KAVAND Seelik Nimi Klass Kuupäev 1) Töövahendid: käärid, õmbluskriit, riie, lukk, nööp, niit, nõel, riidelõige, nööpnõelad, mõõdulint, õmblusmasin, joonlaud 2)Riie: puuvillane Riide värvus: ruuduline 3)Seeliku mõõdud: vööümbermõõt: 67cm puusaümbermõõt: 88cm seeliku üldpikkus: 43cm 4) Joonis Lõige
Kuidas organiseerite andmed kas sisestate arvutifaili, millist tarkvara kasutate? Kirjeldav statistika millised kirjeldavad statistikud (arvulised näitajad) plaanite leida ja mis on nende leidmise eesmärk (st millistele küsimustele need vastata aitavad)? Statistiline analüüs milliseid võrdlusi soovite teha, milliseid seoseid uurida? Lisa NB! Kindlasti esitada ankeet või andmete kogumise vorm! P.S. Kavand esitada sellisel kujul nagu te olemasolevate teadmiste najal teha oskate!
Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 KÕ1 Birgit Rool KURSUSETÖÖ KAVAND Uurimistöö kavand Juhendaja Kaidi Kallas Mõdriku 2019 Uurimisprobleemi kirjeldus Uurimisprobleemiks on ettevõtte sõiduautode ja töötajate transportimisega seotud kulud. Konkreetne kirjeldus probleemist maksu ja tolliameti poolt. Alates 1. jaanuarist 2018 tekib erisoodustus tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel. See tähendab, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto
2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ...
Draamatöö läbiviimise kavand Kätlin Kattai KLÕ 24 J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel. Eesmärk: ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine: töökuse ja laiskuse mõisted; peenmotoorika arendamine; erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil. Mina ja keskkond Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal Dramatiseringu lavastamine Dramatiseeringu läbimängimine lastega Sõnavara rikastamine uute sõnadega (vanapagan, vaeslaps, talutütar, riided ... jne) Mõisted: lahkus, sõprus, abivalmidus, kavalus, ihnus, töökus, ahnus. Kiidusõnad: AITÄH, PALUN Matemaatika Võrdlemine (kõrgem – madalam, suurem – väiksem ...) Öö ja päev Kiire-aeglane Mõiste: ühekaup...
Grupiintervjuu metsatööline (kavand) Tere, Te olete tulnud grupiintervjuule, et me leiaks meie ettevõttele OÜ METSAMEHED metsatöölise, kelle tööülesanneteks on : - Puude istutamine - Puude langetamine Kas te oskate nimetad need kolm puud? 1) Kask 2) Lepp 3) Kuusk Järgmiseks palun joonistage vahtraleht. Miks olete just teie sellele ametikohle sobiv kandidaat? Need kes suuliselt vastata ei soovi, palun kirjutage oma vastuste lehele siiski, mis olete teie meie ettevõtte jaoks sobiv kandidaat. Täname kõiki, kes on kohale tulnud ja osalesid meie grupiintervjus, vastuse anname kõikidele 5.tööpäeva jooksul.
Uurimistöö vormistamine Üldnõuded Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel A4 formaadis. Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Te...
D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand
Kinoseanss- tervik film. Kostüüm- riietus. Kunstnik- vastutab kogu filmi kujundusliku külje eest. Külgvalgus- valgus, kasutatakse kellegi või millegi esiletoomiseks justkui skulptuurina). M. Maketimeister- maketi kavandaja. Metraaz;- pikkus (näit. kinofilmi pikkus) meetrites. Monoloog-ühekõne, kõne iseendaga. Monteerima- eriosi kunstiliseks tervikuks ühendama. O. Objekt- ese, asi. Operaator- kinofilmija, filmiülesvõtete tegija. P. Projekt- kavand, plaan. Pürotehnika - keem., tehn. põlevate ning plahvatavate ainetega tegelev tehnika. R. Rakurss- võttenurk. Rekvisiit- lavastuses kasutatav tarbeese. Rezii- lavateose või filmi kunstiline juhtimine. Rezissöör- näitejuht; näidendi või filmi lavastamist juhtiv isik. Reziistsenaarium- filmi üksikasjaline kavand. Roll- osa. S. Stseen- lavateose väikseim ühtne osa, etteaste. Stsenaarium- filmi, ka mõne muu etenduse, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand.
Stilistika Isiksus *Figuur *iseloom *Amet, elukeskkond *Vanus Stiil *Ajastustiil (70ndad, 30ndad, ambiirstiil jms.) * Elustiili stiil (minimalistlik, rokilik, smart, casual jms.) Erinevad figuurid: Maasikas, õun, liivakell ja sammas. Kavand *Visand ( visand ei pea ilus välja nägema) Visand on kavandi proov. Visandamine on loominguline protsess. *Kavand Kavand on puhas töö koos värvide ja materjali näidistega. *Värv *Toon Toon on värvi täpsustus. Toon määrab heleduse, tumeduse ja selle, kas on teggemist sooja v külma värvitooniga. *Mapp (kõik tööd, kaks hinnet) Väga oluline!! * Inimesed ei ole valatud 4-7 erinevasse vormi. * Kõikkide inimeste figuur ei vasta täpselt ühele konkreetsele figuuritööbile. * Figuuritüüpide liigitus on üldisav, ning iga inimest peab vaatama individuaalselt, nii eest
Leonardo da Vinci parandas ka suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast. Vaatlemine Tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast hinnatud insener Leonardo da Vinci leiutised töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada muusikariistad, veepumbad, ümberpööratava vända mehhanismid ja aurukahur. Kahuri kavand Leonardo da Vinci ja lendamine Võlus lend tegi palju uurimustöid lindude lennu kohta helikopter ja deltaplaan Deltaplaani kavand Fakte renessansiperioodi teadusest : 1420 - 36 - luuakse perspektiiviteooria 1454 - sakslane Johann Gutenberg leiutab trükipressi 1543 - väidetakse, et Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese 1545 - luuakse esimene botaanikaaed 1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri
Antsla Gümnaasium 11.A klass HÕLMIKKLEIT Loominguline projekt kodumajanduses Juhendaja: Õpetaja TIINA KALLION Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kavand ..................................................................................................4 Hõlmikkleidi tegemine................................................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 LISAD........................................................................
Audru khk, seeliku kiri (ERM EJ 156:5); Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:010117_ERM_EJ_156_5.jpg Etnograafilised joonised Number ERM EJ 156:5 Nimetus Audru khk, seeliku kiri Olemus kavand/joonis/eskiis Originaal originaal Seisund määramata Leht 45x32 cm, vesivärvijoonis. Üksikjoonis. Audru khk ( PäMu 1690) Joonistas A. Madisson ( eesti) EJ 156. A. Madissoni joonised Pärnu Muuseumi tekstiilidest Vigala ning Audru kihelkondadest ja Muhust, 5 lehte. Etn. jooniste päevik 14.09.42, nr 156. Katalooginud septembris 1942.a...
Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles ...
Kuuse 7 Meie 28.11.10 nr 3-7/54 14578 TALLINN Büroorõivaste tellimine Lugupeetud proua Mari Kask Kahjuks ei saa me teie tellimust täita, kuna firma läheb likvideerimisele. Soovitame kasutada firmat OÜ Rukkis, mis asub aadressil Harju 5. Kontaktisik on Peeter Oja, kelle nr on 557 8787, kodulehekülje aadress on www.rukkis.ee Vabandame tekkinud ebameeldivuste pärast Austusega /allkiri/ Kaia Mets Tegevdirektor Lisa: Kavand 1 lehel Telefon 578 6989 [email protected] Kuuse 4 Telefon: 547 9999 Arvelduskonto 45787 TALLINN Faks: 547 9999 Swedbank Registrikood E-post: [email protected]
Uurimustöö kavand Kool 10. klass Kristjan Juhendaja: Teema: Arvuti komponentide uurimine ja võrdlemine. Valisin selle teema kuna mulle meeldib arvutitega tegeleda ja oskan ehitada neid. Töö eesmärgiks on võrrelda komponente ja neid lähemalt uurida, mis on nende ülesanne arvuti töös. Töö teostamine: Valida erinevates hinnaklassides komponendid ja neid võrdlema hakata Uurida internetist, erinevate komponentide tööd arvutis. Mis on nende põhi ülesanne. Struktuur: Sissejuhatus 1. Arvuti põhikomponendid 2. Komponentide töö arvutis. 3. Võrdlus odava ja kalli komponendi vahel 4. Kuidas endale sobivad komponendid valida. Kokkuvõtte Viidatud allikad Lisad Ajakava: 2018a. kevadel arvuti komponentide valimine 2018a. suvel raha kogumine 2018a. sügisel osta komponendid. 2018a. sügisel komponentide saabumisel ehitus. 2018-19a. info otsimine internetis ja selle kirja panek. ...
Akropol Vana-Kreeka kõrgendikul asuv kindlus Arkaad sammastele toetuv kaarestik Atlant meesfiguurina kujutatud sammas Kaeüantiid naisfiguurina kujutatud sammas Dekoor ehituse- või eseme pinnakaunistus Diptur Kreeka templi tüüp Empoor kirikurõdu, kus asub orel ja koor Epifaat kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis algne visand, kavand Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ikoon pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur piirjoon Kore/kuros / V-Kreeka pühakutest ehitatud naise/mehe figuur Sfinks inimese peaga lõvi kuju Minusteel väike algustäht Majuskel suur algustäht Mastaba V-Egiptuse H-nurkse põhiplaaniga kaldus seintega hauaehitus Mosaiik Erinevatest värvilistest tükikestest kokku pandud kujutis Pannoco ehisraamistuses seinapinel
Aristoteles I teema: 1) Meeltetajusid armastatakse ilma mingisuguse tagamõtteta ja neist kasu tahtmata kuna nad võimaldavad meil ümberkaudset maailma tunnetada ja näha asjades erinevusi. Soov maailma tunnetada omakorda tähendabki soovi õppida ehk annab märku meie teadmishimust. 2) Mälu abil tekib inimesel kogemus ning kogemus on aluseks teadusele ja kunstile. Arvukad mälestused mingist asjast moodustavad kogemuse ning arvukad kogemused omakorda kunsti. Kogemus ja kunst võimaldavad meil teada, kuidas üksikud ja üldised protsessid toimivad, kui inimesel puudub aga mälu, siis ei saa tekkida kogemusi, millest õppida. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad. 3) Kogemus on mälestuste kogum ühest ja samast asjast. Kunst omakorda tekib, kui mingid kogemused moodustavad üldise arusaama mõnest asjast. Seega, et tekiks kunst on inimesel kõigepealt vaja kogemusi. Nen...
MÕISTED 10.klass 1. Arhitektuur- ehituskunst 2. Sakraalarhitektuur- kiriklik arhitektuur 3. Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur 4. Dolmen- haudehitis, püstiste kiviplaatide peal on horisontaalne kivi 5. Eskiis- visand, kavand 6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14
Aleksander Tassa Aleksander Tassa sündis 1822. Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja kunstnik. Osales kunstiühingu ja kunstikooli "Pallase" asutamisel. Oli seotud Eesti Rahvamuuseumiga Tartus ja kunstimuuseumiga Tallinnas etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo Anglada Camarasa ja Kees van Dongeni ateljees. Looming Maastikumaalid Juugendlikud raamatuillustratsioonid Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti modernismi kla...
Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. *ARH. *Klassitsistlik suund muutus üha tugevamaks. *Kõrged ja järsud katused. *Louvre'i lossi idafassaadi konkurssi võitis Claude Perrault’ kavand. *Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. * ülearuste detailide vältimine. Madalmaad/Flandria - Madalmaades kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Jällegi sõltus selline kunst otseselt oma tellijast. Hispaania
skulptor • Sannamees oli aastast kunstiühingu Pallas ja aastast EKKKÜ liige, Eesti Kujurite Keskühingu asutajaid aastal ja Eesti Kunstnike Liidu liige • Anton Lembit Soans (1885 –1966) oli • Nõukogude võimude käsul lammutati sammas 23. septembril 1940. aastal kogu koolirahva silme all • Õpilasi hoidsid tagasi monumendi kaitsele tormast lukku keeratud kooliuksed • Hiljem austati leianseisakuga äraviidud monumendi asukohta • Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi • Kolmest kujust valmis vaid keskmine • Kuju modell oli Nikolai Matvejev, viimistlemisel Harry Neumanskraft • Pärast selle taaspüstitamist 1941. aastal hävitati see 1948. aastal • 1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk
Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid omaolemuselt aja ja ajalikkusega seotud. Põhieeldused l Iseloomulik inimese käsitlus. l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles idee, kavand või projekt, mille järgi need loob selle endale. valmistatakse. Kriitika Eksistentsialiste on kritiseeritud, kuna nad jutlustavad individualismi ja relativiseerivad üldkehtivaid väärtusi. Filosoofid on eksistentsialismi kritiseerinud selle poolest, et see lõhestab inimese ja maailma suhet. Mõjutanud l Suurem jagu eksistentsialiste on ateistid, kuid on olemas ka kristlikke eksistentsialiste, nt Gabriel Marcel
Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2. Sõnasta PROBLEEM JA väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult Ara pööra TÄHELEPANU õigekeelsusele, tee Seda hiljem. Tsitaatides väsid, Puhka 5-10 minutit. 6. Tsitaatides Mustand on Type Tüüp, analüüsi Seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - Kas kirjand vastab teemale; - Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid JA-fraase; - Kas väljendusviis on lühike, selge JA loogiline;
Soklil on tekst: ,,TÕESTI ÜTLEB VAIM, / ET NEMAD PEAVAD / HINGAMA OMAST VAEVAST / JA NENDE TEOD KÄIVAD / KA NENDE JÄRELE". PÕLVA Põlva Vabadussõja mälestussammas on Põlvas asuv Vabadussõjas ning Esimeses maailmassõjas langenud sõduritele pühendatud monument. Vabadussammas asub Põlva kiriku värava kõrval. Esimese Vabadussamba nurgakivi pandi 3. oktoobril 1926 Kavandite võistluselt tunnistati vastuvõetavaks A. Elleri kavand. Samba ehitamine anti Räpina 7 kivitööstur "P. Kirotosk ja Pojad"-le, pronksplaadid valati Tartus "Teguri" tehases. Vabadussamba esmakordne avamine toimus 29. juulil 1928. Sammas läks maksma 3939,20 krooni. Vabadussammas lõhuti 1946. aastal ning taasavati 29. juulil 1989. Seekord läks sammas maksma 13239,17 rubla.
aastal. Poola ajal XVI-XVII sajandil muudeti Sangaste kuningamõisaks. Rootsi võimu all liideti XVII sajandil Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja romantikat, iga tuba on oma stiilis - rooma-gooti ballisaal, mauri saal, inglise jahisaal jne, igal ruumil on erinevad aknad. Punastest tellistest loss mõjub tõeliselt muinsasjutulisena. Pärast Vabadussõda mõisamaad riigistati ja krahvile jäi vaid mõisasüda. Vene okupatsiooni ajal kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993
II alateema Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Samas võib ühel asjal olla ka mitu põhjust. Aristoteles toob välja mitmed põhjuslikkuse vormid. Üks nendest on materiaalne põhjus ehk see, millest see asi tehtud on. Näiteks maja materiaalseks põhjuseks on kivid, või kullast ehete põhjuseks on kuld. Materiaalne põhjus on see, millest see asi koosneb. Formaalne põhjus määrab ära asja olemuse. See on näiteks maja kavand, mida on vaja eelnevalt realiseerida. Kui maja kavand oleks teistsugune, siis seda me peaksimegi majaks. Teiste asjade puhul on neil vorm. Näiteks tassi puhul on tal oma vorm, mis teeb temast tassi. Kui tal oleks taldriku vorm, siis ei peaks me teda tassiks vaid taldrikuks. Liikumispõhjus on liikumise ja paigalseisu lähtekoht. Sellest kohast saab alguse asjaga toimuv muutus. Maja puhul on liikumispõhjuseks
......... 2 1.4 Mõjutavad tegurid......................................................................................... 2 1.5 Sihtrühm........................................................................................................ 2 1.6 Võimalused ja probleemid............................................................................. 2 1.7 Meeskond...................................................................................................... 2 1.8 Programmi kavand........................................................................................ 2 2.Koolisünnipäeva raadio........................................................................................ 3 2.1 Misioon....................................................................................................... 3 2.2Visioon............................................................................................................ 3 2.3 Sihid..................................
EUROOPA LIIT KUJUNEMINE JA ARENG · 1946 W.Churchilli kõne Zürichis · 1949 J.Mannet' kavand Saksa-Prantsuse liidu loomiseks · 1950 R.Schumani ettepanek asutada Euroopa Söe-ja Terase Ühendus ehk ESTÜ · 1952 lepete jõustumine (ratifitseerimine) · 1957 moodustasid samad 6 riiki (Prantsusma, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa) o EMÜ Euroopa Majanduse Ühendus o EURATOM Euroopa Aatomienergia Ühendus Sõlmiti Roomas nn Rooma lepingud 3 organisatsiooni ühendnimena hakati kasutama mõistet ühisturg
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplah...
Python Madis Kõivupuu AAp-11 Sisukord Mis on Python Ajalugu Tehniline info Võrdlus teiste keeltega Turtle meetotid Turtle moodul Kasutus alad Pilt Kokkuvõte Mis on Python Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks Ajalugu Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule. Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik, kuigi mitte kõik, väljalasked ühi...
(1/8 pea suurusest, riiete suurused ,,extrasmall kuni extralarge") Stencil ja Sabloon - papist abivahend kujutise kandmiseks mingile pinnale, kasutatakse nt. graffitikunstnike poolt Sümmeetria - ühetaoliste objektide tasakaalustatud asetsemine, nt. asetsemine peegelpidis (liblikas) (vt. näide) Asümmeetria - objektide asetsemine tasakaalust väljas, nt. asümmeetriline juukselõikus (ükelt poolt pikk, teiselt poolt lühike) (vt. näide) Visand - kiire ja üldistatud vabakäejoonistus, nt. kavand suurele tööle Näide 1. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon Näide 2. Sümmeetria ja asümmeetria Näide 3. Visand
Henn Roode oli keeruline intrigeeriv tegelane, kelle maalid ei ava end kergelt. Ta oli olemuselt intellektuaal ja kunstis tõeotsija. Luuletaja ja kunstiloolane Indrek Hirv iseloomustab Roodet nii: "Värvipaletis pallase traditsioone jätkav, kompositsioonikäsitluses erandlik ja avastav, portreedes peen psühholoog, meremaastikes silmapiirist kaugemale viitav arvati 70ndate algul ka ame...
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
HÕIMUPÄEVAD 2014 HÕIMUPÄEVADEST • Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad un...
Loomkatse läbiviimine käesoleva seaduse §-s 35 loetletud lubatud eesmärgil on keelatud, kui selle eesmärgi võib saavutada muud teaduslikult põhjendatud meetodit kasutades, mis ei näe ette katselooma kasutamist (§36) Loomkatset on keelatud läbi viia terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks kosmeetikatoote puhul, mis: 1) lastakse turule ja tehakse kättesaadavaks lõpptarbijale; 2) on kosmeetikatoote katseeksemplar või kavand, mida ei ole partiina toodetud, kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja. Euroopa Liidus kehtivad ahvide kasutamise kohta järgmised reeglid: § 371. Ahviliste kasutamine loomkatses (1) Loomkatses on keelatud kasutada ahvilist, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest, ja kui katse eesmärk on:
puhastan pinna lahtistest osakestest tolmuimajaga. 2.Tasandamine ja õgvendamine. On vaja ainult juhul kui on konarlik pind. Kui on siis lihvime või täidame augud mingi seguga. 3. Niiskustõke. Kannan niiskus tõkke pintsli abil, et kapillaarvesi ei imbuks konstruktsioonist plaatide alla. Ja loob ka nakke. 4. Veetõkke. Kuna tegu on vannitoaga peab olema pandud ka veetõke ehk hüdroisolatsioon. Ülesanne on kaitsta kontstuksiooni niisukse ja vee eest. 5. Kavand ehk plaan On vajalik ,et tööteostamise ajal ei peaks liigselt mõtlema. Ja, et kasutaks võimalikult palju terveid plaate. Ja näidata tellijale üldmuljet enne kui töö valmis, sest pärast on palju raskem muuta. 6. Materjali hankimine. Seda tuleb teha vastavalt arvutustele ja kavandile. Et ei saaks liiga palju ega vähe. Tooma peab niiskustõkke, hüdroisolatsiooni, plaadikinnitus vahendi, plaadid, ja vuugi täite. 7. Plaatimine Enne plaatimist tuleks teostada veel kord kontroll
Abstraktsionism kunst, mis on loobunud reaalsuse kujutamisest. Alla prima ühekihiline kiirelt teostatud maal Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis Formaat kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord, selle väline kuju. Futurism 20. sajandi alguse kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnikaühiskonda, suurlinna, kiirust jne. Illustratsioon teksti toetav ja selgitav pilt Illustraator raamatukunstnik Impressionism 1870
Projekteerimisvaldkond ade juhised A.1 Eskiisi põhimõtted On ruumilahenduste üldpõhimõtet kujutav inseneri või arhitekti kavand Koostamisel rõhk kujundusel või insenerilahenduste ideedel Koostatakse projekteerija või tellija kokkuleppe alusel Arhitektuurivaldkondade eskiisil arvestada alati tehnilise teostatavusega Renoveerimise puhul alusmaterjali puhul arvestada esmase ehitisuuringuga Välisruumi ja teede rajamisel arvestada alati sestatust ümbritseva ruumiga Hea tava kohaselt arvestada eskiisi projekti koostamisel kuni lõpuni sel juhul teostab eskiisi koostaja projekteerija järelvalvet A
selgitage seda maja näite varal (näide ise ei ole selgitus) Maja näide Konkreetse maja olemasolu põhjused: 1) Materiaalne põhjus see, millest (ehitusmaterjal ehk kivi maja puhul) Materiaalseks põhjuseks nimetatakse seda, millest asi on, millest ta koosneb. 2) Formaalne põhjus asja olemus (maja määratlus ehk kavand) Nagu aru saan siis see, mille järgi saab suuna liikumapanev jõud. Nt maja kavand on see, mille järgi ehitusmees hakkab realiseerima muutusi. 3) Tegevpõhjus see, millest saab alguse asjaga toimiv muutus. (ehitusmeistri töö) Ehitaja on maja liikumapanev põhjus ainult siis, kui ta järgib maja ehitamisel maja plaani ehk kavandit/projekti (vormi). 4) Sihtpõhjus,eesmärk see, mille jaoks (nt soov ulualla saada, elumaja on elamiseks)
asja sisu, millest tekib Näiteks vasest kuju, hõbedast luskikas : Üldiselt tähendab see midagi millest asjad koosnevad, ehk siis millest koosneb kuju, kuju koosneb vasest ja omakorda kuidas on saadud vask, ning millest ta koosneb. vormi ehk ideekujund, asja olemuse määrus Peamiselt määrab see põhjus asja olemuse, nagu näiteks arvude puhul, kui me seletame ja defineerime arvu, ehk anname talle mingisuguse vormi/olemuse. Kuju näite puhul on selleks, mitte kuju ise, vaid tema kavand. muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse Antud põhjus on midagi, millest saab alguse asjaga toimuv muudatus. Enamasti põhineb see vormil. Kuju puhul on siis skulptor, kes voolib mingist materialist ideekujundi põhjal kuju. Samamoodi saab alguse seemnest lill lille kujunemine eesmärk s.t mille pärast Leian, et see on väljatoodud põhjustest kõige olulisem, sest eesmärkidest saavad alguse meie teod. Antud jhul peab meil olema mingi eesmärk ehk siis targaks saada
Luterma.Alustas Am õpitud tehnoloogia põhjal liitvineerist toolipõhjadega. Tehti ka muud: kontorikappe, diivaneid, tugitoole. Vabriku "salarelvaks" oli oma keemik Oskar Paulsen, kes oli leiutanud veekindla liimi. Palju toodeti mööblit Pariisi mööblialbumi järgi, milles näidised esitattud ajalooliste mööblistiilide kaupa.Stiili pilt oli neogootikast neoklassitsismi ja eklektikani välja. "Luterma" tipuks võib pidada 1895 a. Mustpeade klubile kingitud nn "keisritoole", kusjuures kavand tolleaegselt arhitetilt R. von Engelhardt`lt.Hiljem kingiti ka neorenessanslik tammepuust puhvetkapp. 20.saj alul kui Mustpeade majas klubiruume ümber sisustati, kasutati ka siin "targa valiku" põhimõtet: väike kelder kasutati talupoja renessanss stiili, vanemate toas, aga curulis´e tüüpi nikerdustega toole. H oli levinud kuni teise maailma sõja alguseni.Eksisteeris paralleelselt juugendiga.
alamkoja hoone. Kasutab akna kohal kolmnurkset frontooni, tõstab sissekäigu esile sammasportikusega, rusikamotiiv. Osterley Park (Robert Adam) Pulteney Bridge Bathis Osterley Parki Etruskide saal. Etruskide hauakambrite seinamaalingutelt pärit motiivid, valgel foonil must+punane+ roheline, mis meenutavad küll pigem Pompei maalinguid. Mööbel valgeks värvitud ja sellel antiikne ornament. Osterley Park Home House'i etruski magamistoa kavand Home House, Robert Adam Home House Landsdowne House'i (lammutatud) esialgsele kujule taastatud söögituba Kedleston Hall Kenwood House, Robert Adam Culzean Castle Adami pooltrumlikujulised madalad kummutid, mis olid kaetud mahagoni või siidipuu (satinwood) vineeriga. Ustel sageli intarsiamedaljonid antiiksete stseenidega. Adami originaalseim mööbliese. Sirgete kannelleeritud jalgadega serveerimislaud, mille juurde kuulusid kaks postamenti, tihti koos urniga
pastellmaal Marie Underist 1904 Poiss Itaaliast Autoportree (pastell) Oskar Kallis · 1892-1918 · 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis · Osales "Vikerla" asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) · Juugend ja sümbolism · 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) · Tema nimelist majamuuseumi pole "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915 juugendlik teos (pastell) "Kalevipoeg allmaailmas" 1915 rahvakunst ja juugend (pastell) Vaip "Siurulindu Kalevipojast" kavand 1915 tarbekunst, (vill), rahvusromantiline meeleolu 20. sajandi alguses, teose on valmistanud Merike Lond 1997. aastal. Konrad Mägi · 1875 -1925 · 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursused · Ekspressionism · Maastikumaalija · Kunstikool Pallas (kunstnike ühing) · Noor-Eesti "Merikapsad" 1914 "Rannamaastik" - "Pargimotiiv fontääniga" "Capri maastik" 1922-1923 Nikolai Triik · 1884-1940 · Õppis Peterburis Alexander Stieglitzi
järgmistel aastatel · Ettevõttel on üleval pangalaen 100 milj (see on ettevõtte ainus laen) ning see kavatsetakse ühek maksena tagastada teise aasta lõpul. Ettevõte ei kavanda uusi laene järgmiseks kolmeks aastaks. · Järgmiseks aastaks on planeeritud teise ettevõtte ülevõtmine, mille hinnanguline rahaline kulu o milj. Muid erakorralisi rahalisi väljaminekuid või sissetulekuid järgmiseks kolmeks aastaks ei kavand · Ettevõtte rahajääk on hetkel 80 milj kuid edaspidi on soovitav rahajääk aga 50 milj. Kui mingil põ juhtub, et prognooside kohaselt langeb ettevõtte rahajääk alla 50 milj mõne aasta lõpuks, võtab ett lühiajalist (aastast) laenu mahus, et tagada minimaalne rahajääk (arvestage et intress on 0%) ning tagastatakse võimalusel järgmise aasta rahavoost. Küsimused: a
Spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand Aforism - lühike vaimukas vormilt teritatud lausung, mõttetera Valm - õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, mille lõpus esitatakse moraal. Dramaatika - draamakirjandus, näitekirjandus Eepika jutustav ilukirjandus. on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid).
Fifth level olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga. Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt. Olümpiaembleem Click to edit Master text styles Second level Olümpiaembleem on terviklik kavand, Third level Fourth kus level olümpiarõngad on ühendatud mõne Fifth levelteise eristatava elemendiga. Iga olümpiaembleemi kavandi peab heaks kiitma ROK, see on embleemi igasuguse kasutamise eeltingimuseks. Olümpiaembleemi võivad kavandada
juhtised keeled tähelepanu palavusele ja joogivee puudusele. Veel üheks suureks Lemsalu tööks oli portree temast endast. Nii mehena kui lapsena. See nägi välja pigem koletis kui kaunitar. Lemsalu sai palju inspiratsiooni kaltsukatest, kuna paljud maalid või riided olid just sealt pärilt. Näiteks kasutas ta kellegi vanu teksapükse, jalanõusid, bleede jne omavahel kombineerides, millest sündis kunstiteos. Näituse lõpus saime igaüks ka ise kunsti luua. Töö eesmärgiks oli luua kavand ehk idee suurest teosest. See võis olla nii maal kui ka skluptuur. Valisime teemaks ,,Lõpmatu ajastu", milles kujutasime ananüümsust nagu Pääsuke ja varem loodud kunstniku Salvador Dali kellasid. Viimase mõtte saime Lemsalu töödest, kes kasutas oma loomingus varasemate kunstnike töid, muutes neid. Aega oli vähe, kuid kõik suutsid luua häid ideid. Näituse teema ,,Kaunitas ja koletis" ei peegeldu otseselt töödes. Mõne jaoks kole on teise jaoks ilus
Elmar Kits oli eesti maalikunstnik. Ta sündis 27.04.1913 Tartus müürsepa perekonnas ning suri 24.03.1972 Tartus. HARIDUS JA ELUKÄIK Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Int...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
