................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:........................................................................................................................... 7 macOS................................................................................................................................... 8 macOS operatsioonisüsteemi tugevused:..........................................................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Elsa Senina IT-16E WINDOWS OS HALDUS Juhendaja: Mart Marandi Tallinn 2017 20.10.17 Töö VirtualBoxis Teen Windows 10 masina ja sellest clone’i Mõlemas masinas: Devices – Insert Guest Additions CD image Mõlemas masinas: Devices – Shared Folders alt jagan folderit ning panen linnukese Auto- mount ja Make Permanent koha peale. Mõlemas masinas: Devices – Shared Clipboard – Bidirectional Mõlemas masinas: Devices – Drag and drop – Bidirectional Teen mõlemale masinale restardi Kontrollin File Managerist, kas folderite jagamine toimis
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õpetool Kert Mattus Itsp – 14 Windows Vista Referaat Juhendaja Irina Porohnja 2014 Väimela 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 1 2.Windows Vista arendus lk 4 3.Turvalisus lk 5 4
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda
Ülikoolis NCSAs ja just Mosaic’i kasutatud tehnoloogiad olid kunagi ülipopulaarse Netscape Navigator’i baasiks. Esimene Netscape Navigator’i versioon lasti välja 13. oktoobril 1994.a. Kodukasutajad võisid laadida brauseri alla täiesti tasuta, samas pakuti ettevõtetele võimalust osta 99 USA dollarit maksev litsents. Oma paketi eeliste hulgast tõid autorid esile JPEG graafilise formaadi toe, võimaluse laadida alla korraga mitut veebilehte ning kokkusobivust Microsoft Windows, Apple Macintosh ja X Window System platvormidega. 1994. W3C 1994. aastal loodi W3C (World Wide Web Consortium). Organisatsioon koordineerib internetiga seotud standardite väljatöötamist, tagamaks interneti kiiremat ja efektiivsemat arengut. 1996. Brauseri Internet Explorer loomine 1996. a. veebruaris teatas Bill Gates: “HTML muutus meie andmetüübiks”. See oli sõja kuulutamiseks uuele konkurendile, kelleks oli Netscape. Huvitav on see, et vaid paar aastat varem
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus.
ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides samal otstarbel kasutuses eraldi fail või failid. Ressursside haldamist teostatakse tihti kasutades riistvaralisi vahendeid: näiteks on riistvaras realiseeritud võimalus kaitsta erinevate protsesside poolt hõivatud mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma, samuti on saalemälu tugi riistvaraline jne. Lihtsustatult võib seega öelda, et kasutaja
Kõik kommentaarid