Refereerimine ja uurimus Mis on refereerimine ? Refereerimine on teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. See on alustekstist lähtuva informatsiooni töötlemise viis, mis eeldab täielikku objektiivsust. Hea refereering vahendab mõtteid lühidalt, täpselt ja arusaadavalt. Refereerimine on parim võimalus, et sundida end loetust aru saama. Ilma teksti mõistmata pole võimalik refereerida. Refereerimist tuleks alustada põhiidee leidmisega. Refereering peab olema lühike ~1/10 tekstist. Uurimus Uurimus on mõnevõrra keerukama struktuuriga kui referaat, põhiliselt seetõttu, et ta peab andma loogilise ülevaate niihästi probleemis varasematest käsitlustest kui ka autori uurimustöö tulemustest. Uurimustöö esitatakse sageli umbisikulises tegumoes ning teadusteksti stiil peab olema selge, täpne ja kiretu. Uurimustöö tekst peab olema üheselt mõistetav, olevikku ja minevikku ei tohi kasu...
8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realismi alguseks ning seda romaani peetakse ühtlasi ka tema loomingu tippteoseks. Refereerimise käigus püstitasin endale kaks eesmärki: esiteks üritaksin välja selgitada, kuidas on mõjutanud Vilde elu ja lapsepõlv tema loomingut ning teiseks, kuidas ja miks on saanud ,,Mäeküla piimamehest" nii tähtis teos meie eestlaste jaoks. 3 2. Eduard Vilde ema ja isa Kirjaniku isa, Jüri Vilde, oli pärit Simuna kihelkonna suurest Toomari talu kaheksa lapselisest perest, ent ülalpeetavate inimeste hulk oli hoopis suurem
........................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Eesti Panga publikatsiooni „Eesti Konkurentsi Võime 2015“ (Eesti majandus 2015:15-20). Analüüs avaldatakse iga aastaselt, mille ülesandeks on analüüsida Eesti ekspordivõimet, vaadates suhtelise tootlikkuse pikaajalist kasvu ning ka lühiajalisi kõrvalekaldeid, lisaks tehakse lühiülevaade firmade lisandväärtusest. Refereerimise eesmärgiks on teha lühiülevaade Eesti majandusest 2015 ja artikli põhjal autori, kui ettevõtja seisukoha välja toomine. 3 1. EKSPORDI NÄITAJA Ekspordi tulemuslikkus sõltub ka muudest teguritest kui ettevõtete võimest võistelda välismaiste konkurentidega vaid väiksemate kulude vallas. Hinnaväliste tegurite hulgas mängivad rolli ekspordi koosseis ning selle muutused sihtriikide ja tooterühmade kaupa,
Leheküljenumbrid algavad teisest lehest numbriga 2 (tiitelleht on nummerdamata), paiknevad lehe allääres paremal servas. (Insert Page Numbers Format Start at: sisestage 2) Lehele lisada jalus, kus on tekst - Rocca al Mare Kool, õpilase ees- ja perekonnanimi, klass. Tekst paikneb lehekülje vasakus servas. (View Header and Footer valige lehe all Footer) Viitamine Retsensioonis viidatakse kõigile kasutatud allikatele nii otsese tsiteerimise kui refereerimise korral. Tsiteerimine tähendab mõne teise autori väite sõna-sõnalist lülitamist (ümberkirjutust) oma töösse. Refereerimine tähendab ühe või mitme autori väidete vabas kokkuvõtvas vormis ümberjutustust. Kuna retsensioon on lühike töö võrreldes uurimustööga, siis viidatakse joonealuselt (Insert Reference Footnote) Iga lause või tekstilõigu, mis ei ole õpilase omalooming, lõppu tuleb viite järjekorranumber. Joone
jõudnud õpetajani 2 nädala jooksul pärast esitamise tähtaega hinnatakse 1/1. REFERAADIST Referaat - see tähendab anda mõne alusteksti põhjal mingist teemast lühiülevaade. Referaat on infot vahendav, kirjeldav või analüüsiv ja selgitav kokkuvõte algallikast. Referaat on kokkuvõtlik terviktekst, mis hõlmab kõik olulise alustekstidest, kuid väldib teisejärgulisi üksikasju. Esialgne tekst lüheneb. Stiil ja sõnavara on asjalik. Kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda. Referaadi kirjutamiseks tuleb varuda piisavalt aega, lugeda erinevate autorite seisukohti ja leida oma vaatenurk. VIITAMINE Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted või andmed pärit on. Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne
Teema valik tulenes soovist teada saada rohkem tervisliku toitumise põhitõdedest – mida ja kui palju süüa, et hoida keha tervena. Töö eesmärgiks oli erinevate teaduslike tekstide, tabelite ja jooniste abil kirja panna tervisliku toitumise põhialused. Uurimistöö keskmeks sai info, mida ja millal on kõige tervislikum süüa ning milliseid toiduained tuleks tarbida rohkem või vähem. Materjal on kogutud erinevatest raamatutest ja interneti allikatest. Suurem osa tööst on koostatud refereerimise teel. 3 1. TOITAINED Toitaine on aine, mida saame keskkonnast ning mis on vajalik eluks ja kasvamiseks. Suuremalt osalt on see toit ja vesi. Kõige tuntumad toitained on vitamiinid ja mineraalid. Kuid toidus leidub ka teisi aineid, mida peetakse samuti toitaineteks. Nende hulka kuuluvad ka probiootikumid, asendamatud rasvhapped (ARH) ja fõtokemikaalid ehk taimsed kemikaalid, mis soodustavad head tervist kuid pole ilmtingimata elutähtsad
Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses antakse ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Töö põhiosas esitatakse nendest ülevaade alustekstide põhjal ning lisatakse enda seisukohad. Kokkuvõttes summeeritakse lühidalt autori enda sõnadega põhiosas esitatu. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi seisukohti Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest. Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu Referaadi koostamisel lähtutakse järgmisest struktuurist: tiitelleht sissejuhatus (töö tutvustus) töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte (järeldused, soovitused) kasutatud kirjanduse loetelu lisad 2.2 Essee
4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel. Kui pole viiteid algallikatele, siis on töö plagiaat ehk loomevargus – teise autori teksti, mõtete, uurimistulemuste esitamine oma nime all. Internetist võetud tekstide kokkukleepimine on samuti plagiaat.
Schröder:" Meil [sakslastel] on põhjust uhkust tunda nende taastustööde üle, mida viimastel aastatel on ida-saksa liidumaades ette võetud ning korda saadetud... . Meie riik on taas tugevaks saanud." 1 1 Joachim lange, ,,Schröder kommentiert die Entwicklung in Osten", Frankfurter Allgemeine Zeitung, 11.oktoober 2000, lk.3) Refereerimine on teise autori seisukoha esitamine vabas vormis (oma sõnadega), ilma sisu moonutamata. Refereerimise korral jutumärke ei kasutata. Paljud uurimused aga väidavad, et suurim grupp, mille liikmed suudavad omavahel pidevalt koostööd teha, on 12-liikmeline (Vadi 2004, lk 219). Tekstisisese viitamise korral näidatakse viidatud allika autor, väljaandmisaasta ja lehekülg, millelt viide pärineb, kasutaud andmete, refereeringu või tsitaadi järel sulgudes. Interneti allikale tohib viidata ainult siis, kui kui sel on autor.
Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine. Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst". Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti kirjanduse biograafilises leksikonis". Tsitaat: "Andeka noormehena ilmutas P. Silmatorkavat iseseisvust nii oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotlustes. Tema filoloogilised huvid ulatusid kuni Aasia ja Aafrika keelteni; artiklid eesti lauseõpetuse alal kannavad tõsist uurimuslikku iseloomu. P. Filosoofilistes ja
alapeatükkideks ning vajadusel punktideks, mis käsitlevad teema erinevaid tahke. Kokkuvõte summeerib lühidalt enda sõnadega arenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes ei tulda enam välja uute seisukohtadega. Uurimisreferaadi maht ulatub 8-15 leheküljeni. Aineõppe käigus, õppetundideks koostatavate referaatide maht võib olla väiksem. Orienteeruv lehekülgede arv lepitakse kokku vastava aine õpetajaga. Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest. Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu. 4 1.2 Teadusartikkel Teadusartikkel on lühiuurimus, mis on kavandatud ajakirjas või kogumikus avaldamiseks. Artikli pikkus sõltub uuritavast probleemist, autori suutlikkusest süvitsi minna, ent ka avaldamiskohast. Teadusartikli maht võib ulatuda paarist leheküljest mitmekümneni. 1.3 Uurimus
organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14). Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi..., 1999, 10). Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta. Kui esitatud
Viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Teiste autorite seisukohtadele ja väljaannetele viidatakse tsiteerimise või refereerimise teel. Tsiteerimisel esitatakse autori tekst sõna-sõnalt. Tsitaati on mõtet kasutada neil juhtudel, kui on oluline edasi anda sõnastust, kui see on eriti tabav. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (...). Mitmest kohast võetud lause- katkendeid ei tohi meelevaldselt üheks tervikuks liita. Iga eraldiseisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat
Tsitaat peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade (sõrendused jm) osas. Tsitaadist välja jäetud tekstiosa (sõnu, lauseid) märgitakse kolme väljajätupunktiga (...). Võõrkeeltest tsiteerimisel tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealusena. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv omasõnaline esitamine oma töös. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, millised mõtted/seisukohad kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö kirjutaja kommentaarid. 21 Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. TTG lõputöödes kasutatakse APA viitamissüsteemi
nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing 2000:14) Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi...1999:10) Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat esitust (oma sõnadega). Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. 3 3 Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu
Ühiskond nõuab õigust läbi tema normatiivse õiguse vaatamise. Normide maailm, objektiivne õigus. Subjektiivne õigus koos juriidilise kohustusega, käitumise võimaluse erinevad variandid. Info ja käitumuslikkus kommunikatsiooniks. Õigussuhete maailm ongi üks väga hea tagasiside sellele, kuidas, kui palju õigus tõepoolest tegelikult meie, inimeste, käitumist korrastab. Õigusega relevantne tegevus ehk õigussuhete maailm. Õigus on üks sotsiaalse refereerimise kvaliteetidest, selle normatiivne alus on õigusnorm ise. Õigussuhete maailmal on oma kvaliteet. Kõik see, mis on faktiline, on oluline, kuid see ei anna alati alust juriidilisest rääkida. Sisu · Ka õigussuhtel on oma faktiline sisu, nagu igal teisel käitumisel. · Meid ei huvita niivõrd see faktiline, kuivõrd juriidiline sisu - subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. Mõlemad õigussuhte
inimsoole. See tähendab seda, et Tema õpetused kajastavad ( varjatult ) ka maavälise mõistuse mõttelaade ja filosoofiat. See on kui ,,nende tarkus meile". See tähendab seda, et maavälise tsivilisatsiooni teadmised jõuavad meile ( inimestele ) läbi Jeesuse. Need teadmised ei kõnele teadusest ega tehnoloogiatest, vaid selline info ,,taevast" käib millegi palju väärtuslikuma kohta, mis inimkonnal on enamasti puudu jäänud näiteks kõlbelisusest, headusest, õndsusest jne. Et refereerimise käigus võib entroopia suureneda ( informatsiooni läheb kaduma ), siis esitame Jeesuse õpetused inimkonnale Tema enda sõnadega, mis on kirjas Piibli Uues Testamendis: ,,Õndsad on need, kelle vaim on vaene, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on leinajad, sest neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kes nälgivad ja janunevad õiguse järele, sest nemad saavad küllaga. Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse
inimsoole. See tähendab seda, et Tema õpetused kajastavad ( varjatult ) ka maavälise mõistuse mõttelaade ja filosoofiat. See on kui ,,nende tarkus meile". See tähendab seda, et maavälise tsivilisatsiooni teadmised jõuavad meile ( inimestele ) läbi Jeesuse. Need teadmised ei kõnele teadusest ega tehnoloogiatest, vaid selline info ,,taevast" käib millegi palju väärtuslikuma kohta, mis inimkonnal on enamasti puudu jäänud näiteks kõlbelisusest, headusest, õndsusest jne. Et refereerimise käigus võib entroopia suureneda ( informatsiooni läheb kaduma ), siis esitame Jeesuse õpetused inimkonnale Tema enda sõnadega, mis on kirjas Piibli Uues Testamendis: 39 ,,Õndsad on need, kelle vaim on vaene, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on leinajad, sest neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kes nälgivad ja janunevad õiguse järele, sest nemad saavad küllaga
kõrgemates arengustaadiumites. Kui inimesed järgiksid Maal elades Jeesuse õpetusi ( näiteks Jumala kümme käsku ), siis oleksid maavälised tsivilisatsioonid juba palju varem inimkonnaga avalikku kontakti võtnud. Jeesuse ja ka teiste usundisüsteemide õpetused on sageli just mõistukõne vormis, mille teadmiste vorm erineb tänapäeva rangest teadusliku juura, eetika või moraali õpetustest üsna palju. Et refereerimise käigus võib entroopia suureneda ( s.t. informatsiooni läheb kaduma ), siis esitame Jeesuse õpetused inimkonnale Tema enda sõnadega, mis on kirjas Piibli Uues Testamendis: „Õndsad on need, kelle vaim on vaene, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on leinajad, sest neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kes nälgivad ja janunevad õiguse järele, sest nemad saavad küllaga. Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse
annaabi.ee 
