unix'il. Linux'it saab kasutada personaalarvutitel, sülearvutitel, mobiilseadmetel, tahvelarvutitel, mängukonsoolidel, serveritel, superarvutitel jm. (Wedopedia) 2.1 Üldiselt Linux' operatsioonisüsteemidest Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16- bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood oli avalik ning

Informaatika → Operatsioonisüsteemid
43 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tehnoloogilised lahendused

tavaarvuti operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõndasid operatsioonisüsteeme on saadaval nii serveri kui tavaarvuti versioonis ning neil on tavaliselt sarnane kasutajaliides. Levinumad operatsioonisüsteemid serveritel on UNIXil baseeruvad, BSD-perekond ja Linuxi erinevad distributsioonid ning Microsoft Windows Server. Kuigi serveri ja personaalarvuti operatsioonisüsteemide roll jääb erinevaks, on arengud riistvara ja tarkvara usaldusväärsuses hägustanud nendevahelist piire. Praegusel ajal baseeruvad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti konfiguratsiooni poolest. Ehituslikud eripärad Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks:

Informaatika → Arvutiõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Erinevad operatsioonisüsteemid

Mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt MD Windowsile Macile ja 5 Unixile, kaasa arvatud Linux. Linuks on väga populaarne ka selliste väikeseadmete operatsioonisüsteemina nagu telefonid, pihuarvutid, videomagnetofonid, tulemüüriseadmed, ruuterid, muusikakeskused ja süntesaatorid. Seega võib öelda, et Linux on hästi skaleeritav. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. LINUXI LOGO . 6 Windows XP Windows XP on Windowsi 9. operatsioonisüsteem. See lasti välja 25. oktoobril 2001. Microsofti toetus Windows XP Service Pack 2-le lõppes 13. juulil 2010. Alates 8. aprillist 2014 ei ole tugi ega värskendused Windows XP-le enam saadaval. Windows

Informaatika → Operatsioonisüsteemid
9 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

Kommertseesmärkidel loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha. Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 ­ 2010 ­ kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid ­ joonestusprogrammid 4) arvutimängud Levinuimad kommertsvara põhimõtted: · Programm on kaitstud autoriõigustega · Programmis ei tohi teha muudatusi · Programmist ei tohi luua sellest arhiivikoopiaid ilma mõjuvate põhjusteta · Programmi ei tohi ilma nõuolekuta dekompileerida · Programmi ei tohi ilma nõuolekuta kasutada uue programmi loomiseks 1.5 Avalik tarkvara-

Informaatika → Arvutivõrgud
58 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Karlssoni "Üldkeeleteaduse" kokkuvõte

pare+m ­ pari+m) IP-morfoloogia ja IA-morfoloogia Protsessimorfoloogia (IP) on morfoloogia meetod, milles teatud allomorfid tuletatakse abstraktsemaist, näiteks arhifoneeme või morfofoneeme sisaldavatest representatsioonidest või teistest allomorfidest. Selle näiteks on saksa keele sõnalõpuklusiilid ja soome keele vokaalharmoonia ning eesti sisseütleva lõpu kirjeldused. Selle vastand on IA-morfoloogia. Selle meetodi järgi loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid ja nende distributsioonid. IA-morfoloogiline kirjeldus saksa keele helilisuse/helituse varieerumisest võiks olla lihtsalt konstateering, et helitud allomorfid esinevad sõna absoluutses lõpus, teistes kombinatsioonides aga esinevad helilised allomorfid. Morfeemide liigid Vaba morfeem ­ võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem ­ esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva

Keeled → Keeleteadus
97 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Operatsioonisüsteemid läbi aja

(Kikkas 2004:8) Kui projekti algfaasis töötas Torvalds üksinda, siis ligipääs internetile tagas mitmete huviliste liitumise projektiga. 1991. aasta 25. septembrit, mil Torvalds postitas e-kirja, milles teatas uue operatsioonisüsteemi loomisest, loetakse tinglikult Linuxi-nimelise operatsioonisüsteemi sünnipäevaks. Ajavahemikul 1991-1996 tehti esimesed katsetused operatsioonisüsteemi graafilise keskkonnaga, loodi esimesed distributsioonid (SLS, MCC, Debian, Red Hat) ning arendati operatsioonisüsteemi tuuma. (Kikkas 2004:8) Kuigi Linuxi loomine oli põhimõtteliselt ühe mehe algatus, ei saa mööda vaadata tööst, mida oli tarkvaraarenduses tehtud enne Torvaldsit: eelnevalt kirjeldatud GNU projekt, BSD ning MINIX. Õigupoolest on Linux algpäraselt lihtsalt operatsioonisüsteemi tuum, mis ühes GNU projekti abiprogrammide ja muu tarkvaraga moodustab operatsioonisüsteemi. Ka

Informaatika → Informaatika
41 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Serverite virtualiseerimine

eksemplare ühel füüsilisel masinal. Neid eksemplare kutsutakse containeriteks või virtuaalseteks privaatserververiteks (Virtual Private Server). Seda sama kernelit jagavad kõik virtuaalsed masinad ja igaüks neist saab enda root failisüsteemi. [12, 15] Suurim limitatsioon selle tehnika juures on, et kõik guest serverid peavad kasutama sama operatsioonisüsteemi. Linuxiga teised distributsioonid toimivad aga operatsioonisüsteeme nagu Windows ei saa koos hostida [12, 17]. Mõnes mõttes on see ka eelis, kuna tänu sellele ei teki palju üldkulu . Teiseks eeliseks on operatsioonisüsteemi tasemel virtualiseerimisel patch-imine, kus administraatorid peavad ainult patch-ima host operatsioonisüsteemi, mille tagajärjel patch-itakes ka kõik teised eksemplarid. Mõned tuntumad operatsioonisüsteemi tasemel virtualiseerimise tooteid ja tehnoloogiaid on

Informaatika → Serveri operatsioonisüsteemid
7 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Arvutite koostetehnoloogia

tavaarvuti operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõndasid operatsioonisüsteeme on saadaval nii serveri kui tavaarvuti versioonis ning neil on tavaliselt sarnane kasutajaliides. Levinumad operatsioonisüsteemid serveritel on UNIXil baseeruvad, BSD-perekond ja Linuxi erinevad distributsioonid ning Microsoft Windows Server. Kuigi serveri ja personaalarvuti operatsioonisüsteemide roll jääb erinevaks, on arengud riistvara ja tarkvara usaldusväärsuses hägustanud nendevahelisi piire. Praegusel ajal baseeruvad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti vaid konfiguratsiooni poolest. KOKKUVÕTE Lõpetuseks võib öelda, et kuigi välimuselt on kõik seadmed vägagi erinevad, on nad oma

Informaatika → Informaatika
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Morfoloogia

tuletatakse abstraktsemaist, näiteks arhifoneeme või morfofoneeme sisaldavatest representatsioonidest või teistest allomorfidest. Meetod on levinud just generatiivse fonoloogia traditsioonis. (Soome keele vokaalharmoonia) Protsessimorfoloogia vastand on IA-morfoloogia (Item-and-Arrangement). Selles lähenemises ei võeta seisukohta abstraktse morfeemitasandi probleemide osas. Selle meetodi järgi loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid (items) ja nende distributsioonid. IP-morfoloogia toob kirjeldusse suunalisuse. Ühed representatsioonid on põhilised või primaarsed, teised neist tuletatud. Primaarseid representatsioone nimetatakse generatiivses fonoloogias tavaliselt leksikaalseteks representatsioonideks. * Morfeemide liigitamine Morfeeme saab liigitada mitmel viisil: distributsiooni alusel vabadeks ja seotud morfeemideks, tähenduse alusel leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks.

Keeled → Keeleteadus
141 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõndasid operatsioonisüsteeme on saadaval nii serveri kui tavaarvuti versioonis ning neil on tavaliselt sarnane kasutajaliides. Levinumad operatsioonisüsteemid serveritel on UNIXil baseeruvad, BSD-perekond ja Linuxi erinevad distributsioonid ning Microsoft Windows Server. Kuigi serveri ja personaalarvuti operatsioonisüsteemide roll jääb erinevaks, on arengud riistvara ja tarkvara usaldusväärsuses hägustanud nendevahelist piire. Praegusel ajal baseeruvad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti konfiguratsiooni poolest. 33 Linux

Informaatika → Microsofti...
75 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Semiootika alused

hilisemat head finantseeritust). Keskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud. Uue keele deifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon, kusjuures distributiivne analüüs on keskne protseduur. Välja pakuti kolme tüüpi distributsioonid: - identne (kaks erinevat elementi, mis esinevad alati samas positsioonis, on ümbritsetud samade elementidega. Sellest kasvas hiljem välja kontekstiõpetus.) - kontrastne (on olemas kontekstid, kus esineb ainult A; või selliseid, kus on ainult B ja on selliseid, kus esinevad mõlemad) - komplementaarne/täiendav (ei ole ühtegi konteksti, kus mõlemad elemendid korraga esineks; tähendab, et A ja B on samad elemendid)

Semiootika → Semiootika
12 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Semiootika alused

hilisemat head finantseeritust). Keskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud. Uue keele deifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon, kusjuures distributiivne analüüs on keskne protseduur. Välja pakuti kolme tüüpi distributsioonid: - identne (kaks erinevat elementi, mis esinevad alati samas positsioonis, on ümbritsetud samade elementidega. Sellest kasvas hiljem välja kontekstiõpetus.) - kontrastne (on olemas kontekstid, kus esineb ainult A; või selliseid, kus on ainult B ja on selliseid, kus esinevad mõlemad) - komplementaarne/täiendav (ei ole ühtegi konteksti, kus mõlemad elemendid korraga esineks; tähendab, et A ja B on samad elemendid)

Semiootika → Semiootika
34 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad. Protsessimorfoloogia e IP-morfoloogia - morfoloogia meetod, milles teatud allomorfid tuletatakse abstraktsemaist representatsioonidest või teistest allomorfidest. IA-morfoloogia - IP vastand; ei võeta seisukohta abstraktsete morfeemitasandi probleemide osas; loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid ja nende distributsioonid. 22. Morfeemide liigitamine. Morfeeme saab liigitada mitmel viisil: distributsiooni alusel (vabad, seotud), tähenduse alusel (leksikaalsed ja grammatilised). Morfoloogiliste ja süntaktiliste funktsioonide järgi jagunevad seotud morfeemid muutelõppudeks ning tunnusteks ja tuletusliideteks, vabad morfeemid sõnaliikideks. Morfeemiklass - morfeemide rühm, mille liikmed käituvad teatud omaduste poolest sarnaselt. (nt kääne, substantiiv jne)

Eesti keel → Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keelesemiootika

indiaani keeli, teiseks kasutati II Maailmasõja ajal lingviste desifreerijatena. Keskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud. Uue keele desifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon, kusjuures distributiivne analüüs on keskne protseduur. Välja pakuti kolme tüüpi distributsioonid: 1)identne (kaks erinevat elementi, mis esinevad alati samas positsioonis, on ümbritsetud samade elementidega. Sellest kasvas hiljem välja kontekstiõpetus.) 2)kontrastne (on olemas kontekstid, kus esineb ainult A; või selliseid, kus on ainult B ja on selliseid, kus esinevad mõlemad) 3)komplementaarne e täiendav (ei ole ühtegi konteksti, kus mõlemad elemendid korraga esineks; tähendab, et A ja B on samad elemendid)

Semiootika → Semiootika
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun